Kompromiss kinnitatud, kohtuvaidlus lõpeb

17.aprilli 2018 Rae vallavolikogu otsutab lõpetada ühe kümme aastat kestnud vaidluse, kinnitades kohtuliku kompromissi ettepaneku. Volikogu kinnitas I lisaeelarve, andis rohelise tule Leerimäe lasteaia ehitamisele ning arutusel all olid mitmed sotsiaalteemasid reguleerivad õigusaktid. Aga kõigest järjekorras.. Tänast volikogu juhatab aseesimees Agu Laius. Alguses on tehnilised probleemid, mitte kõik arvutid ei tunnista volinike ID-kaarte, osad peavadki käetõstmisega leppima. Kuna sünnipäevalisi ei ole siis algab vaba mikrofon. Kõigepealt kuhjaga küsimusi Uukkivilt: kui kalliks läks Aruheina lasteia direktori vabastamine? Kui kaugele on vallavalitsus jõudnud Peetri kandi kooli asukohaotsingutega. Kuuldavasti ollakse Rae külas kokkuleppele lähedal?! Veesaare detailplaneeringu elluviimisest, kus tankla külje alla hakatakse Bauhofi ehitama. Elanikud on pahased ja ei saa aru, kuidas on võimalik laoplatsi puhul täita planeeringuga nõutud erurajooniga piirneva seina esinduslikku vormistamist (Tõnis Kõiv: täpsustan, et ilu küsimused on üks asi, aga põhiline siiski see, kuidas tagada, et laoplatsil toimuv ei hakka ümberkaudseid elanikke häirima. Näiteks kostub tõstuki tagurpidi liikumisel piiksumine väga kaugele, rääkimata muust mürast). Järgmisena küsimus Assakul, Würthi vastas asuva bussiootekoja kohta, et millal korda saab. Kiitus-arupärimine vallavanem Mart Võrklaevale, et Rae Spordikeskuse juhi kohale sedavõrd uhke avalik konkurss käimas on. Päringu osa selles, et miks ja kuidas lahkunud direktoriga leping lõpetati. Ka Meelis Rosenfeld esitas oma mõtteid erinevate teemade kohta, aga kuna ükski neist ei olnud kirjalikult vormistatud siis need arupärimisteks ei kvalifitseerunud. Sellele juhtis tähelepanu Agu Laius, põhimääruse kohaselt tuleb arupärimised esitada kirjalikult. Kolmas sõnavõtja oligi Agu Laius, kes teavitas volikogu liikmeid ja eriti Keskerakonna fraktsiooni, et ainuke nende erakonna esindaja volikogu eelarve-ja majanduskomisjonis ei ole neljal järjestikusel korral komisjoni koosolekul osalenud. Kuna komisjoni liige on oluline sideisik erakonna volikogu fraktsiooni ja komisjoni vahel siis tegi Laius ettepaneku, et KE esitab ise uue esindaja. Kui paari nädala jooksul KE poolt lahendusettepanekut ei tule siis teeb Agu Laius ise eelnõu KE praeguse esindaja tagasikutsumiseks komisjoni liikme kohalt (väidetavalt ei oma ta enam elukohta Rae vallas). Päevakord kinnitati üksmeelselt. 1.    Rae valla 2018. aasta esimene lisaeelarve. Ettekandja Tiit Keerma: riigilt saadava sihtfinantseerimiste arvelevõtt, hariduskuludeks saadava raha täpsustamine, sh lasteaiaõpetajate palgatoetus, mitmed väiksemad summad erinevate toimingute kulude katteks, jäätmekäitluse osa suureneb 15 tuh võrra, eelmise aasta sihtfinantseeringu summade ületoomine 2018 aastasse. Lõpetuseks sai vald riigilt juhtumipõhist regionaaltoetust 100 000 eurot Aruküla tee valla omandis oleva haru renoveerimiseks. Kaasettekanne eelarve-ja majanduskomisjoni esimees Agu Laius: komisjon toimus nädal tagasi esmaspäeval, 8 liiget oli kohal. Pikka arutelu ei olnud. Soovitasime volikogul määrus vastu võtta I lugemisel. Küsimus – kas see 100 tuh on mõeldud sõidutee parandamiseks? Vastus  -jah. Hääletus – 22 poolthäälega vastu võetud. 2.    2019. aastaks lubatud investeeringusumma suurendamine. Ettekandja Tiit Keerma: tegemist on Leerimäe lasteaia teemaga. Ehituse hind on tõusnud, aga lasteaedu ehitada on vaja. Algselt planeerituga võrreldes läheb lasteaed 600 tuh eurot kallimaks. Kuna leping läheb üle osaliselt järgmisse aastasse siis on vaja volikogu seisukohta eelnimetatud summa osas. Kaasettekanne Agu Laius: arutasime samal koosolekul. Otsustasime toetada vastuvõtmist esimesel lugemisel. Küsimus – kogumaksumus 1,8 mlj, aga detailsemalt tuleks välja tuua ehitusjärelevalve, liitumistasude jmt summad Vastus – need ei ole hetkel teada, selleks tulevad eraldi hanked. Järgmise aasta eelarveks on summad selged ja 2019a eelarvesse juba täpsed summad. Küsimus – kas prognooseelarve tehti? Vastus – ei, lasteaed läks eskiisi pealt projekteerimis-ehitushankesse. Nii me võidame aega ja suure tõenäosusega ka raha. Vallaeelarve numbrid ju avalikud, teada ka pakkujatele. Mida kõrgemat summat eelarves alul näitame, seda kõrgemat hinda saada võime. Prognoossummad tehtud eelmise aasta oktoobris. Hääletus – 21 poolt, vastu võetud. 3.    Rae Vallavolikogu 19. detsembri 2017 määruse nr 3 „Rae Vallavalitsuse ametiasutuse struktuuri, teenistuskohtade koosseisu ja jaotuse põhigruppidesse kinnitamine 2018 aastal“ muutmine. Ettekandja Mart Võrklaev – luuakse uus isikuandmete kaitsega seotud ametikoht, tuleneb 25.maist 2018 jõustuvast EL määrusest. KOV peab tööle  rakendama andmekaitseametniku, kohustusi hulgi. Detsembris me veel täiskohaga seda ametikohta ette ei tahtnud näha, aga tänase teadmine kohaselt peab ikka täiskoht olema, sh hallatavate asutuste peale. Tulenevalt kantselei töö ümberkorraldamisest nimetame ühe ametikoha ümber personalispetsialistiks, et parandada personalitöö kvaliteeti. Rae Sõnumite toimetaja ametikoha ümbernimetamine kommunikatsioonijuhiks, on täpsemas vastavuses töökohast tulenevate ülesannetega. Kaasettekanne Agu Laius – arutasime samal koosolekul. Ettepanek I lugemisel vastu võtta. Küsimus – millised on kommunikatsioonijuhi volitused suhtluses avalikkusega. Vastus – tulenevalt põhimäärusest esindab valda vallavanem ja kommunikatsioonijuht abistab teda selles. Küsimus – miks personalitööd rohkem vaja on? Vastus – personalitöö nõuab täit pühendumist ja seda ühitada teisest ametikohast tulenevate ülesannetega ei ole pikalt võimalik. Võimalikke lahtilaskmisi aitaks ära hoida suurem koolitus ja sügavam personalitöö. Küsimus – kas me jõuame andmekaitseametniku palkamisega õigeks ajaks valmis, sest 25.maist 2018 EL otsekohalduv määrus ju jõustub. Vastus – üks ametnik siiski ettevalmistusi teeb ja me valmistame end jõustumiseks ette. Küsimus – kas personalispetsialisti ümbernimetamine muudab töötasu? Vastus – ei muuda. Küsimus – kuidas ametinimetuse muutmine töömahtu muudab? Vastus – see ei muudagi, ühe ametikoha lisandumine muudab. Küsimus – kas sisekontrolli ametijuhend on valmis? Vastus – ametijuhend valmis, konkurss lõppjärgus, parimad kandidaadid välja valitud. Küsimus – mitu kandidaati oli? Vastus – 5 kandidaati, kolm käisid intervjuul. Hääletus -  22 poolt, vastu võetud. 4.    Kokkuleppe heakskiitmine haldusasjas nr 3-15-1292 kohtuvaidluse lõpetamiseks. Ettekandja Mart Võrklaev: tegemist on pika teemaga. Veskitaguse sild on ohtlik ja vajab remonti, sisuliselt uue rajamist.  2015 otsustas vallavolikogu sundvõõrandamise kahelt maaomanikult, et Veskitaguse sild uuesti ehitada. Kokkulepet uue asukoha kohta ei olnud saavutatud. Vaidlustati kahe maaomaniku poolt. I astmes vald kaotas. Ringkonnas vaidlesime edasi. Küla püüdis lahendust leida. Kompromiss on selles, et kokku on lepitud indikatiivne sillakoridor ja sinna peame ära mahtuma. Uus sillaprojekt tuleb koostada, sinna vahemikku ära mahtuma. Kolmanda maaomaniku jaoks läheb olukord paremaks. Kõigepealt võlaõiguslikud lepped ja seejärel notariaalsed lepped. Silla ehituseks on eelarvestrateegias ette nähtud 0,5 mlj eurot. Maaomanikud on värskelt soovinud paari punkti täpsustada, lisada. Jurist Maiga Liiv täiendab: tegelikult lausa 4 punkti lisandunud. Kaks Lääne kinnistut ja 2 Tammi kinnistut puudutavad. Nende sisu: lisandunud veel üks taganemise alus maaomanikele seoses ringkonnakohtu lahendiga (juhuks kui kohus valla loobumist vastu ei võta) ja juhuks kui kumbki pool tahaks edasi kaevata Riigikohtusse siis maaomanikud vabaneks maa võõrandamise kohustusest. Kaasettekanne Agu Laius: arutasime samal koosolekul. Tegime ettepaneku otsus vastu võtta. Küsimus – tegelikult oli 2008 juba kokkulepe olemas, aga maaomanikud võtsid tagasi. Kokkulepet on vaja jätkuvalt. Silla projekt oli 2008 olemas, uut ei peakski ju tegema? Vastus – ei ole tõenäoline, et vana projekt sobib. Uus asukoht, peale-ja mahasõidud. Ilmselt tuleb ikka uus projekt teha. Rahalist kulu see ka ei vähenda. Esinduskulud tuleb samuti tasuda. Näeme, et praegune hetk on lähedal lahendusele ja loodame parimat. Küsimus – milline on kompromisskokkuleppe täitmise ajagraafik ja poolte garantiid täitmise käigus? Vastus – arvestanud oleme 3 aastaga, siis on sild valmis ehitatud ja peaks kõik teisedki toimingud tehtud olema. Kui võlaõiguslikud lepingud teeme ära siis on valla positsioon siiski tugevam. Koridor piisavalt lai, et sild ära mahuks. Küsimus – mis esinduskulusid me peame maksma? Vastus – teise poole I ja II astme kohtus esindamise kulud ning osaliselt ka kompromissläbirääkimiste kulud. Küsimus – kas siis sillakoridor on piisavalt lai, kooskõlastatud projekteerijatega? Vastus – konsulteerinud oleme mitmega ning ilmselt teeme juba sellise lähteülesande, et peab ära mahtuma. Sõnavõtt RU – tegemist on volikogu otsusega. Maaomanikud juba tahtsid mingeid punkte lisada. Võtame otsuse vastu, seome vallavalitsuse käed. Nad ei saa sellest enam üle ega ümber. Enamus sellest otsusest ei ole volikogu pädevuses, ainult Golfi tee võõrandamine on volikogu pädevuses. Otsustame ainult seda, anname ülejäänud osas vallavalitsusele lahtised käed. Sõnavõtt Meelis Rosenfeld – üldisemalt vaadates, osad olid eelmisel korral ka volinikud. Sundvõõrandamine on suure riskiga otsus, ei pruugigi kohtus püsima jääda. Vallavalitsus püüab vastutust volikogule veeretada. Mart Võrklaev – Volikogu ei ole kummitempel, isegi kui üks volikogu liige nii arvab. Ilma sundvõõrandamise otsuseta ei oleks me täna suure tõenäosusega kompromissiks valmis, eelkõige maaomanike poolt. Valitsus tuli volikokku, sest puudutab maa võõrandamist, et volikogu oleks kursis, on seotud eelarvega, vallavalitsus ei tahagi vabu käsi, sest muidu jäämegi kompromissi muutma. Kui volikogu annab sõnumi, et kompromiss jäi kinnitamata siis algavad uued läbirääkimised. Neid küll vaja ei ole. Pigem oleks mõistlik kümme aastat kestnud vaidlus ära lõpetada. RU – sundvõõrandamise kunagi otsus oli õige ja teist võimalust ei olnud. See pani asja liikuma. Teise poole esinduskulude katmine ei olegi nii suur probleem. Aga volikogu ei pea kõiki neid küsimusi otsustama. Ennustan, et see ei ole veel lõppenud. Teeme lühikese otsuse, et võõrandame. Tõnis Kõiv – vald on üks, suhtumine võib erineda sõltuvalt opositsiooni, koalitsiooni vaatest. Vallavalitsusel ei ole mingit eraldi raha, kõik on volikogu poolt kinnitatud eelarvest võetud. Teiseks meie (st koalitsioon) usaldame oma vallavalitsust ja usume, et läbirääkimised on parimal moel läbi viidud ning vallavalitsusel ei ole vaja muud kui kinnitust kokkuleppele. Kolmandaks kui volikogus esitatakse eelnõu siis ei ole mingit võimalust seda samal volikogul vastu võtta. Ainuke võimalus on katkestada. Oleg Tsubarov – minu arvates poolikult ette valmistatud ja ei saa täna vastu võtta. Agu Laius – kuulutan välja vaheaja, et küsimusi arutada fraktsioonides. Vaheaeg algas kell 19.10 ja lõppes 19.35. Mart Võrklaev – ettepanek on siiski kompromisskokkulepe heaks kiita, sest kohtule kompromissi esitamise tähtaeg on 7.mai ja kui me selleks ajaks ei esita, võib võimalus kokkuleppeks üldse kaduda. Edukaks läbirääkimiste lõpetamiseks on vaja volikogu tuge. Agu Laius – RU pakutud eelnõu ei ole käsitletav ettepanekuna eelnõu suhtes vaid uue eelnõuna, mida tuleb eraldi menetleda. RU – tänagi tuli eelnõusse neli punkti sisse. Indrek Uuemaa – need neli punkti ei olnud ka majanduskomisjoni ajal olemas. Agu Laius – need punktid on käsitletavad parandusettepanekutena. Indrek Uuemaa – mina ei usu volikogu aseesimeest. Mart Võrklaev – tegemist on siiski sisuliselt kahe parandusettepanekuga, puudutavad lihtsalt kahte kinnistuomanikku ja seetõttu topelt kirjas. Hääletus - 15 poolthäälega vastu võetud ehk kompromiss kinnitatud. 5.     Rae valla asutuse „Rae Hooldekodu“ ümberkorraldamine Rae valla asutuseks „Rae Sotsiaalkeskus“. Ettekandja abivallavanem Jens Vendel: valitsus ette valmistanud eelnõu Rae hooldekodu ümberkujundamiseks Rae Sotsiaalkeskuseks. Volikogus oli varem uue asutuse loomine. Volikogu liige RU tegi ettepaneku ühendada Rae Hooldekoduga. Kuna sellest oli juttu ka varasemalt nii komisjonis kui valitsuses siis otsustaski valitsus tagasi võtta varasema eelnõu ja esitada uue. Tegemist on mõistliku otsusega, saame paremini teenuseid arendada. Kaasettekanne Agu Laius: arutasime ja otsustasime toetada. Kaasettekanne sotsiaal-ja tervishoiukomisjoni esimees Tõnis Kõiv: komisjon kogunes 3.aprillil ning kohal olid kõik komisjoni liikmed. Mäletatavasti oli komisjon algse eelnõu suhtes luua uus asutus Rae Sotsiaalkeskus seisukohal, et mõtleme rahulikult läbi, kas on vaja luua eraldi asutust või saab ka teistmoodi. Nii komisjoni eel kui komisjonis ja hiljem ka volikogus oli arutuse all võimalus mitte asutada uut asutust vaid korraldada hooldekodu ümber sotsiaalkeskuseks. Vallavalitsus võttiski algse eelnõu tagasi ja esitas uue. Otsust vastu võttes tugines komisjon teadmisele, et praegune hooldekodu juht on näidanud valmisolekut rakendada oma võimekusi sotsiaalkeskuse loomiseks. Ühiselt on rohkem võimalusi teenuste arendamiseks ja parema kvaliteedi pakkumiseks. Komisjoni konsensuslik otsus oli eelnõu esimesel lugemisel volikogu vastu võtta. Hääletus – üksmeelselt vastu võetud. 6.    „Rae valla eelarvest perede toetamise kord“ muutmine. Ettekandja Jens Vendel: Vallavalitsus on teinud ettepaneku muuta peretoetuse korda, mis puudutavad koduse mudilase ja huvialatoetuse maksmisi. Elanike juurdekasv on ca 900 elanikku aastas. Seega on jätkuvalt puudus lasteaiakohtadest ja koduse mudilase toetus leevendab. Juhul kui teeninduspiirkonna järjekorras on lapsi ja lapsele pakutakse lasteaiakohta ja ta vastu ei võta on tal jätkuvalt õigus koduse mudilase toetusele. Täiendavat eelarvekulu ei tohiks tulla. Teiseks soovime muuta spordi-ja huvialategevuse maksmise tingimusi. Kahest taotlusvoorust teha üks. 150 eurot ei ole nii suur summa, et peaks kaks korda aastas menetlema. Halduskoormus liiga suur. Üks taotlusvoor leevendab, hajutab viie kuu peale. Täpsustame ka treeneri allkirja andmist, toome täpsemalt välja, et oleks lihtsam. Kaasettekanne Tõnis Kõiv – arutasime samal koosolekul. Koduse mudilase toetus on hea võimalus leevendada säästlikul moel elanike kiirest kasvust tulenevat lasteaiakohtade põuda. Huvialatoetuse taotlemisel kahe vooru kaotamine ja taotlemise võimaluse paindlikuks tegemine muudab lapsevanema elu kergemaks ja kaotab ametnikele taotluste korraga esitamise löökkoormusest. Uue korra järgi esitad taotluse siis kui summa täis saab (kehtiv 150 eurot). Komisjoni konsensuslik otsus suunata eelnõu II lugemisele ja anda parandusettepanekute esitamiseks tähtaeg. Küsimus – miks peaks maksma mudilasetoetust neile, kes loobuvad lasteaiakohast? Vastus – lapsevanema käitumist hinnates võtab lapsevanem siiski vastu ja see on pigem vallale kallim. Mõistlik on mudilastoetust maksta.. I lugemine läbitud, parandusettepanekute tähtaeg 25.aprill kell 12.00. 7.    Hooldajatoetuse määramise ja maksmise kord puudega lapse hooldajale. Ettekandja Jens Vendel. Teisel lugemisel. Õiguskantsleri kantseleis tehti ülevaatus, sealt mitmed ettepanekud. Kaasettekanne Tõnis Kõiv: arutasime samal koosolekul. Formaalselt ei teinud ettepanekuid õiguskantsleri büroo vaid siiski vallavalitsus. Arutasime nad kõik läbi, enamust toetasime, ühte muutsime. Toetuse maksmise põhjusest tuleb valda teavitada 5 päeva jooksul, algselt oli 10 tööpäeva ja pakuti viivitamatult. Tegime kompromissi.   Küsimus – kas õiguskantsleri kantselei kontrollis eraldi Rae valda? Vastus – ÕK kantselei andis soovitusi nii Rae vallale kui teistelegi. Hääletus kõik poolt. 8.    Asendus- ja järelhooldusteenuse osutamise tingimused ja kord Rae vallas. Ettekandja Jens Vendel: 1.01.2018 jõustusid Sotsiaalhoolekandeseaduse muudatused, mis kujundasid ümber teenuste osutamise ja seadsid omavalitsuse kohustuseks. Reguleerib asendus-ja järelhooldusteenuse osutamist. Raha toetusfondis 13 553 eurot 2018 aastaks. Üks laps Haiba asenduskodus. Üldine suund, võimalikult palju lapsi, kes teenust vajab, kasvaks hooldusperes. Iga laps peaks kasvama peres. Kaasettekanne Tõnis Kõiv –arutasime samal koosolekul. Eelnõu reguleerib asendus-ja järelhooldusteenuse osutamist Rae vallas ehk siis kuidas korraldada hooldusteenus neile lastele, kel kodu ei ole kuni täisealiseks saamiseni ja järelhooldusena teenus neile, kes lahkuvalt asendushoolduselt või eestkostelt ja peavad samuti iseseisvalt toime tulema, õpinguid jätkama. Emotsionaalselt raske teema, sest iga lapse parim kasvukoht on kodu ja mõnikord tuleb seda korraldada riigi ja kogukonna toel. Küsimus – kui saame riigilt 13 553 ja meil on ainult üks laps siis kas kogu raha läheb Haibale? Vastus – arvestades Haiba kohamaksumust siis jääb meil tegelikult sellest rahast puudugi, ca 1400 eurot on kohamaksumus. Läbirääkimised on ees, aga ega valikuid palju ei ole. Võib-olla keegi pakub odavamalt. Volikogu suunas määruse teisele lugemisele, parandusettepanekute tähtaeg 25.aprill kell 12.00 Ja oligi läbi, kuskil poole üheksa paiku.  Minu jaoks algab volikogu Ülemiste city parklast, kus tuleb ca veerand tundi tavapärasest varem sõitma hakata.