Kevadkoalitsiooni kondiproov
Tõnis Kõiv • March 21, 2014
Kevadkoalitsiooni kondiproov
20.märtsil algusega kell 9 algas Riigikogu Valges saalis Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku erakonna vahelise koalitsioonilepingu allkirjastamine, millele järgnes Riigikogu juhatuse valimine...
Allkirjad said kenasti alla ning kevadiselt positiivne meeleolu oli õhus. Sotsiaaldemokraatliku erakonna jaoks on tegu võimalusega järjekordselt valitsusvastutust kanda ning omi ideid ja mõtteid ellu viia. Reformierakond aga tegi läbi tõsise põlvkonnavahetuse kui Andrus Ansipi asemel asus (tegelikult on asumas, sest parlament ei ole formaalselt veel peaministri poolt hääletanud) peaministri rolli täitma Taavi Rõivas.
Taavi Rõivas ja Sven Mikser peavad kõnesid, pilgud suunatud kaamerate poole
Kevadkoalitsiooni leppes on hulgaliselt punkte, mis peaks inimese südame rõõmsamaks tegema ja Eesti elu paremaks muutma. Märkimata ei saa jätta lastetoetuste tõusu 45 euroni, millele lisandub puudustkannatavate perede puhul veel samapalju vajaduspõhist lapsetoetust. Uuest aastast alaneb üksikisiku tulumaks ühe protsendi võrra ja saab olema täpselt 20 %. Töötuskindlustusmakse vähenemine ja maksuvaba miinimumi tõus annavad keskmist palka teenivale inimesele aastas lisaks kätte 170 eurot.
Tänases julgeolekuolukorras on eriti tähtis, et Eesti panustab jätkuvalt riigikaitsesse 2 protsenti SKP-st ning koos meie liitlastega NATO-s ja EL-is on meie julgeolek kaitstud.
Koalitsioonileppes on veel palju häid asju kirjas. Mulle teeb erilist rõõmu punkt, mille kohaselt me muudame vajadusel seadusandlust ja toetame vee-ettevõtjaid reoveepuhastist pärineva keskkonnahäiringu ehk haisu vähendamisel. Ca 60 000 Eestimaa elanikul on seega lootust pääseda haisuterrori käest.
Värskelt spiikriks valitud Eiki Nestor
Kevadkoalitsiooni esimene proovikivi oli salajase hääletusel Riigikogu juhatuse valimine ja koalitsioon läbis selle edukalt. Staazikas parlamendipoliitik Eiki Nestor valiti 54 häälega Riigikogu esimeheks ning Laine Randjärv 51 häälega esimeseks aseesimeheks ning Jüri Ratas 48 häälega teiseks aseesimeheks. Senine spiiker Ene Ergma kandideeris Nestori vastu ja ühinenud opositsiooni ehk Keskerakonna ja IRL-i hääled (45). Aseesimeheks Ergma enam ei kandideerinud, sest mis neist kaotustest ikka nii palju koguda.
IRL-i opositsiooni suundumine kasvatas Laine Randjärve toetust 13 hääle võrra. Kui ma aasta tagasi IRLi käitumisele teravalt tähelepanu juhtisin (aastatagune blogipostitus) siis päris mitu IRL-i liiget tundsid end puudutatuna, kuid käesoleva aasta valimised vaid kinnitasid mu aastataguse mõttekäigu õigsust.

