Küberkaitse, Merkur ja Kafka

Tśehhi peaminister teatas oma riigi liitumisest NATO küberkaitsekeskusega, tśehhide firma Merkuri plaanidest ning Rahvusraamatukogus avatud Kafka näitusest... Tśehhi peaminister Petr Neśas teavitas oma Eesti kolleegi Andrus Ansipit, et Tśehhi liitub NATO küberkaitsekeskusega. Tśehhi parlamendirühma esimehena on mul hea meel, et üks mitmel varasemal Tśehhi visiidil teemaks olnud küsimus on saanud positiivse lahenduse. NATO küberkaitsekeskuse asutasid 2008 a Eesti, Saksamaa, Slovakkia, Itaalia, Leedu, Läti ja Hispaania. Hiljem on Tallinnas asuva keskusega liitunud  Ungari, Türgi, USA ja Poola. Tänavu liitub veel Prantsusmaa ning oma plaanist liituda on teatanud Island. Sihiks on kõikide NATO liikmesriikide liitumine, mis toodab täiendavat julgeolekut Eesti riigile ning loomulikult annavad sealsed töökohad lisaväärtust ka meie majandusele. Tśehhi peaminister Petr Nećas ja Eesti peaminister Andrus Ansip äriseminari avamisel Tśehhi peaministrit saatis ettevõtjate delegatsioon, kus olid Eestiga majandussidemete loomisest huvitatud ettevõtjad. Visiidi raames toimus esinduslik äriseminar, kus avakõnedega esinesid mõlema riigi peaministrid ning Kaubandus-Tööstuskodade presidendid.  Peale üldist firmade ülevaadet toimusid juba konkreetsed kohtumised. Tśehhi Balti kaubanduskoja direktor Karel Sykora kutsus kuulama firma Merkur esitlust lastele (eriti poistele) ja tudengitele mõeldud konstruktoritest. Selleks, et arvutiga imeasju teha oskavad noored suudaksid ka reaalses maailmas oma oskusi rakendada, vajavad nad Merkuri konstruktoreid. Isegi nutitelefoni abil saab neid juhtida. Väga huvitavad ja tänapäevased asjad, eriti neile, kes legode ehitamisest kogemus olemas, aga võimed lubaks juba järgmisele tasemele tõusta. Firmast Merkur  ja eelkõige nende toodetest saab rohkem teada nende ingliskeelselt veebilehelt.  Merkuri esindaja, Karel Sykora, Tõnis Kõiv ja HTM-i esindaja. 22.aprillil avasid Tśehhi suursaadik Eestis Richard Kaldćak, Rahvusraamatukogu direktriss Janne Andresoo ja kolleeg Igor Gräzin  näituse ühe 20.sajandi mõjukamast kirjanikust Franz Kafkast. Kirjaniku 130.sünniaastapäeva puhul koostatud näitus sisaldab muuhulgas ka Kafka loomingu eesti keelde tõlgitud väljaandeid. Franz Kafka mõjust eelmise sajandis kirjandusele annab märku kasvõi tõsiasi, et on kasutuses omadussõna "kafkalik“. Seda kasutatakse, et tähistada painajalikku õhkkonda, milles üksikisik on talle allumatute jõudude ohver. Kafka oskas kujutada võõrandunud inimest ja tema olukorda selle täies absurdsuses. Prahas sündinud, õppinud ja töötanud Kafka loomingust tuntumad on jutustused „Otsus” (1916), „Metamorfoos” (1916) ja „Karistuskoloonias” (1919) ning romaanid „Protsess” (1925), „Loss” (1926) ja „Ameerika” (1927).  Kafka romaanid avaldati pärast tema surma (1924), vastu tema tahtmist. Kafka soov oli, et need oleks tulnud hävitada. Õnneks siiski nii ei läinud, muidu oleks inimkond tunduvalt vaimuvaesem. Rahvusraamatukogu nõukogu esimees Igor Gräzin näituse avakõnet pidamas