Koolilõuna, hoiutasu, perearstid, korterid
Tõnis Kõiv • September 22, 2020
Koolilõuna, hoiutasu, perearstid, korterid
Rae volikogu 22.septembri 2020 istungil kehtestati koolilõuna kord, arutati Vaita ja Lagedile perearstiteenuse taastamise võimaluste loomist, lastehoiuteenuse soodsamaks muutmist, sh juulikuu eest tasumist, otsustati müüa neli korterit, aga ühe juurdeostmise üle taheti veel arutleda...
Tavapärases vabas mikrofonis annan kõigepealt sõna valla valimiskomisjoni esimehele Martin Minnile, kes informeerib volikogu, et Krister Parbo on esitanud valimiskomisjonile avalduse oma liikmelisuse peatamiseks üheksaks kuuks ning tema asemele on määratud asendusliige Lisandra Talving.
Seejärel annan sõna Raivo Uukkivile, kes esitab kolm arupärimist. Kõigepealt infopäring projekteerimistingimuste alusel väljastatud ehituslubadest perioodil alates 2015.aastast kuni tänapäevani. Teiseks erateede rahastamise kohta ja kolmandaks vast-avatud Peetri pargi töövõtjate kohta.
Peetri pargi avamise kontsert, 20.09.2020
Kolmandana sai sõna Henri Ausmaa, kes andis volikogule üle Rae valla esindusvõistkondade toetamise korra eelnõu. Praegu selline kord puudub, aga vajadus korvpalli, jalgpalli ja võrkpalliklubi võistkondade, kes mängivad meistri-või esiliigas, toetamiseks on olemas. Palun arutame ja toetame!
Sünnipäeva puhul oli põhjust õnnitleda Kaarel Kaisi ning lisaks volikogu poolt kõlanud aplausile oli Kaarlil võimalus valida kahe lillekimbu vahel talle meeldivaim. Teise viisin peale volikogu istungilt puudunud Harri Amburile koju kätte.
Lisaks informeerisin volikogu, et igaühe töölaual on Õpetajate lehe eksemplar, mis on meile kingiks saadetud. Lehe number on eriline seetõttu, et seal on palju juttu Rae vallast. Palun lugeda ja soovi korral võtta koju kaasa, anda ka kodustele lugeda.
Seejärel avaldasin lootust, et hoolimata viirushaiguse kasvavast levikust saame siiski jätkata volikogude füüsilise kogunemisega, vajadusel nihutame laudu veelgi laiemale, et tagada piisav hajutatus.
Volikoguks oli ette valmistatud 10-punktiline päevakord, mille kinnitamise üle tekkis mõningane vaidlus. Kokkuvõttes tõstsime päevakorra viienda punkti esimeseks, et kutsutud külalised ei peaks liiga kaua ootama. Rohkem muudatusi ei teinud.
1. Rae Vallavolikogu 20.12.2016 otsusega nr 179 kehtestatud Rae valla kaugküttepiirkondade soojusmajanduse arengukava aastateks 2016 – 2026 täiendamine; ettekanne abivallavanem Priit Põldmäe – mõni aeg tagasi oleme muutnud, nüüd on jälle vajadus. Riigigümnaasium ja päästekomando tulek on üks põhjustest. Annan sõna edasi Elvesole. Sõna Elveso esindaja Meelis Kasemaa – Arengukava täiendamine on tellitud Pilverost. Põhisisu on suitsugaaside pesuri paigaldamine, et alandada suitsugaaside temperatuuri. Kui kõik läheb hästi, saame KIK-ist 50 % investeeringutoetust, on võimalik alandada sooja hinda, ca 0,3 kuni 1 euro megavati kohta.
Ettekannet jätkas Pilvero esindaja – aasta alguses uuendasime Põrguvälja osas arengukava, nüüd Jüri osas. Investeering täidab ära ka tulevikus jõustuvad keskkonnanõuded.
Kaasettekanne majandus-ja eelarvekomisjoni esimees Agu Laius – nädal tagasi esmaspäeval arutasime. Ettekanne oli põhjalik. Toimus arutelu, kas sooja hind ikka alaneb. Eeldatavalt alaneb. Toetame vastuvõtmist.
Küsimus – kas kevadel ei olnud teada Jüri arengud?
Vastus – kevadel arutatud muudatus andis signaali, et peaks mõtlema selles suunas. Elav dokument, ei välista, et muudatusi tuleb ka edaspidi.
Küsimus – mis saab siis kui riik ei toeta?
Vastus – praegu on meetmes raha olemas, ebatõenäoline on mitteandmine.
Küsimus – mis staadiumis taotlus?
Vastus – esitatud.
Hääletus – 19/0/0/0. Arengukava on muudetud.
Peetri pargi plaan ja veesilm purskkaevuga
2. Rae valla heakorraeeskiri- II lugemine. Ettekandja abivallavanem Priit Põldmäe – jõudnud II lugemisele, palju ettepanekuid on tehtud, on toimunud arutelu, aga arutada tuleb veel. On oodata III lugemist.
Keskkonnakomisjoni esimees Kaido Kivistik – arutasime 2. septembril. Toimus pikk arutelu kõikide punktide osas. Kuigi osa liikmeid oli puudu, oli ka külalisi, näiteks volikogu esimees. Kokkuvõttes ei ole veel üksmeelt mõnes punktis (niitmine, valvesignalisatsioonid). Komisjon toetab III lugem saatmist.
Sõnavõtt – Kaido Kivistik – keskkonnakomisjon toimub juba 7.10., kui on soovi volikogu liikmetel (paranduste tegijad), osaleda, olete teretulnud.
Saadame III lugemisele.
3. Rae valla munitsipaalkoolides koolilõuna toetuse kasutamine- II lugemine;
Ettekanne abivallavanem Jens Vendel – ettepanekud mitmeid tehtud, vallavalitsuse poolt toetatud. VV enda ettepanek, et iga kool teeb toidupaki siiski ise. Volikogu liikmetel on eelnõu puhas versioon.
Kaasettekanne sotsiaal-ja tervishoiukomisjoni esinaine Bärbel Salumäe – 8.09. uues Rae sotsiaalkeskuses toimunud koosolekul arutasime. Meieni jõudis määrus koos parandusettepanekutega, oleme parandustega nõus, midagi täiendada ei taha. 9 poolthäälega toetame vastuvõtmist.
Kaasettekanne majandus-ja eelarvekomisjoni esimees Agu Laius – nädal tagasi esmaspäevasel koosolekul arutasime, Jens Vendel selgitas juba komisjoni ettepanekut. VV peab suurema vastutuse võtma, seda on arvestatud. Koolilõuna ja toidupaki päevamaksumuse kehtestab VV. Kokkuvõttes toetame vastuvõtmist.
Kaasettekanne haridus-ja kultuurikomisjoni esimees Kaarel Kais – 10.09. toimunud koosolekul oli kohal 9/13-st. Teist korda arutasime. I lugemisel tehtud ettepanekud olid arvesse võetud. Kuulasime ära teiste komisjonide ettepanekud. Toetasime häälteenamusega vastuvõtmist.
Küsimus – riik maksab 1 euro ja ülejäänud osa vald. Kui suur see vahe on?
Vastus – saame hinnata personalikulu, energiakulu on keerulisem hinnata, lisavahendeid samuti. Tunnetuslikult on 1,80 kuni 1,90 kogumaksumus, millest 1 euro on riigi osa.
Küsimus – lisaks peab vald kinni maksma õpilaste arvu kasvust tuleva vahe?
Vastus – jah, sest Rae vallas õpilaste arv kasvab, aga riik maksab koolilõuna toetust viitega.
Hääletus – 19/0/0/0. Koolilõuna toetuse kasutamise tingimused ja kord vastu võetud.
Eestis on üldse 10 betoonis t skateparki, üks neist Peetri pargis, teine tuleb Kindluse kooli juurde
4. Rae Vallavolikogu 22. augusti 2017 määruse nr 77 „Perearstide toetamise kord“ muutmine; ettekanne abivallavanem Jens Vendel – muudatus on ette valmistatud, et soodustada perearsti taastekkimist Vaida, Lagedi piirkonda. Selle on tinginud perearsti lahkumine sealt Jürisse. Eesmärk määrata kindlaks alustava perearsti toetamise kord ja tingimused. Sarnaselt Peetriga toetame 1200 kindlustatuni. See peab täituma 2 aasta jooksul. Kulu 63 tuh eurot. Teine variant – soodustuse andmine teise tegevuskoha puhul. Oleme valmis Vaidas ja Lagedil sisustama ruumid, mis vastavad nõuetele ja tagama kommunaalmaksete tasumise. Sel juhul on kulu 51 tuh, sisseseade maksab ca 20 tuh ühe vastuvõtukoha kohta.
Kaasettekanne Bärbel Salumäe – 8.09. arutasime, kohal oli 9/13-st. Probleem on Lagedi ja Vaida piirkonnas üsna terav, arsti väga oodatakse. Oleks kasvõi korra või kaks nädalas kohapeal. Oli mitmeid arutelu punkte komisjonis. Tegime ettepaneku saata II lugemisele, parandusettepanekute tähtajaks määrata 30.09. kell 12.00.
Küsimus – Vaita ja Lagedile on perearst määratud, vastuvõtmisega Jüris. Kas saab soodustust?
Vastus – Terviseamet peab sinna uue null-nimistu moodustama. Piirkonnaks on niikuinii Rae vald, mitte täpsem. Vald määrab tegevuskoha õigusaktis, Vaida või Lagedi, kui perearst selle ei vasta, siis ei saa soodustust. Kui Vaidas ja Lagedil varem olnud perearst läheb tagasi, võib kvalifitseeruda. TA-ga on läbi räägitud.
Küsimus – kui valemit vaadata siis tuleb kogukulu suurem?
Vastus - kogu arvutuskäiku ei ole avaldatud, seen on pikem, aga arvutused on täpsed.
Küsimus – Lagedil on probleem, et perearsti ei ole. Ka Vaidas, kuidas seda aega jagada?
Vastus – seni saadi hakkama, 2 ühes, 2 teises. Küll saadakse ka edaspidi.
Sõnavõtt Mart Võrklaev – kiidan VV-d. Olles isegi selle teemaga tegelenud (Jüri tervisekeskus, Peetrisse otsisime pingsalt arste) ja volikogu poolt vastuvõetud korrast oli suur abi. See töötas. Oleme sihiks seadnud, et nii Jüris kui Peetris on tervisekeskused ja Lagedi ja Vaida on võrguga kaetud. See oli ebameeldiv üllatus, et ühe perearsti pensionile mineku järel järgmine ei olnud enam nõus Lagedil, Vaidas töötama. Tunnustan veelkord vallavalitsust ja loodan, et tulevasest korrast saab abi olema.
Volikogu saatis eelnõu teisele lugemisele ning määras parandusettepanekute tähtajaks 30.septembri 2020 kell 12.00.
"Laste lennurada" Peetri pargis.
5. Rae Vallavolikogu 17. veebruari 2015 määruse nr 26 “Rae valla eelarvest lapsehoiuteenuse rahastamise tingimused ja kord” muutmine; abivallavanem Jens Vendel – muudetakse lastehoiu rahastamise tingimusi ja korda selliselt, et oleks võrdne kohtlemine munitsipaallasteaias kehtivaga. Täna on tasud erinevad. Lastehoiu kohatasu langeb max 36 euro võrra. Võimaldatakse tasu ka juulikuu eest kui teenust pakutakse. 2020 suvel oli nõudlus olemas ja reageerime sellele. Lepinguid on meil täna üle 250, suureneb. Täiendav kulu 75 tuh eurot, juulikuu eest ca 85 tuh eurot, soodustuste eest 5 tuh eurot. Kokku 165 tuh on täiendava kulu suurusjärk vallaeelarvele.
Kaasettekanne haridus-ja kultuurikomisjoni esimees Kaarel Kais – samal koosolekul arutasime, ettekande tegi Jens Vendel. Leidsime, et arvestades ÕK poolt saadetud märgukirja, paremaid lahendusi ei ole kui vallavalitsus on välja pakkunud. Enamus olid poolt. Rahaline kulu on küll suur, aga paratamatu. Võiks arutada II lugemisel. Parandusettepanekute tähtaeg on 30.sept kell 12.00.
Küsimus – millal jõustub?
Vastus – 1.01.2021.
Küsimus – võrdse kohtlemise printsiip on igati omal kohal, sooviks ka näha ÕK kirja.
Vastus – kiri saadetakse kõigile volikogu liikmetele.
Volikogu saatis eelnõu teisele lugemisele ning määras parandusettepanekute tähtajaks 30.septembri 2020 kell 12.00.
6. Korteriomandite võõrandamine avalikul enampakkumisel; ettekanne abivallavanem Tanel Tammela – Vallal on Vaidas kolmes erinevas majas 4 korterit, mõistlik võõrandada. Jüris on äsja renoveeritud korteritega munitsipaalelamu, kuhu saab pakkuda elamist. Kahes korteris on veel üürnikud sees, kes on ise huvitatud omandamisest.
Korterid on vanades majades, kulud on suured. Palun toetada.
Kaasettekanne Agu Laius – samal komisjoni koosolekul arutasime, oleme varemaltki arutanud ja toetanud. Mõistlik ettepanek, ei ole vajalik pidada neid kortereid erinevates majades. Samas arutasime ka seda, et võiks rohkem olla munitsipaalkortereid, sh ka Vaida piirkonnas. Arendaja poolt ehitatavas korterelamus, näiteks ühes trepikojas. Toetame vastuvõtmist.
Volikogu võttis 19 poolthäälega otsuse vastu.
7. Korteriomandi avalikes huvides omandamine; ettekanne abivallavanem Tanel Tammela – Rae koolimaja on piirkonnas ainus kultuurielu edendamiseks sobilike ruumidega hoone, siis on see ainus võimalus teha piirkonna külade (Vaskjala, Seli, Pajupea, Limu) elanikele enesetäiendamise ja kultuuriline harimine võimalikult kättesaadavaks. Samas on Rae koolimajas siiani üks korteriomand, mis ei kuulu vallale ja mille olemasolu takistab Rae koolimaja terviklikku arengut. Vallavalitsus on võtnud hindamisakti, mille kohaselt on kujunenud hinnaks 204 000 eurot.
1.07.2018 jõustus Kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus (KAHOS), selle kohaselt on võimalik maksta eluruumi loobumise tasu 10 %, motivatsioonitasu 20 % hinnast. Omanik on nõus 10 %-st loobuma, kui on võimalik sees elada 1,5 a peale tehingut. Vallavalitsuse hinnangul on kokkulepe mõistlik, et osta eraomanik välja ja seejärel arendada edasi Rae vana koolimaja.
Kaasettekanne majandus-ja eelarvekomisjoni esimees Agu Laius – arutasime samal koosolekul. Hästi pika ajalooga teema Rae vallas. Üks korter on omandatud, teisega läbirääkimised jätkumas. VV ettepanek on õige ja vajalik, et seal saaks juba käivitatud tegevusi edasi teha, eraomaniku kodurahu häirimata. Seega oli komisjon põhimõtteliselt nõus, et korteriomand tuleb omandada. Hinna küsimus aga vajab täiendavat selgust. Hetkel on vaid üks hindamisakt, komisjon jõudis seisukohale, et lugemine tuleks katkestada, tellida teine hindamisakt.
Haridus-ja kultuurikomisjoni esimees Kaarel Kais – haridus-ja kult kom arutas ainult kultuurilisest aspektist. Hinda me ei hinnanud üldse. Toomas Aru oli üks ettekandja ning omandamine on mõistlik ja vajalik. Toetame vastuvõtmist kultuurilises tähenduses.
Tanel Tammela – teist eksperthinnangut on keeruline saada päevadega. Konsulteerisime kinnisvarahindajate liidu juhi Peep Soomaniga, kelle arvates on senine kinnisvarahindaja 7.taseme hindaja ja hinnang seega adekvaatne.
T.Kõiv – juhin tähelepanu, et komisjon ei ole pidanud hindajat ebaadekvaatseks ega pannud kahtluse alla hindamisakti. Komisjon soovib saada teist hindamisakti olemasoleva kõrvale.
Priit Põldmäe – tsiteerib KAHOSe seadust, et aluseks tuleb võtta esimene hinnang.
T.Kõiv – selgitan, et volikogu ees ei ole KAHOS-e alusel ettevalmistatud eelnõu vaid vaba kokkuleppe väljendusel sündinud eelnõu.
Küsimus – kas volikogu on oma otsustes vaba, see on vaba kokkulepe, kus üks soovib osta, teine müüa.
Vastus – see ongi kokkulepe, läbirääkimised peavad kokkuleppele viima. Pakutud hind teisele osapoolele sobib, selle oleme läbi rääkinud.
Küsimus – 2013.a dokument siis prooviti ka osta, 60 tuh euroga, jäi ostmata. Kas hind ja läbirääkimised on adekvaatsed.
Vastus – jah, jäi ostmata. On adekvaatsed.
Küsimus – esimene hindamine loeb, miks me siis räägime selle aasta esimesest hindamisest?
Vastus – tsiteerisin seadust, mis võimaldab riigil ja vallal eraomanikult kinnisasja ära osta.
Küsimus – kas olnud arutluse all ka maksmise ajatamist? 2021 a märtsiks, aga pikemaks.
Vastus –jutuks on olnud.
Küsimus – kas hoonesse on tehtud märkimisväärseid investeeringuid, mille arvelt hind on tõusnud?
Vastus – vallale kuuluvas osas on tehtud palju parendusi. See kasvatab ka muu osa väärtust.
Sõnavõtud:
Raivo Uukkivi – küsimustega on palju juba ära räägitud. Olen Mardiga nõus, et ei pea nui neljaks ostma. Nõus Tõnisega, et tegemist on vabatahtliku tehinguga. Peaks olema sama hind, millega ostsime esimese korteri. Ühe ruutmeetri hind on liiga kõrge. Valla rahaga on majja investeeritud, mis on hinna üles viinud. Kas ostab eelmise hinnaga või üldse mitte.
Henri Ausmaa – minu seisukoht on risti vastupidi. Saba jääb lohisema, oleks mõistlik see korter ära osta, saada see valla kätte. Kogu see aeg, mil seal elanik sees elab, ei ole võimalik koolimaja täies ulatuses kasutada, sellest tulu saada.
Kalle Isand – mina olen kahe äärmuse vahel, ei tea, kas peaks ostma. Olen vastu. Räägime ainult ostuhinnast, aga kui palju kulub investeeringuks sinna, sellest ei räägi. Numbrid võivad väga suured olla. Ma olen ühel korral seal käinud, väga suurt muljet ei jätnud. Võib-olla tõesti on see väga hea maja. Müüja tahab saadud rahast ehitada endale maja, mitte korterit. Aga müüb korterit.
Indrek Varik – Kopli külavanemana olen selles majas igakuine külaline. Seni, kuni seal on eraomandis olev korter, tuleb teise inimese koduga arvestada. Kas number on õige, tuleks lasta veel hinnata. Kallimaks on läinud. Kahtlemata on maja vallale vaja.
Kaido Kivistik – mulle meeldis, kuidas RU seda teemat kirjeldas. Me oleme ise sinna raha pannud, et hind kasvab. Mina mäletan hinda 100 või 120 tuhat eurot. Väga suur osa Jüri kandi elanikud käivad tervisekeskuses, kus oli teemaks korteri väljaostmine. See on näide, kuidas saame tagasi raha, mida oleme panustanud.
Tarmo Gutmann - hindajad on profid, teevad oma tööd hästi. Hind korteri eest on ikka kõrge küll. Keegi teine seda ju ei ostaks sellise hinnaga. Osta ära tuleks, aga mis hinnaga? Pooldan seisukohta, et peatuda, aeg maha võtta, saada õiglane hind.
Mart Võrklaeva repliik – volikogu on teinud otsuse – pakkumise vormis omanikele, toimusid läbirääkimised, aga kokkuleppele ei jõutud, lükati tagasi. Läks paar aastat mööda, teine korteriomanik pöördus uuesti VV poole. Tegime uue hindamisakti, lisasime motivatsiooniraha. Järgmiseks aruteluks võiks kogu kronoloogia välja tuua. Rae koolimaja võiks 100 % vallale kuuluda. See peab olema mõlema poole jaoks rahuldavatel tingimustel, praegu tundub hind ühele poolel liialt kaldu. Nii hindamisakti kui motivatsiooniraha osas.
Agu Laiuse repliik - Rae vallavolikogu võttis omandamise otsuse vastu ammu. Koolimajas on juba tehtud sisu ja seda annab veel edasi arendada. Tänaseks on selge, et asi ei ole volikogu liikmetele veel päris selge. Olen nõus, et võtame korraks aja maha ja võtame ühe hindamisakti juurde.
T.Kõiv – arvestades vallavalitsuse ettekannet, komisjonide kaasettekandeid, saalis kõlanud küsimusi ja vastuseid ning sõnavõtte, repliike, olen jõudnud veendumusele, et eelnõu vajab täiendamist, eelkõige hind paremat põhjendamist, teist hindamisakti. Katkestan siinkohal eelnõu arutamise ja loodan, et saame jätkata juba oktoobris.
8. Peremehetu vara hõivamine; ettekandja eelnõu autorite esindaja Raivo Uukkivi – eelnõud ei hakka tutvustama, kõik oskavad ise lugeda. Majanduskomisjoni tuli VV poolt põhjendus, mis pani kahtlema, kas eelnõu on õigel kohal. Sain VV-st kirjaliku seisukoha, küsisin juurde. Sain vastuse. VV toetub ühele nõukaaegsele dokumendile. Esitasin dokumendid tee ääres elavatele inimestele. Lähtudes eeltoodust võtan eelnõu tagasi.
T.Kõiv: sellega on päevakorrapunkti arutelu lõppenud.
9. Rae Vallavolikogu 07. novembri 2017 otsuse nr 18 „Volikogu alatise majandus- ja eelarvekomisjoni koosseisu kinnitamine“ muutmine.
Ettekandja komisjoni esimees Agu Laius- kuna komisjoni liige Tanel Tammela on edutatud abivallavanemaks, siis teen ettepaneku ta välja arvata komisjoni liikme hulgast.
Volikogu liikmete hulgas tekkis põgus arutelu, et kas vallavalitsuse liige võib kuuluda volikogu komisjoni või mitte. Selgitasin, et tegemist on võimude lahususe printsiibi rikkumisega kui ta kuuluks. Abivallavanem on täidesaatev võim ja volikogu seadusandlik võim ning korraga ei saa kahte võimu kanda.
Volikogu võttis otsuse vastu.
10. Rae Vallavolikogu revisjonikomisjoni liikme valimine. Ettekanne T.Kõiv: teadaolevalt on tegemist mitmel korral katkestatud eelnõuga ja seda põhjusel, et opositsiooni poolt ei ole esitatud kandidaati. Eelnõu sai alguse sellest, et Krister Parbo naasis volikokku ja lükkas seega volikogust välja revisjonikomisjoni liikme Lisandra Talvingu, kes seega lahkus ka revisjonikomisjonist. Seega esitasime eelnõu neljanda liikme valimiseks revisjonikomisjoni. Vahepeal on revisjonikomisjoni liige Agu Laius tagasi astunud revisjonikomisjonist ja komisjon seega muutunud tegutsemisvõimetuks. Seega oleme mitmel korral katkestatud eelnõuga uuesti tagasi olukorras, kus ootame kandidaate revisjonikomisjoni liikmeks.
Agu Laius esitas kandidaadiks Lisandra Talvingu, kes oli kinnitanud oma kandideerimist digiallkirjaga ja kinnitas ka suuliselt üle volikogu istungil. Seega oli olemas kandidaat, juba varasemast oli olemas hääletamiskomisjon koosseisus Minn, Sarik, Alas. Hääletamiseks kuulutasin välja 10 minutilise vaheaja.
Vaheaja järel luges Martin Minn ette salajase hääletuse tulemuse – Lisandra Talvingu poolt oli antud 14 häält ja seega osutus ta valituks revisjonikomisjoni kolmandaks liikmeks.
T.Kõiv- soovin edu kolmanda liikme saanud revisjonikomisjonile ning kinnitan, et me jätkame pingutusi, et komisjon saaks ka neljanda liikme.
Volikogu lõppes 19.37.
Peetri pargi avamise kontsert, 20.09.2020
Kolmandana sai sõna Henri Ausmaa, kes andis volikogule üle Rae valla esindusvõistkondade toetamise korra eelnõu. Praegu selline kord puudub, aga vajadus korvpalli, jalgpalli ja võrkpalliklubi võistkondade, kes mängivad meistri-või esiliigas, toetamiseks on olemas. Palun arutame ja toetame!
Sünnipäeva puhul oli põhjust õnnitleda Kaarel Kaisi ning lisaks volikogu poolt kõlanud aplausile oli Kaarlil võimalus valida kahe lillekimbu vahel talle meeldivaim. Teise viisin peale volikogu istungilt puudunud Harri Amburile koju kätte.
Lisaks informeerisin volikogu, et igaühe töölaual on Õpetajate lehe eksemplar, mis on meile kingiks saadetud. Lehe number on eriline seetõttu, et seal on palju juttu Rae vallast. Palun lugeda ja soovi korral võtta koju kaasa, anda ka kodustele lugeda.
Seejärel avaldasin lootust, et hoolimata viirushaiguse kasvavast levikust saame siiski jätkata volikogude füüsilise kogunemisega, vajadusel nihutame laudu veelgi laiemale, et tagada piisav hajutatus.
Volikoguks oli ette valmistatud 10-punktiline päevakord, mille kinnitamise üle tekkis mõningane vaidlus. Kokkuvõttes tõstsime päevakorra viienda punkti esimeseks, et kutsutud külalised ei peaks liiga kaua ootama. Rohkem muudatusi ei teinud.
1. Rae Vallavolikogu 20.12.2016 otsusega nr 179 kehtestatud Rae valla kaugküttepiirkondade soojusmajanduse arengukava aastateks 2016 – 2026 täiendamine; ettekanne abivallavanem Priit Põldmäe – mõni aeg tagasi oleme muutnud, nüüd on jälle vajadus. Riigigümnaasium ja päästekomando tulek on üks põhjustest. Annan sõna edasi Elvesole. Sõna Elveso esindaja Meelis Kasemaa – Arengukava täiendamine on tellitud Pilverost. Põhisisu on suitsugaaside pesuri paigaldamine, et alandada suitsugaaside temperatuuri. Kui kõik läheb hästi, saame KIK-ist 50 % investeeringutoetust, on võimalik alandada sooja hinda, ca 0,3 kuni 1 euro megavati kohta.
Ettekannet jätkas Pilvero esindaja – aasta alguses uuendasime Põrguvälja osas arengukava, nüüd Jüri osas. Investeering täidab ära ka tulevikus jõustuvad keskkonnanõuded.
Kaasettekanne majandus-ja eelarvekomisjoni esimees Agu Laius – nädal tagasi esmaspäeval arutasime. Ettekanne oli põhjalik. Toimus arutelu, kas sooja hind ikka alaneb. Eeldatavalt alaneb. Toetame vastuvõtmist.
Küsimus – kas kevadel ei olnud teada Jüri arengud?
Vastus – kevadel arutatud muudatus andis signaali, et peaks mõtlema selles suunas. Elav dokument, ei välista, et muudatusi tuleb ka edaspidi.
Küsimus – mis saab siis kui riik ei toeta?
Vastus – praegu on meetmes raha olemas, ebatõenäoline on mitteandmine.
Küsimus – mis staadiumis taotlus?
Vastus – esitatud.
Hääletus – 19/0/0/0. Arengukava on muudetud.
Peetri pargi plaan ja veesilm purskkaevuga
2. Rae valla heakorraeeskiri- II lugemine. Ettekandja abivallavanem Priit Põldmäe – jõudnud II lugemisele, palju ettepanekuid on tehtud, on toimunud arutelu, aga arutada tuleb veel. On oodata III lugemist.
Keskkonnakomisjoni esimees Kaido Kivistik – arutasime 2. septembril. Toimus pikk arutelu kõikide punktide osas. Kuigi osa liikmeid oli puudu, oli ka külalisi, näiteks volikogu esimees. Kokkuvõttes ei ole veel üksmeelt mõnes punktis (niitmine, valvesignalisatsioonid). Komisjon toetab III lugem saatmist.
Sõnavõtt – Kaido Kivistik – keskkonnakomisjon toimub juba 7.10., kui on soovi volikogu liikmetel (paranduste tegijad), osaleda, olete teretulnud.
Saadame III lugemisele.
3. Rae valla munitsipaalkoolides koolilõuna toetuse kasutamine- II lugemine;
Ettekanne abivallavanem Jens Vendel – ettepanekud mitmeid tehtud, vallavalitsuse poolt toetatud. VV enda ettepanek, et iga kool teeb toidupaki siiski ise. Volikogu liikmetel on eelnõu puhas versioon.
Kaasettekanne sotsiaal-ja tervishoiukomisjoni esinaine Bärbel Salumäe – 8.09. uues Rae sotsiaalkeskuses toimunud koosolekul arutasime. Meieni jõudis määrus koos parandusettepanekutega, oleme parandustega nõus, midagi täiendada ei taha. 9 poolthäälega toetame vastuvõtmist.
Kaasettekanne majandus-ja eelarvekomisjoni esimees Agu Laius – nädal tagasi esmaspäevasel koosolekul arutasime, Jens Vendel selgitas juba komisjoni ettepanekut. VV peab suurema vastutuse võtma, seda on arvestatud. Koolilõuna ja toidupaki päevamaksumuse kehtestab VV. Kokkuvõttes toetame vastuvõtmist.
Kaasettekanne haridus-ja kultuurikomisjoni esimees Kaarel Kais – 10.09. toimunud koosolekul oli kohal 9/13-st. Teist korda arutasime. I lugemisel tehtud ettepanekud olid arvesse võetud. Kuulasime ära teiste komisjonide ettepanekud. Toetasime häälteenamusega vastuvõtmist.
Küsimus – riik maksab 1 euro ja ülejäänud osa vald. Kui suur see vahe on?
Vastus – saame hinnata personalikulu, energiakulu on keerulisem hinnata, lisavahendeid samuti. Tunnetuslikult on 1,80 kuni 1,90 kogumaksumus, millest 1 euro on riigi osa.
Küsimus – lisaks peab vald kinni maksma õpilaste arvu kasvust tuleva vahe?
Vastus – jah, sest Rae vallas õpilaste arv kasvab, aga riik maksab koolilõuna toetust viitega.
Hääletus – 19/0/0/0. Koolilõuna toetuse kasutamise tingimused ja kord vastu võetud.
Eestis on üldse 10 betoonis t skateparki, üks neist Peetri pargis, teine tuleb Kindluse kooli juurde
4. Rae Vallavolikogu 22. augusti 2017 määruse nr 77 „Perearstide toetamise kord“ muutmine; ettekanne abivallavanem Jens Vendel – muudatus on ette valmistatud, et soodustada perearsti taastekkimist Vaida, Lagedi piirkonda. Selle on tinginud perearsti lahkumine sealt Jürisse. Eesmärk määrata kindlaks alustava perearsti toetamise kord ja tingimused. Sarnaselt Peetriga toetame 1200 kindlustatuni. See peab täituma 2 aasta jooksul. Kulu 63 tuh eurot. Teine variant – soodustuse andmine teise tegevuskoha puhul. Oleme valmis Vaidas ja Lagedil sisustama ruumid, mis vastavad nõuetele ja tagama kommunaalmaksete tasumise. Sel juhul on kulu 51 tuh, sisseseade maksab ca 20 tuh ühe vastuvõtukoha kohta.
Kaasettekanne Bärbel Salumäe – 8.09. arutasime, kohal oli 9/13-st. Probleem on Lagedi ja Vaida piirkonnas üsna terav, arsti väga oodatakse. Oleks kasvõi korra või kaks nädalas kohapeal. Oli mitmeid arutelu punkte komisjonis. Tegime ettepaneku saata II lugemisele, parandusettepanekute tähtajaks määrata 30.09. kell 12.00.
Küsimus – Vaita ja Lagedile on perearst määratud, vastuvõtmisega Jüris. Kas saab soodustust?
Vastus – Terviseamet peab sinna uue null-nimistu moodustama. Piirkonnaks on niikuinii Rae vald, mitte täpsem. Vald määrab tegevuskoha õigusaktis, Vaida või Lagedi, kui perearst selle ei vasta, siis ei saa soodustust. Kui Vaidas ja Lagedil varem olnud perearst läheb tagasi, võib kvalifitseeruda. TA-ga on läbi räägitud.
Küsimus – kui valemit vaadata siis tuleb kogukulu suurem?
Vastus - kogu arvutuskäiku ei ole avaldatud, seen on pikem, aga arvutused on täpsed.
Küsimus – Lagedil on probleem, et perearsti ei ole. Ka Vaidas, kuidas seda aega jagada?
Vastus – seni saadi hakkama, 2 ühes, 2 teises. Küll saadakse ka edaspidi.
Sõnavõtt Mart Võrklaev – kiidan VV-d. Olles isegi selle teemaga tegelenud (Jüri tervisekeskus, Peetrisse otsisime pingsalt arste) ja volikogu poolt vastuvõetud korrast oli suur abi. See töötas. Oleme sihiks seadnud, et nii Jüris kui Peetris on tervisekeskused ja Lagedi ja Vaida on võrguga kaetud. See oli ebameeldiv üllatus, et ühe perearsti pensionile mineku järel järgmine ei olnud enam nõus Lagedil, Vaidas töötama. Tunnustan veelkord vallavalitsust ja loodan, et tulevasest korrast saab abi olema.
Volikogu saatis eelnõu teisele lugemisele ning määras parandusettepanekute tähtajaks 30.septembri 2020 kell 12.00.
"Laste lennurada" Peetri pargis.
5. Rae Vallavolikogu 17. veebruari 2015 määruse nr 26 “Rae valla eelarvest lapsehoiuteenuse rahastamise tingimused ja kord” muutmine; abivallavanem Jens Vendel – muudetakse lastehoiu rahastamise tingimusi ja korda selliselt, et oleks võrdne kohtlemine munitsipaallasteaias kehtivaga. Täna on tasud erinevad. Lastehoiu kohatasu langeb max 36 euro võrra. Võimaldatakse tasu ka juulikuu eest kui teenust pakutakse. 2020 suvel oli nõudlus olemas ja reageerime sellele. Lepinguid on meil täna üle 250, suureneb. Täiendav kulu 75 tuh eurot, juulikuu eest ca 85 tuh eurot, soodustuste eest 5 tuh eurot. Kokku 165 tuh on täiendava kulu suurusjärk vallaeelarvele.
Kaasettekanne haridus-ja kultuurikomisjoni esimees Kaarel Kais – samal koosolekul arutasime, ettekande tegi Jens Vendel. Leidsime, et arvestades ÕK poolt saadetud märgukirja, paremaid lahendusi ei ole kui vallavalitsus on välja pakkunud. Enamus olid poolt. Rahaline kulu on küll suur, aga paratamatu. Võiks arutada II lugemisel. Parandusettepanekute tähtaeg on 30.sept kell 12.00.
Küsimus – millal jõustub?
Vastus – 1.01.2021.
Küsimus – võrdse kohtlemise printsiip on igati omal kohal, sooviks ka näha ÕK kirja.
Vastus – kiri saadetakse kõigile volikogu liikmetele.
Volikogu saatis eelnõu teisele lugemisele ning määras parandusettepanekute tähtajaks 30.septembri 2020 kell 12.00.
6. Korteriomandite võõrandamine avalikul enampakkumisel; ettekanne abivallavanem Tanel Tammela – Vallal on Vaidas kolmes erinevas majas 4 korterit, mõistlik võõrandada. Jüris on äsja renoveeritud korteritega munitsipaalelamu, kuhu saab pakkuda elamist. Kahes korteris on veel üürnikud sees, kes on ise huvitatud omandamisest.
Korterid on vanades majades, kulud on suured. Palun toetada.
Kaasettekanne Agu Laius – samal komisjoni koosolekul arutasime, oleme varemaltki arutanud ja toetanud. Mõistlik ettepanek, ei ole vajalik pidada neid kortereid erinevates majades. Samas arutasime ka seda, et võiks rohkem olla munitsipaalkortereid, sh ka Vaida piirkonnas. Arendaja poolt ehitatavas korterelamus, näiteks ühes trepikojas. Toetame vastuvõtmist.
Volikogu võttis 19 poolthäälega otsuse vastu.
7. Korteriomandi avalikes huvides omandamine; ettekanne abivallavanem Tanel Tammela – Rae koolimaja on piirkonnas ainus kultuurielu edendamiseks sobilike ruumidega hoone, siis on see ainus võimalus teha piirkonna külade (Vaskjala, Seli, Pajupea, Limu) elanikele enesetäiendamise ja kultuuriline harimine võimalikult kättesaadavaks. Samas on Rae koolimajas siiani üks korteriomand, mis ei kuulu vallale ja mille olemasolu takistab Rae koolimaja terviklikku arengut. Vallavalitsus on võtnud hindamisakti, mille kohaselt on kujunenud hinnaks 204 000 eurot.
1.07.2018 jõustus Kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus (KAHOS), selle kohaselt on võimalik maksta eluruumi loobumise tasu 10 %, motivatsioonitasu 20 % hinnast. Omanik on nõus 10 %-st loobuma, kui on võimalik sees elada 1,5 a peale tehingut. Vallavalitsuse hinnangul on kokkulepe mõistlik, et osta eraomanik välja ja seejärel arendada edasi Rae vana koolimaja.
Kaasettekanne majandus-ja eelarvekomisjoni esimees Agu Laius – arutasime samal koosolekul. Hästi pika ajalooga teema Rae vallas. Üks korter on omandatud, teisega läbirääkimised jätkumas. VV ettepanek on õige ja vajalik, et seal saaks juba käivitatud tegevusi edasi teha, eraomaniku kodurahu häirimata. Seega oli komisjon põhimõtteliselt nõus, et korteriomand tuleb omandada. Hinna küsimus aga vajab täiendavat selgust. Hetkel on vaid üks hindamisakt, komisjon jõudis seisukohale, et lugemine tuleks katkestada, tellida teine hindamisakt.
Haridus-ja kultuurikomisjoni esimees Kaarel Kais – haridus-ja kult kom arutas ainult kultuurilisest aspektist. Hinda me ei hinnanud üldse. Toomas Aru oli üks ettekandja ning omandamine on mõistlik ja vajalik. Toetame vastuvõtmist kultuurilises tähenduses.
Tanel Tammela – teist eksperthinnangut on keeruline saada päevadega. Konsulteerisime kinnisvarahindajate liidu juhi Peep Soomaniga, kelle arvates on senine kinnisvarahindaja 7.taseme hindaja ja hinnang seega adekvaatne.
T.Kõiv – juhin tähelepanu, et komisjon ei ole pidanud hindajat ebaadekvaatseks ega pannud kahtluse alla hindamisakti. Komisjon soovib saada teist hindamisakti olemasoleva kõrvale.
Priit Põldmäe – tsiteerib KAHOSe seadust, et aluseks tuleb võtta esimene hinnang.
T.Kõiv – selgitan, et volikogu ees ei ole KAHOS-e alusel ettevalmistatud eelnõu vaid vaba kokkuleppe väljendusel sündinud eelnõu.
Küsimus – kas volikogu on oma otsustes vaba, see on vaba kokkulepe, kus üks soovib osta, teine müüa.
Vastus – see ongi kokkulepe, läbirääkimised peavad kokkuleppele viima. Pakutud hind teisele osapoolele sobib, selle oleme läbi rääkinud.
Küsimus – 2013.a dokument siis prooviti ka osta, 60 tuh euroga, jäi ostmata. Kas hind ja läbirääkimised on adekvaatsed.
Vastus – jah, jäi ostmata. On adekvaatsed.
Küsimus – esimene hindamine loeb, miks me siis räägime selle aasta esimesest hindamisest?
Vastus – tsiteerisin seadust, mis võimaldab riigil ja vallal eraomanikult kinnisasja ära osta.
Küsimus – kas olnud arutluse all ka maksmise ajatamist? 2021 a märtsiks, aga pikemaks.
Vastus –jutuks on olnud.
Küsimus – kas hoonesse on tehtud märkimisväärseid investeeringuid, mille arvelt hind on tõusnud?
Vastus – vallale kuuluvas osas on tehtud palju parendusi. See kasvatab ka muu osa väärtust.
Sõnavõtud:
Raivo Uukkivi – küsimustega on palju juba ära räägitud. Olen Mardiga nõus, et ei pea nui neljaks ostma. Nõus Tõnisega, et tegemist on vabatahtliku tehinguga. Peaks olema sama hind, millega ostsime esimese korteri. Ühe ruutmeetri hind on liiga kõrge. Valla rahaga on majja investeeritud, mis on hinna üles viinud. Kas ostab eelmise hinnaga või üldse mitte.
Henri Ausmaa – minu seisukoht on risti vastupidi. Saba jääb lohisema, oleks mõistlik see korter ära osta, saada see valla kätte. Kogu see aeg, mil seal elanik sees elab, ei ole võimalik koolimaja täies ulatuses kasutada, sellest tulu saada.
Kalle Isand – mina olen kahe äärmuse vahel, ei tea, kas peaks ostma. Olen vastu. Räägime ainult ostuhinnast, aga kui palju kulub investeeringuks sinna, sellest ei räägi. Numbrid võivad väga suured olla. Ma olen ühel korral seal käinud, väga suurt muljet ei jätnud. Võib-olla tõesti on see väga hea maja. Müüja tahab saadud rahast ehitada endale maja, mitte korterit. Aga müüb korterit.
Indrek Varik – Kopli külavanemana olen selles majas igakuine külaline. Seni, kuni seal on eraomandis olev korter, tuleb teise inimese koduga arvestada. Kas number on õige, tuleks lasta veel hinnata. Kallimaks on läinud. Kahtlemata on maja vallale vaja.
Kaido Kivistik – mulle meeldis, kuidas RU seda teemat kirjeldas. Me oleme ise sinna raha pannud, et hind kasvab. Mina mäletan hinda 100 või 120 tuhat eurot. Väga suur osa Jüri kandi elanikud käivad tervisekeskuses, kus oli teemaks korteri väljaostmine. See on näide, kuidas saame tagasi raha, mida oleme panustanud.
Tarmo Gutmann - hindajad on profid, teevad oma tööd hästi. Hind korteri eest on ikka kõrge küll. Keegi teine seda ju ei ostaks sellise hinnaga. Osta ära tuleks, aga mis hinnaga? Pooldan seisukohta, et peatuda, aeg maha võtta, saada õiglane hind.
Mart Võrklaeva repliik – volikogu on teinud otsuse – pakkumise vormis omanikele, toimusid läbirääkimised, aga kokkuleppele ei jõutud, lükati tagasi. Läks paar aastat mööda, teine korteriomanik pöördus uuesti VV poole. Tegime uue hindamisakti, lisasime motivatsiooniraha. Järgmiseks aruteluks võiks kogu kronoloogia välja tuua. Rae koolimaja võiks 100 % vallale kuuluda. See peab olema mõlema poole jaoks rahuldavatel tingimustel, praegu tundub hind ühele poolel liialt kaldu. Nii hindamisakti kui motivatsiooniraha osas.
Agu Laiuse repliik - Rae vallavolikogu võttis omandamise otsuse vastu ammu. Koolimajas on juba tehtud sisu ja seda annab veel edasi arendada. Tänaseks on selge, et asi ei ole volikogu liikmetele veel päris selge. Olen nõus, et võtame korraks aja maha ja võtame ühe hindamisakti juurde.
T.Kõiv – arvestades vallavalitsuse ettekannet, komisjonide kaasettekandeid, saalis kõlanud küsimusi ja vastuseid ning sõnavõtte, repliike, olen jõudnud veendumusele, et eelnõu vajab täiendamist, eelkõige hind paremat põhjendamist, teist hindamisakti. Katkestan siinkohal eelnõu arutamise ja loodan, et saame jätkata juba oktoobris.
8. Peremehetu vara hõivamine; ettekandja eelnõu autorite esindaja Raivo Uukkivi – eelnõud ei hakka tutvustama, kõik oskavad ise lugeda. Majanduskomisjoni tuli VV poolt põhjendus, mis pani kahtlema, kas eelnõu on õigel kohal. Sain VV-st kirjaliku seisukoha, küsisin juurde. Sain vastuse. VV toetub ühele nõukaaegsele dokumendile. Esitasin dokumendid tee ääres elavatele inimestele. Lähtudes eeltoodust võtan eelnõu tagasi.
T.Kõiv: sellega on päevakorrapunkti arutelu lõppenud.
9. Rae Vallavolikogu 07. novembri 2017 otsuse nr 18 „Volikogu alatise majandus- ja eelarvekomisjoni koosseisu kinnitamine“ muutmine.
Ettekandja komisjoni esimees Agu Laius- kuna komisjoni liige Tanel Tammela on edutatud abivallavanemaks, siis teen ettepaneku ta välja arvata komisjoni liikme hulgast.
Volikogu liikmete hulgas tekkis põgus arutelu, et kas vallavalitsuse liige võib kuuluda volikogu komisjoni või mitte. Selgitasin, et tegemist on võimude lahususe printsiibi rikkumisega kui ta kuuluks. Abivallavanem on täidesaatev võim ja volikogu seadusandlik võim ning korraga ei saa kahte võimu kanda.
Volikogu võttis otsuse vastu.
10. Rae Vallavolikogu revisjonikomisjoni liikme valimine. Ettekanne T.Kõiv: teadaolevalt on tegemist mitmel korral katkestatud eelnõuga ja seda põhjusel, et opositsiooni poolt ei ole esitatud kandidaati. Eelnõu sai alguse sellest, et Krister Parbo naasis volikokku ja lükkas seega volikogust välja revisjonikomisjoni liikme Lisandra Talvingu, kes seega lahkus ka revisjonikomisjonist. Seega esitasime eelnõu neljanda liikme valimiseks revisjonikomisjoni. Vahepeal on revisjonikomisjoni liige Agu Laius tagasi astunud revisjonikomisjonist ja komisjon seega muutunud tegutsemisvõimetuks. Seega oleme mitmel korral katkestatud eelnõuga uuesti tagasi olukorras, kus ootame kandidaate revisjonikomisjoni liikmeks.
Agu Laius esitas kandidaadiks Lisandra Talvingu, kes oli kinnitanud oma kandideerimist digiallkirjaga ja kinnitas ka suuliselt üle volikogu istungil. Seega oli olemas kandidaat, juba varasemast oli olemas hääletamiskomisjon koosseisus Minn, Sarik, Alas. Hääletamiseks kuulutasin välja 10 minutilise vaheaja.
Vaheaja järel luges Martin Minn ette salajase hääletuse tulemuse – Lisandra Talvingu poolt oli antud 14 häält ja seega osutus ta valituks revisjonikomisjoni kolmandaks liikmeks.
T.Kõiv- soovin edu kolmanda liikme saanud revisjonikomisjonile ning kinnitan, et me jätkame pingutusi, et komisjon saaks ka neljanda liikme.
Volikogu lõppes 19.37.