Kokkuvõte 2013 aastast

2013 a põhiline märksõna on minu jaoks olnud inimeste elukvaliteedi parandamine ning pea kõik tegevused on sellega seotud olnud. Järgnev kokkuvõte koos fotode ja linkidega annab täpsema ülevaate...Sel blogil siin oli 2013 aastal 14 626 külastajat, neist 10 484 unikaalset. Keskmiselt vaadati 1,87 lehekülge ning 92, 22 % külastajatest oli Eestist (kokku 63-st riigist), lõviosas Tallinnast. Minu valijate jaoks on tegemist tegevusaruandega, millele saab Facebooki ja muu meedia kaudu veelgi täiendust. Tänan Sind, hea valija, hea lugeja (tulevane valija) ning püüan ka edaspidi anda oma parimat! Nüüd siis aasta kokkuvõtte juurde. Paha haisu kui elukvaliteedi halvendaja kaotamine Minu koostatud reoveesette käitlemise probleeme käsitlev raport leidis Riigikogu keskkonnakomisjoni poolt heakskiitmist 31.jaanuaril 2013. Põhiline mure on settekäitluse kvaliteet ja inimesteni leviv paha hais. Ca 60 000 Eestimaa elanikku häiriva haisuprobleemi lahendamiseks sai konkreetse eelnõu näol pakutud lahendusi, mis leidsid ka vastalisi, kelle hirmude kummutamisega tuleb järgmisel aastal edasi tegeleda. Samas Teemakohane joonistus ja artikkel EE-s saab üha enam selgeks, et veemajandusse investeerimine ei tähenda ainult joogivee tootmiseks ja reovee puhastamiseks minevaid summasid vaid panustada on vaja ka kolmandasse etappi – reoveesette käitlusse. Väga lihtsustatult koosneb reovesi „vedelast“ ja „paksust“, millest esimese puhul me kontrollime hoolega tagasi loodusesse juhitava heitvee kvaliteeti ja saame sellega üldjoontes rahul olla. Teise ehk „paksu“ puhul aga toimub käitlusprotsess inimeste elukvaliteeti häirival (loe: haisval) moel, sete ei ole ühtlase ja stabiilse kvaliteediga ning pahatihti koguneb tagasi loodusesse viimise asemel lihtsalt vee-ettevõtte territooriumile hunnikusse. Nn Haisuvastase eelnõu vastuvõtmine aitaks probleemi lahendamisele kõvasti kaasa, vee-ettevõtjad saaksid konkreetse tähtaja settekäitluse kordategemiseks, loodaks eeldused vajalikeks riigipoolseteks lahendusteks ja toetussummadeks. Loodan koos koalitsioonipartneritest eelnõu algatajatega, et 2014 aastal saame eelnõu seadusena vastu võetud. Ülemiste järve avamine ehk elukvaliteedi parandamine Ülemiste järve lõunakaldale on aastate jooksul tekkinud märkimisväärne asustus ning see on tekitanud vajaduse ümber hinnata senine praktika joogiveehoidla kaitsmisel. 2013 a aprilli lõpus sai avalikuks mu idee avada Ülemiste järve kaldal asuv tee inimestele liikumiseks. Peetri seltsi üldkoosoleku arutelu järel saatsime ühise kirja vee-ettevõttele ning teavitasime ka avalikkust. Kuigi mõte oli uudne ja paljudele harjumatu, oli vastukaja siiski vägagi positiivne. Paljudele inimestele meeldis mõte järve kaldal asuval teel jalutamisest, jooksmisest, jalgrattaga sõitmisest ja teistest veega mitte kokku puutuvatest tegevustest (miks mitte ka suusatamisest, kui juhtumisi peaks sel talvel lumi maha tulema). Mõisteti, et veehoidlat ei tule kaitsta mitte inimeste eest ja vaid ikka inimeste poolt ning võimalus järve ääres liikuda tooks nn „valvureid“ palju juurde. Iga jalutaja, jooksja, jalgrattur valvaks ju ka korra järele. Augustiks valmis virtuaaltuur, mis andis võimaluse arvutiekraani tagant lahkumata järve kaldal jalutuskäik ära teha. Tänu AS Eesti delegatsiooni liikmed Tallinna Vesi lahkele kaasabile külastas septembris esinduslik 6-liikmeline delegatsioon  Inglismaad ja tutvus sealse veereservuaaride avaliku kasutusse andmise kogemusega. Oktoobri lõpus aga leppis Rae valla võimukoalitsioon (Reformierakond ja IRL) kokku, et vald aitab kaasa järve avamisele, vastav punkt sai must-valgel lepingus kajastatud. Kuna järve ümbritsev mets kuulub jätkuvalt riigile siis on nii RMK kui Tallinna linn avaldanud soovi maa enda omandisse saamiseks. RMK puhul oleks tagatud kvaliteetne nn „matkaraja“ teenus ning samuti ei ole kahtlust nende oskuses, suutlikkuses metsa kohaselt majandada. Seetõttu oleks õigem maa RMK-le anda. 2014 aastal jätkub sihipärane tegevus Ülemiste järve äärse tee inimestele avamiseks. Järgmine siht on Hooliv Eesti Värske Eesti Inimarengu aruanne oli väga hea, meil on põhjust paljude asjadega Eestis rahul olla. Sellegipoolest aga saab nii mõndagi veelgi paremaks muuta ja mina pean selle all eelkõige silmas inimese suhtumist endasse ja seejärel teistesse inimestesse, enda ümbritsevasse keskkonda. Me peaksime rohkem hoolima iseendast ja seeläbi ka oma lähedastest, naabritest, meid ümbritsevatest inimestest. Kirjutasin selle kohta mõne artikli  ning pidasin kõne ka inimarengu aruande arutelul Riigikogus . Mida rohkem on Eestis hoolimist, seda paremini me elame. Jahiseadus ehk samm kaasaja suunas Aastaid vaieldud jahiseaduse muudatused suutsime käesoleval aastal siiski vastu võtta. Kirgi oli palju, jahimehed kartsid maaomanikke ja maaomanikud kartsid jahimehi, mõnikord kartsid mõlemad RMK-d. Inimeste endi mõttemaailmast tulenevaid hirme oli palju, kuid praeguseks on enamus muredest ära langenud ning uus seadus kenasti tööle hakanud. Jahimeeste kohustus sõlmida maaomanikuga jahipidamiseks leping toob lisaks õiguste ja kohustuste selgusele kaasa ka suurema läbipaistvuse, sealhulgas raha liikumise osas. Rahast jahinduses oli muide siin keskkonnas enim vastukaja tekitanud postitus. Minu esitatud numbritele oli mitmeid kriitikuid, aga mitte keegi ei söandanud omi numbreid pakkuda. Aga kokkuvõttes on alles nii mets kui loomad ning jaht toimub maaomanike ja jahimeeste vahelises tihedas koostöös. Rahvusvahelisest tööst Maailmapuhastusest kõnelemas märtsis Olles jätkuvalt Eesti IPU delegatsiooni juht, olen jätkanud nn hea Eesti asja tutvustamise projekti. 2008 a Teeme ära kampaaniast alguse saanud liikumine ületas 2013 a saja riigi lävendi, praeguse seisuga on 108 riiki ja 8,5 miljonit vabatahtlikku. On väga uhke igal võimalikul juhul rääkida inimesele, kes võib-olla esimest korda Eestist kuuleb, et meilt on alguse saanud sedavõrd mastaapne ja sõna otseses mõttes maailma muuta sooviv liikumine. Olen kindel, et World Cleanup muudabki maailma, aeglaselt, aga seda kindlamalt. Tähelepanu on jagunud ka meie tśehhi sõpradele. Eestit on külastanud mitmed kõrged riigitegelased Tśehhist ning meil on palju õppida Tśehhi poliitikas toimuvast. Kuidas töötab otsevalitud president parlamentaarses demokraatias, kuidas esile kutsuda erakorralisi parlamendivalimisi ning millise tulemuse see tõi, kuidas käib presidendi taktikepi all uue valitsuse moodustamine jne. Olen sellest kirjutanud ja rääkinud ka raadios ning arvatavasti tuleb lähitulevikus veelgi kirjutada (kui uus valitsus selgub). Töö Riigikogu Euroopa liidu asjade komisjonis annab võimaluse kaasa mõelda meie ministrite ees seisvatel teemadel, andes neile parlamendi heakskiidu enne kolleegidega arutelule minekut. ELAK-i esimees Arto Aas on oma blogis välja toonud 10 tähtsamat teemat, millele ma lisaks veel digitaalse ühisturuga seotud positiivsed arengud. Eesti on e-riik ning seega on meie jaoks Euroopa digitaalne ühisturg suur võimalus, mille nimel tasub pingutada. Peaminister Andrus Ansip Euroopa Ülemkogul vastavat arutelu edukalt juhtides seda ka tegi ning värskelt Soomega sõlmitud X-tee kasutamise leping on suur-suur samm edasi digitaalse ühisturu teel. Peaministri roll oli märkimisväärne ka Eesti jaoks edukalt lõpetatud EL-i 2014-2020 eelarveperioodi läbirääkimistel. Öö läbi kestvad läbirääkimised panevad proovile nii peaministri kui kaaskonna füüsilise ja vaimse vormi ning kes enne hommikut „ära vajub“, sel midagi erilist loota ei ole. Eestil läks jälle hästi ja Andrus Ansipi poolt kokkulepitust saab ülevaate siit . Veel mõned faktid 2013 aasta kohta: Cornish Rex tõugu kassipoeg poja süles   1. Kevadel võtsime poja rõõmuks peresse kassi, kes osutus kogu perele rõõmu valmistajaks.   2. Suvel jooksin Ülemiste järve jooksu läbi ajaga 1.12.15,4, mis teeb 1 km ajaks natuke üle 5 minuti. Olen ajaga rahul ja veelgi rohkem jooksurajal nähtuga. 3. Sügisel valisid Rae valla kodanikud mind vallavolikogu liikmeks ning osalen nüüd vallavolikogu keskkonnakomisjoni töös. 4. Talvel õppisin selgeks ja mängisin Reformierakonna kellade ansamblis jõuluvanale ette Joseph Haydni Üllatussümfoonia. Ülemiste järve jooksu stardis Valimiskampaaniast Reformierakonna kellade ansambel esineb           Soovin toredat aastavahetust ning uut ja huvitavat uut aastat!