Koolid ei saanud korda

Ministeeriumi andmetel vajas Eesti üldhariduskoolide võrk 2003 aastal remondivajaduse katmiseks 5,3 mld krooni. Projekti Koolid korda raamides plaaniti Riigi Kinnisvara aktsiaseltsi kaudu koolide kordategemiseks investeerida 1,8 mld krooni. Tegelikult on tänaseks investeeritud miljard krooni.

 

Kohalike omavalitsuste koolidesse investeerimine peatus 2007 aastal kui selgus, et RKAS-iga sõlmitud lepingutest tulenevad kohustused on siiski avaliku sektori kohustused. Suurejoonelise projekti algatamisest kuni 2007 aastani valitses lootus, et äkki õnnestub siiski „ühe maakera sees luua teine maakera, mis on esimest suurem“. Ei õnnestunud. Juba projekti alguses väljendatud kõhklused saidki lõpuks kinnitust.

 

Riigikontroll on väga kriitiline ka osas, mis puudutab elujõuliste ja jätkusuutlike koolide väljaselgitamist, et maksumaksja raha ei investeeritaks sulgemisele mineva koolimaja kordategemiseks. Vabariigi Valitsus on 2004 a detsembris kinnitatud nimekirja, kus on sisuliselt kõik üldhariduskoolid. Laste arvu vähenemise tingimustes süveneb iga aastaga teadmine, et laste jaoks ei ole nii palju koole vaja. Arusaadavalt on koolivõrgu muudatused valusad otsused, kuid sellegipoolest tuleb neid inimestega läbi rääkides langetada.

 

RKAS-i näide on innustanud aga mitmeid omavalitsusi kasutama sarnaseid võtteid vähendamaks kunstlikult kohustusi. Nii on loodud mittetulundusühinguid ja sihtasutusi, osaühinguid ja aktsiaselts, mis kuuluvad täies ulatuses omavalitsusele, mille põhiline sissetulek moodustub linna või valla eelarve eraldistest, aga mida sellegipoolest püütakse näidata omavalitsuse eelarvest eraldiseisvana. Eelnimetatud juriidilised kehad on võtnud suured laenud, mille abil on ehitatud või remonditud omavalitsuse jaoks olulisi sotsiaalobjekte (lasteaedu, koolimaju, spordihooneid). Võetud laenud aga ei kajastu omavalitsuse kohustustena ning ei lähe seadusega sätestatud 60 protsendilise laenupiirangu alla. Ehk siis riik näitas eeskuju ja kohalikud omavalitsused tegid järele.

 

Nüüd on selgemast selgem, et RKAS läheb riigi tasakaaluarvestusse. Nüüd ootab ees järgmine samm – erinevad juriidilised kehad peavad kajastuma kohalike omavalitsuste tasakaaluarvestuses ehk siis laenukoormuses.

 

Järvamaa omavalitsustest keegi RKAS-iga lepingut kooli kordategemiseks pole sõlminud.

 

Viljandimaal on Viljandi linn sõlminud juba 2005 a lõpus lepingu RKAS-iga C.R.Jakobsoni nimelise Gümnaasiumi ja Viljandi Maagümnaasiumi kohta ning Pärsti vald Raudna Põhikooli kohta augustis 2006.

Riigikontrolli auditi leiad siit