Kõne EV 102.aastapäeva aktusel Rae kultuurimajas

Rae vallavolikogu esimehe Tõnis Kõivu kõne Rae kultuurimajas 24.veebruaril Eesti Vabariigi 102.aastapäeva kontsert-aktusel Lugupeetud Rae valla kodanikud, head külalised, daamid ja härrad! Palju õnne Eesti Vabariigi 102.aastapäeva puhul. Just neil päevil, aastal 1918, toimus Eestimaa Päästekomitee (koosseisus Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik) algatusel koostatud Manifesti kõigile Eestimaa rahvastele ettelugemine, eesmärgiga kuulutada välja iseseisev Eesti vabariik. Manifest sõnastas usu ja lootuse järgmiselt: “Eesti! Sa seisad lootusrikka tuleviku lävel, kus sa vabalt ja iseseisvalt oma saatust võid määrata ja juhtida! Asu ehitama oma kodu, kus kord ja õigus valitseks, et olla vääriliseks liikmeks kulturarahvaste peres!" Ja Eesti rahvas uskus, et nüüd on see aeg käes ja ajaloosse tagasi vaadates saamegi kindlalt öelda just nii oligi. Eesti riigi väljakuulutamisele järgnenud Vabadussõda tõi kaasa saksa ja vene vägede väljatõrjumise Eestimaa pinnalt ja sellele järgnenud Tartu rahu järel saigi alustada oma riigi ülesehitamisega. See oli demokraatlik riik, mille seitse juhtmõtet juba manifesti kirja olid pandud: võrdsus seaduse ees, vähemuste kaitse,  isikuvabadused sh sõnavabadus, kohtuvõim, kohalik omavalitsus ja enesekaitse korraldus, riigi elu korraldamine seaduse alusel nagu demokraatlikus riigis kombeks. Need olid alused, millele meie esivanemad ehitasid üles Eesti riigi. Kõnelemas. Foto: Kris
Moor Ei ole kahtlust, et Eesti riigi loojad lõid aluse püsivale, igavesele Eesti riigile, mitte millelegi ajutisele, peatselt lõppevale, nii on sätestatud alates 1920.aastast kõikides Eesti riigi põhiseadustes, erinevates sõnastustes. Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ja võõrandamatu. Eesti riigis on kõrgeim võim rahvas.   Kahjuks tuleb tunnistada, et maailmas on riike, kes ei pea meie omariiklust ja iseseisvust igaveseks. Me teame seda ja seetõttu oleme ühinenud maailma võimsama majandusliidu Euroopa Liiduga ja sõjalise kaitstuse tagamiseks NATO-ga. Sõjalise kaitstuse jaoks on väga olulisel kohal meie kaitsejõud ja Kaitseliit koos nais-ja noorteorganisatsioonidega, sh Rae vallas toimetavad üksused. Meie omad tublid mehed ja naised löövad neis tegevustes kaasa, on eeskujuks teistele ja kogukonna tänu välja teeninud.   Eesti riigi igavikulisust tuleb silmas pidada otsuste tegemisel ka vallas, aga esmajoones siiski riigis. Riigielu küsimustes otsuste langetamisel ei saa olla õigustuseks ainult tänane heaolu ja ei tohi olla hoolimatu kaugema tuleviku suhtes. Suhtumisel, et peale mind tulgu või veeuputus ei ole riigijuhtimisel kohta, vallajuhtimisel ka mitte, üldse mingigi üksuse juhtimisel ei tohiks olla.   Ei saa rääkimata jätta pensionist. Saan varsti 50-seks ja pensioni saamise peale veel väga ei mõtle. Kui siis vaid niipalju, et aeg-ajalt vaatan, kuidas mu pensionivaral, minu valitud pangas ja fondis läheb. Ei saa kurta, kõik on plussis. Riik on otsustanud muuta I samba pensioni solidaarsemaks, st rohkem sõltub töötatud aastatest kui teenitud palgast. Olen sellega nõus, sest ühiskonna sidusus, mis sisaldab ühe komponendina ka sissetulekute ühtlasemat jaotust, toodab paremat elukvaliteeti kõigile. II sammas sõltub teenitud palgast ja väärtustab ausat maksumaksmist. See hoiab kõrgel moraali ja on õiglane, et see, kes elu jooksul on midagi kogunud, ei ole kõike ära kulutanud, saab pensionipõlves elu jooksul kogutut kasutada. Parima elukvaliteedi pensionipõlves tagab, kui panustad elu jooksul ka pensioni III sambasse, ehk siis teed valiku säästmise kasuks sellest 98 %-st rahast, mis sul igakuiselt vabaks kasutamiseks jääb, kaks protsenti läheb ju teise sambasse.   Minu arvates on Eesti riik igavene ja riigi juhtimisel on kohustus ette mõelda, lausa aastakümneid ette, kui me muudame pensionisüsteemi. Mina tahan, et ka minu lapsed ja lapselapsed saaks Eesti pensionisüsteemi peale kindlad olla, sinna sissemakseid tehes.   Eesti riik on igavene ja ei saa tekitada olukorda, et inimesel on seaduslikult võimalus oma pensioniraha ette ära kulutada, lihtsalt laiaks lüüa. Eesti riik on igavene ja see tähendab, et kogu ühiskonnale langeb ka nende inimeste ülalpidamine, kes on oma pensioniraha enne pensionile minekut ära kulutanud. Need inimesed ei kao kuskile ära, nad elavad meie seas edasi ja meil lasub vastutus ka nende toimetuleku eest.   Kas mäletate paarkümmend või isegi rohkem aastat tagasi levinud nalja, et Eesti peaks kuulutama Rootsile sõja ja siis kohe alla andma. Et siis tuleks tagasi see ajaloost tuntud “hea Rootsi aeg” ja küll siis rootslased meile pensioni maksavad. Põhjamaades ju teada-tuntud kõrged pensionid. Ma väga loodan, et Eesti riiki ei juhita naljalugude põhjal ega ammugi põhimõttel, et peale mind tulgu või veeuputus.  Eesti riik on igavene, aga valitsused ajutised, kestavad maksimaalselt 4 aastat. Niisamuti ma loodan, et juba antiikajast alguse saanud võimude lahususe põhimõte, mille tänapäevases tähenduses on sõnastanud Charles de Montesquieu ja mis tähendab seadusandliku, täidesaatva- ja kohtuvõimu lahus hoidmist, peab vastu ka II samba kaotamise Riigikohtus arutamisele. Et ükski riigivõimu haru ei hakkaks teiselt otsustamise õigust ära võtma.   Eesti riik tervikuna peab suutma vastu seista suhtumisele, et valimistel saadud mandaat on tähtsam kui miski muu. Mandaat on loomulikult oluline, aga seda tuleb ellu viia siiski võimude lahususe põhimõtet järgides ja põhiseaduse tähe ja vaimu kohaselt.     Lugupeetud kuulajad!   Meid ümbritsev elu on pidevas muutuses. Rae valla elanikkond kasvas möödunud aastal 20 000 elanikuni ja on tänaseks juba mõnekümne võrra suurem. See tähendab, et Rae vald liigub kindla kursiga Eesti suurimate omavalitsuste sekka. Tallinn on meist suurem, ka Tartu, Narva, Pärnu ja Kohtla-Järve.  Kogu Saaremaad hõlmav Saaremaa vald on meist elanike arvult suurem. Harjumaal on Rae vald elanike arvult neljas, Tallinna, Saue ja Viimsi valla järel. Arvestades meie kasvutempot siis ilmselt läheme Viimsist ette juba käesoleva aasta lõpuks ning siis oleme Harjumaal kolmandad. Seega siis praegu oleme Eestis üheksandal ja Harjumaal neljandal positsioonil. Vallavanem Madis Sarik ja allakirjutanu On üks eripära, mis meid eristab meist suurematest omavalitsustest ja paljudest ka meist väiksematest omavalitsustest. Nimelt ei ole Rae valla sümbolite seas vallavanema ametiraha, mida pidulikel sündmustel kanda ja tseremoniaalset rolli rõhutada. Meie valla kiire areng on jätnud selle küsimuse lahendamise seni tagaplaanile ja nii ongi meil praegu ametiraha ette nähtud vaid aleviku-ja külavanematele.  Olen seisukohal, et on aeg edasi liikuda vallavanema ametiraha teemaga, alustades vastavast otsusest, konkursist kaunima kujunduse leidmiseks jne. Ametiraha eesmärk on tõsta esile selle kandjat, rõhutada suuremat vastutusekoormat ning tähtsustada ka välise atribuutikaga pidulikel sündmustel toimuva tähtsust, esinduslikkust. Minu arvates lisab ametiraha olemasolu emotsionaalset lisaväärtust igale vallaelanikule.   Ametiraha teema on muidugi vaid üks kild kogu selles muutuste mosaiigis, mida elanike arvu pidev juurdekasv meile kaasa toob. Uued maksumaksjaid kasvatavad jõudsalt valla rahakotti, uued lapsed toovad rõõmu lasteaedadesse, koolidesse. Seda muidugi juhul, kui seal on vabu kohti. Arusaadavalt ei ole vallal muud võimalust kui luua üha uusi ja uusi võimalusi lastele, ehitades uusi lasteaedu ja koole, tekitades moodulmajadega lisavõimalusi olemasolevate juurde. Seetõttu valmibki käesoleval aastal Järvekülla, kõige kiiremini kasvavasse Peetri kanti Kindluse kool ja planeerime uut Käokella lasteaeda. Kooli ehitamine käib suure hooga ning sügisel saavad esimesed lapsed uues koolis alustada. Samal ajal kui ehitajad ehitavad, luues füüsilist õpikeskkonda, pingutab kooli direktor oma lähimate kaasvõitlejatega, et kokku saada uuele koolile kohane õpetajate meeskond. Kindluse kooli tegemisel panuse andjaid on veel mitmeid ja  soovime neile kõigile jõudu ja jaksu eesmärgile jõudmisel!     Öeldakse, et hoone mõjutab inimest, nii väikest inimest lasteaias, koolis kui ka juba täiskasvanud inimest. Mulle väga meeldib see saal, kus me praegu viibime. Üks põhjustest on see, et siin saalis peab käesoleva aasta algusest istungeid Rae vallavolikogu, lastes oma mõtetel, esinemistel, küsimustel ja vastustel lennata, kõrgema lae all, suuremalt, üle 20 tuhandega Rae vallale vääriliselt. Hoopis eredamalt on mul aga meeles siin saalis eelmise aasta oktoobris toimunud Rae valla parimate lasteaiaõpetajate, klassiõpetajate, põhikooli õpetajate, klassijuhatajate, noorõpetajate, gümnaasiumiõpetajate, huviharidusõpetajate nominatsioonide esitlused, mis tipnes igas kategoorias parima väljakuulutamisega ja lõpuks Rae valla haridusteo nomineerimisega aastal 2019. Palju väga tublisid inimesi, kes igapäevaliselt panustavad meie valla hariduselus, andes meie lastele edasi teadmisi ning aidates laduda kindlat vundamenti noorte tulevikule. Üks presidendilt teenetemärgi saanud väikekooli direktor on öelnud, et tunnustuse saamine on kuidagi ebamugav. Me oleme harjunud pigem lihtsalt oma tööd tegema, vähem kiitust jagama ja veelgi vähem kiitust saama. Kutsun üles siinkohal tihemini kiitma, kasvõi lihtsalt “aitäh” ütlema kui märkame lasteaias, koolis midagi head või ilusat. Sõnal on jõud ja heal sõnal on eriti suur jõud. Innustagu meid seegi, et ega siis PISA-testi tulemused ilma õpetajata ei sünni ja põhjust kiitmiseks jagub. Tänan siinkohal kõiki Rae valla haridustegu 2019 nominente, võitjaid ja aasta haridusteo võitjat! 2020 a nomineeriminem, tunnustamiseks esitamine ja tunnustamine ootab ees!     Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid on mõned päevad tagasi öelnud, et tänamine ja kaasteeliste tunnustamine on aastal 2020 tähtsam kui kunagi varem. Seda siis põhjusel, et alguses anonüümsetes internetikommentaarides levinud negatiivne ja enamus juhtudel ebakonstruktiivne kriitika on levinud suhtlusvõrgustikesse ja koolidest saadud tagasiside kohaselt ka kodudesse, peegeldades sealt siis laste kaudu kooli. Negatiivne sõna ei ole edasiviiv ja sellest tuleks pigem hoiduda, ka kodus. Avalikus ruumis on aga tihti nii, et igaüks, kes midagi arvab ja arvamine on tänapäeval väga lihtne, riskib sopaämbriga pihta saada. Mõnikord vaat et tõesti lausa ämbri endaga, mitte ainult selle sisuga. Olen nõus proua presidendiga, et see ei peaks nii olema. Et negatiivsus ei vii elu edasi. Väljendatud negatiivsus kahjustab esmapilgul seda inimest, kelle pihta see käis, aga tegelikult kahjustab ta hoopis kritiseerijat, negatiivsuse väljendajat ennast. See, kes teise pihta sõrmega näitab, tal on ülejäänud sõrmed suunatud enda poole. Tegelik probleem on tihtilugu temas eneses. Kutsun üles rohkem tunnustama ja kiitma ning ka kriitikat tegema. Aga kriitikat  tuleb teha oma näo ja nime alt nagu kodanikuühiskonnas kombeks ning peame siis ikka silmas, et kui üks sõrm näitab kellegi suunas siis teised sõrmed suunavad su enda pihta.   Meie kõigi huvides on, et kriitikat võetaks kuulda ja asja läheksid paremaks. Teise inimese halvustamisele või lausa laimamisele suunatud kriitika tekitab vaid suhtumist, et “las koerad hauguvad, karavan läheb edasi”, aga see ei arenda kodanikuühiskonda.   Siinkohal tahan tunnustada kodanikuühiskonna sihtkapitali juhatuse liiget Agu Laiust, kes pälvis Siseministeeriumi kuldteenetemärgi kodanikuühiskonna arendamise ja sihtasutuse tulemusliku juhtimise eest. Agu panus Rae vallavolikogu töösse majandus-ja eelarvekomisjoni esimehena ning volikogu aseesimehena on samuti märkimisväärne. Aitäh Agu!   Head kuulajad!   Rae vald sai 2019.aastal omale oma Riigikogu liikme. Tegelikult ei saa  muidugi Riigikogu liiget omaks pidada, sest tulenevalt seadusest ei ole ükski Riigikogu liige oma mandaadiga seotud ja peab oma otsuseid langetades silmas pidama riigi huve. See aga ei võta ära meilt võimalust pidada Mart Võrklaeva kui endist pika-ajalist vallavanemat ja praegust volikogu liiget omaks, kellelt ootame, et ta mitte ainult ei seisaks Eesti riigi huvide eest vaid peaks meeles ka koduvalda. Kasvõi siis kui käib arutelu kliimaneutraalsete investeeringute üle, et meie jaoks huvipakkuv trammiliin esimesega hooga lennujaama juurest Assakuni ja sealt edasi Jürini ehitatud saaks. Või siis kui arutelu riigigümnaasiumite rajamise rahastamine jälle kuskile toppama jääb, et see siiski ei jääks ja lahenduse leiaks ja Jüri riigigümnaasiumi kohale tumedaid pilvi ei koguneks.   Kuigi vallavanem Mart Võrklaevast sai RK liige, ei pea ma volikogu esimehena muretsema, kas volikogu otsused ikka jätkuvalt ellu viiakse. Viiakse küll, sest volikogu valis suure toetusega vallavanemaks senise abivallavanem Madis Sarik´u. Nagu ta ise on öelnud, sisseelamist palju vaja ei ole,  “lennuk jätkab lendamist samal kursil”. Vallavalitsus on seniste abivallavanemate Priit Põldmäe ja Jens Vendeli kõrval täienenud Jaanus Männikuga, mis kokkuvõttes aitab mitte ainult tempot hoida vaid ka uut hoogu anda.   Lisaks kõikidele neile ehitamistele on vallavalitsuses ja tegelikult osaliselt ka volikogul, nii tervikuna kui igal liikmel eraldi, üha suurem kohustus suhelda inimestega. Tänapäeva elu on üha kiirem ning suhtluskanalite valik samuti lai. Inimesed ootavad üha rohkem vallalt kiireid ja sisukaid vastuseid küsimustele, et kuidas saab või miks ei saa ja miks nii on otsustatud või miks ei ole otsustatud? Mida rohkem on vallas inimesi, seda rohkem on küsijaid ja kiirete, korrektsete vastuste andmine üha suurem väljakutse. Selle väljakutse vastu ei saa ega tohi võidelda vaid sellele väljakutsele tuleb adekvaatselt reageerida ehk inimestele vastata. Ka ametnikel peab olema tööajast aega inimeste päringutele vastamiseks. Kui muu töö kannatab, siis tuleb kas töö ümber korraldada või ametnikke juurde võtta, aga inimestele ei saa vastamata jääda.   Kui ma alustasin muutustes meie ümber siis pean veelkord muutuste juurde tagasi pöörduma, nüüd juba vaadates kaugemale. Kliima muutub. See ei saa olla jäänud kellelegi märkamata. Ka Eestis. Harjumuspärast lund ja külmakraade sel talvel tulnud ei ole ja iga päevaga jääb vähemaks tõenäosust, et tuleb. Kahjuks suureneb ka tõenäosus, et harjumuspärased talved jäävad üldse minevikku, kui juba ei ole jäänud.  Samas on torme mitmeid olnud ja veelgi tulemas. Kuigi kliimamuutuste inimtekkelisuse üle tahab jätkuvalt mõni veel vaielda siis mõelgem korraks, mitu miljardit inimest maakeral elab? Seisuga 2020 pea 8 miljardit. Samas kui 1970.aastal ehk 50 aastat tagasi oli maailma rahvaarv alla 4 miljardi elaniku. Ei saa olla kahtlust, et 50 aastaga kahekordistunud elanike arv avaldab maailma kliimale mõju. Kõik need inimesed soovivad ju süüa ja juua, vajavad riideid ja jalatseid, telefoni jne. Kuna maailm on globaalne, siis avaldavad meist kaugel toimuvad sündmused meile üha otsesemat mõju ja üha raskem on mõju ulatust ette ennustada. Kes oskab praegu öelda, kui kaugele areneb Hiinast alguse saanud koroona viirus, kas sellest saab alguse ülemaailmne majanduskriis või mitte?! Me ei tea seda.   Seda, et me peaksime midagi tegema, et kliimamuutust leevendada, enamus meist teab. Aga mida tegema? Täpset vastust ei oska keegi öelda. Ei kõige valjuhäälsem kliimaaktivist Greta Thunberg ega rahvusvahelised koostööorganid, riigid ja valitsused eraldi võetuna. Ilmselt ei olegi olemas ühte ja ainsat asja, mida teha. Maailm on keeruline ja läbipõimitud, väga suure tõenäosusega tuleb teha miljon nn väikest muudatust, et saavutada suured muutused. Teadaolevalt aitab juba täna kui käime olemasolevate ressurssidega säästlikumalt ümber, säästame joogivett, sorteerime jäätmeid, kasutame LED valgustust, püüame eelistada ühistransporti, käia rohkem jala jne. Üks on selge, et ega ühekordsetest meetmetest suurt abi ei ole, kliimasõbralik käitumine peab muutuma eluviisiks. Aga see ongi kõige raskem muudatus.   Me teame, et meie lapsed ja lapselapsed ootavad meilt lahendusi ja nad ei usu meid, kui me ütleme, et kliimamuutusi ei ole olemas. Kõige mõistlikum on koos noortega võimalikud lahendused läbi arutada ja veendumuseni jõuda, mida saab ja mida ei saa teha. Eesti riik on igavene ja seetõttu peame me täna mõtlema sellele, kuidas siin Eestimaal elada 50 ja 100 ja 150 jne aasta pärast.   Lõpetuseks valisin Narvas eesti keelt õpetava Julia Nikolina luuletuse,   Palju õnne sulle, Eesti!   Palju õnne sulle aastapäevaks, Kallis Eesti, armas kodumaa, Hoian südames su taevast, Sinist merd ja kulla musta maad.   Minu Eesti… armastan Sind väga… Kogu südamest ja kõige hingega Mulle meeldivad su sood ja metsaräga, Rukkipõld, mis kohtub taevaäärega.   Kallis Eesti… oled minu saatus. Pole võimalik mu elu sinuta… Minu edu, õnn ja iga lootus On seotud vaid susse usuga.   Palju õnne sulle aastapäevaks, Kallis Eesti, armas kodumaa. Surmani ei unusta su taevast, sinist merd ja kulla musta maad.   Head Eesti Vabariigi aastapäeva, palju õnne Eesti! Palju õnne meile kõigile! Elagu Eesti! Au Vabadussõjas langenuile! Foto Kris Moor Aukodanik pr Linda Pihu õnnitlemine. Foto Kris Moor Kontserti kuulamas, Foto Kris Moor Musitseerib Tintura, aitäh hea valiku eest Toomas! Foto: Kris Moor