Kevadkoalitsiooni keskkonnapoliitika
Tõnis Kõiv • April 8, 2014
Kevadkoalitsiooni keskkonnapoliitika
Kuna päris mitmed inimesed on uurinud Kevadkoalitsiooni plaanide kohta keskkonnapoliitikas siis järgnevalt minu kommentaaridega koalitsioonileppe keskkonna osa...
Sissejuhatuseks deklareerime, et jätkame oluliste keskkonnavaldkonna otsuste tegemisel valitsusväliste organisatsioonide kaasamispoliitikat ning teeme seda loomulikult edukalt.
Loodushoid
2. Jätkame looduskaitseliste piirangute ajakohastamist (näiteks kaitseme metsist, aga mitte lihtsalt ei keela kogu tegevust metsise elupaiga ümber ära).
Toetasin Keskkonnakomisjoni esimehe valikul Rainer Vakrat, kes on lubanud analüüsida jalgratturite ja jalakäijate lubamist Ülemiste järve kallastele
3. Eesti ainulaadse looduse hoidmiseks ja kaitse reaalseks rakendamiseks investeerime eeloleva aasta jooksul vähemalt 5 miljonit eurot.
4. Korrastame avalikus kasutuses olevaid matkaradasid (eelkõige teeb seda RMK). Rahastame tegevusi, mis puhastavad Eesti maastiku lagunenud ja ohtlikest militaar- ning tööstushoonetest ja -rajatistest (KIK-i kaudu rahastatav maastikureostust likvideeriv meede jätkub ning püüame mahtugi kasvatada).
5. Toetame EL-i eelarvest erametsaomanikke, kelle metsamaad asuvad Natura aladel ja kes sel moel panustavad Euroopas ohustatud liikide ja elupaikade hoidmisse (mõistlik on avalikes huvides pandud piirangut osaliselt ka rahaliselt hüvitada).
6. Tagame Eesti pärandmaastike säilimise ja hoidmise, toetades nende hooldamist ja investeeringuid EL-i eelarvest.
7. Töötame välja keskkonnahäiringute heastamise täiendavad põhimõtted, mille alusel kompenseeritakse üleriiklike investeeringutega riiklike suurte taristuprojektide rajamisel loodusele tehtav negatiivne mõju (eelkõige Rail Baltic, aga samuti maantee ehituse mõjud).
8. Alustame koostöös keskkonnaministri juures kooskäiva jahindusnõukoguga uue Jahinduse arengukava koostamist (jahimeeste rõõmupunkt, järgmine ka).
9. Anname riigile kuuluvad jahimaad edaspidi kasutusse Jahiseaduses kehtestatud üldiste põhimõtete alusel.
10. Järgime geneetiliselt muundatud organismide osas (GMO) ettevaatuspõhimõtet.
11. Hoiame Eesti loodust ja ainulaadseid paiku - sh moodustame Nabala looduskaitseala.
Puhas elukeskkond
12. Puhta joogivee tagamiseks investeerime aasta jooksul 60 mlj eurot.
13. Täiustame vajadusel seadusandlust ja toetame vee-ettevõtjaid reoveesettest tekkiva haisuhäiringu vähendamisel (ca 60 000 Eestimaa elanikku häiriva haisu vastu võitlus jätkub). Haisureostuse vähendamiseks rakendame põhimõtte, et õhusaaste lubade puhul arvestatakse häiringute kogumõju piirkonnale tervikuna (näiteks Kohtla-Järvel on mitmed "haisutajad" ning elanik soovib puhast õhku, mitte teadmist, et eraldivõetuna on igal ettevõttel asjad korras).
14. Jäätmete sorteerimise ja taaskasutamise edendamiseks kaotame koostootmise toetuste maksmise segaolmejäätmete põletamisele (meedias juba palju kära tekitanud punkt, mille ellu rakendamine kaotab meie maksumaksja toetuse mujalt tulnud prügi põletamisel).
15. Motiveerimaks jäätmete sorteerimist võimaldame omavalitsustel suuremates raamides otsustada kohustusliku jäätmeveo sageduse üle (näiteks annab RK menetluses oleva Jäätmeseaduse muudatuse vastuvõtmine KOV-ile õiguse otsustada bioloogiliste jäätmete eraldi kogumise korral vähendada jäätmeveo sagedust).
16. Algatame jäätmeveo korralduse reformi, mille tulemusel säiliks inimestel prügiveosüsteemiga liitumiskohustus, kuid lisanduks õigus valida parimat hinna ja kvaliteedi suhet pakkuv teenusepakkuja. Reformi läbiviimisel peame oluliseks säilitada jõukohase hinnaga jäätmeveoteenuse kättesaadavus ka hajaasustuspiirkondades ning tagada KOV-idele jäätmehoolduse rahastus (põhiline siht anda inimesele juurde otsustusõigust ning suunata maksudega jäätmete käitlemist jäätmehierarhias kõrgemale).
17. Stimuleerimaks jäätmete sorteerimist ja keskkonnahoidlikumaid jäätmekäitlusviise ning tagamaks KOV-idele jäätmehoolduse korraldamiseks püsivam rahastus, töötame välja uue keskkonnatasude raamkava koostamise raames välja EL-i jäätmehierarhiast sõltuva jäätmekäitluse keskkonnatasudega maksustamise mudeli (sihiks mudel, et hierarhias madalama asetsev käitlusviis on rohkem maksustatud ja saadud raha jaguneks õiglasemalt KOV-i ja riigi vahel).
Loodusvarade kasutus
18. Räägime läbi ja võtame vastu uue keskkonnatasude raamkava aastateks 2016-2020. Uus kava näeb ette ehitusmaavarade ressursitasude jagamist ressursi omamise tasuks ja ressursi kasutamise tasuks (sihiks vältida avatult seisvate karjääride negatiivset keskkonnamõju, suunata neid maksuga kiiremale kaevandamisele ja seejärel sulgemisele/rekultiveerimisele).
19. Jätkame säästliku põlevkivikasutuse arengukava 2016+ koostamist, paneme selle avalikule arutelule ja võtame vastu, luues seeläbi selge raamistiku nii keskkonna kaitsmiseks kui põlevkivitööstuse arendamiseks. Hoidume Virumaa elukeskkonda negatiivselt mõjutava põlevkivi kaevandamismahu paisutamisest võrreldes kehtivate kaevandamislubadega. Analüüsime arengukava koostamisel põlevkivi kaevandamismahu vähendamist 15 mlj tonnini ja välistame mahu suurendamise üle 20 mlj tonni aastas. Arvestame kaevandamismahtu puudutava otsuse tegemisel looduse hoidmise, töökohtade säilitamise ja majanduse arendamise vahelise tasakaalu leidmise vajadusega (kaevandamismahu vähendamine ilmselt mõistlik ei ole, sest põlevkivist suudetakse üha suuremat lisaväärtust luua. See on üks Ida-Virumaa arengu eeldustest).
Vasakult ase-esimees Erki Nool, Annely Akkermann, Elle Kaur, Rainer Vakra ja Tõnis Kõiv.
20. Selleks, et maksumaksjad teeniksid riigile kuuluva maavara kasutamisest suurimat võimalikku tulu, põlevkivi hind kataks keskkonnakahjustused ja kaoks konkurentsile suletud süsteem, analüüsime riigi põlevkiviressursi (välja arvatud elektritootmise julgeolekuvaru) lahutamist Eesti Energiast ning Riigi Maavarade Aktsiaseltsi (RMMA) loomist riigi põlevkivivaru haldamiseks (on siingi nüansse palju, kuid põhiline on kaevandada põlevkivi säästlikult ja müüa parima hinnaga ostjale. Sisuline alternatiiv paljuräägitud õlitootmise maksustamisele).
21. Lähtudes ettevaatuspõhimõttest ja elukeskkonda oluliselt halvendava tegevuse lubamatusest, ei luba põhjavett ohustavat uurimistegevust ega fosforiidi kaevandamist (siin ei ole kirjas üldist keeldu uurimistegevusele ega targemaks saamisele, küll aga keeld kahjustada põhjavett).
22. Vaatame üle ja kaotame piirangud, mis täna takistavad kohalike materjalide, eelkõige puidu suuremat kasutust ehituses (EMPL-iga tiheda koostöö vili, elagu puitarhitektuur!).
Toetasin Keskkonnakomisjoni esimehe valikul Rainer Vakrat, kes on lubanud analüüsida jalgratturite ja jalakäijate lubamist Ülemiste järve kallastele
3. Eesti ainulaadse looduse hoidmiseks ja kaitse reaalseks rakendamiseks investeerime eeloleva aasta jooksul vähemalt 5 miljonit eurot.
4. Korrastame avalikus kasutuses olevaid matkaradasid (eelkõige teeb seda RMK). Rahastame tegevusi, mis puhastavad Eesti maastiku lagunenud ja ohtlikest militaar- ning tööstushoonetest ja -rajatistest (KIK-i kaudu rahastatav maastikureostust likvideeriv meede jätkub ning püüame mahtugi kasvatada).
5. Toetame EL-i eelarvest erametsaomanikke, kelle metsamaad asuvad Natura aladel ja kes sel moel panustavad Euroopas ohustatud liikide ja elupaikade hoidmisse (mõistlik on avalikes huvides pandud piirangut osaliselt ka rahaliselt hüvitada).
6. Tagame Eesti pärandmaastike säilimise ja hoidmise, toetades nende hooldamist ja investeeringuid EL-i eelarvest.
7. Töötame välja keskkonnahäiringute heastamise täiendavad põhimõtted, mille alusel kompenseeritakse üleriiklike investeeringutega riiklike suurte taristuprojektide rajamisel loodusele tehtav negatiivne mõju (eelkõige Rail Baltic, aga samuti maantee ehituse mõjud).
8. Alustame koostöös keskkonnaministri juures kooskäiva jahindusnõukoguga uue Jahinduse arengukava koostamist (jahimeeste rõõmupunkt, järgmine ka).
9. Anname riigile kuuluvad jahimaad edaspidi kasutusse Jahiseaduses kehtestatud üldiste põhimõtete alusel.
10. Järgime geneetiliselt muundatud organismide osas (GMO) ettevaatuspõhimõtet.
11. Hoiame Eesti loodust ja ainulaadseid paiku - sh moodustame Nabala looduskaitseala.
Puhas elukeskkond
12. Puhta joogivee tagamiseks investeerime aasta jooksul 60 mlj eurot.
13. Täiustame vajadusel seadusandlust ja toetame vee-ettevõtjaid reoveesettest tekkiva haisuhäiringu vähendamisel (ca 60 000 Eestimaa elanikku häiriva haisu vastu võitlus jätkub). Haisureostuse vähendamiseks rakendame põhimõtte, et õhusaaste lubade puhul arvestatakse häiringute kogumõju piirkonnale tervikuna (näiteks Kohtla-Järvel on mitmed "haisutajad" ning elanik soovib puhast õhku, mitte teadmist, et eraldivõetuna on igal ettevõttel asjad korras).
14. Jäätmete sorteerimise ja taaskasutamise edendamiseks kaotame koostootmise toetuste maksmise segaolmejäätmete põletamisele (meedias juba palju kära tekitanud punkt, mille ellu rakendamine kaotab meie maksumaksja toetuse mujalt tulnud prügi põletamisel).
15. Motiveerimaks jäätmete sorteerimist võimaldame omavalitsustel suuremates raamides otsustada kohustusliku jäätmeveo sageduse üle (näiteks annab RK menetluses oleva Jäätmeseaduse muudatuse vastuvõtmine KOV-ile õiguse otsustada bioloogiliste jäätmete eraldi kogumise korral vähendada jäätmeveo sagedust).
16. Algatame jäätmeveo korralduse reformi, mille tulemusel säiliks inimestel prügiveosüsteemiga liitumiskohustus, kuid lisanduks õigus valida parimat hinna ja kvaliteedi suhet pakkuv teenusepakkuja. Reformi läbiviimisel peame oluliseks säilitada jõukohase hinnaga jäätmeveoteenuse kättesaadavus ka hajaasustuspiirkondades ning tagada KOV-idele jäätmehoolduse rahastus (põhiline siht anda inimesele juurde otsustusõigust ning suunata maksudega jäätmete käitlemist jäätmehierarhias kõrgemale).
17. Stimuleerimaks jäätmete sorteerimist ja keskkonnahoidlikumaid jäätmekäitlusviise ning tagamaks KOV-idele jäätmehoolduse korraldamiseks püsivam rahastus, töötame välja uue keskkonnatasude raamkava koostamise raames välja EL-i jäätmehierarhiast sõltuva jäätmekäitluse keskkonnatasudega maksustamise mudeli (sihiks mudel, et hierarhias madalama asetsev käitlusviis on rohkem maksustatud ja saadud raha jaguneks õiglasemalt KOV-i ja riigi vahel).
Loodusvarade kasutus
18. Räägime läbi ja võtame vastu uue keskkonnatasude raamkava aastateks 2016-2020. Uus kava näeb ette ehitusmaavarade ressursitasude jagamist ressursi omamise tasuks ja ressursi kasutamise tasuks (sihiks vältida avatult seisvate karjääride negatiivset keskkonnamõju, suunata neid maksuga kiiremale kaevandamisele ja seejärel sulgemisele/rekultiveerimisele).
19. Jätkame säästliku põlevkivikasutuse arengukava 2016+ koostamist, paneme selle avalikule arutelule ja võtame vastu, luues seeläbi selge raamistiku nii keskkonna kaitsmiseks kui põlevkivitööstuse arendamiseks. Hoidume Virumaa elukeskkonda negatiivselt mõjutava põlevkivi kaevandamismahu paisutamisest võrreldes kehtivate kaevandamislubadega. Analüüsime arengukava koostamisel põlevkivi kaevandamismahu vähendamist 15 mlj tonnini ja välistame mahu suurendamise üle 20 mlj tonni aastas. Arvestame kaevandamismahtu puudutava otsuse tegemisel looduse hoidmise, töökohtade säilitamise ja majanduse arendamise vahelise tasakaalu leidmise vajadusega (kaevandamismahu vähendamine ilmselt mõistlik ei ole, sest põlevkivist suudetakse üha suuremat lisaväärtust luua. See on üks Ida-Virumaa arengu eeldustest).
Vasakult ase-esimees Erki Nool, Annely Akkermann, Elle Kaur, Rainer Vakra ja Tõnis Kõiv.
20. Selleks, et maksumaksjad teeniksid riigile kuuluva maavara kasutamisest suurimat võimalikku tulu, põlevkivi hind kataks keskkonnakahjustused ja kaoks konkurentsile suletud süsteem, analüüsime riigi põlevkiviressursi (välja arvatud elektritootmise julgeolekuvaru) lahutamist Eesti Energiast ning Riigi Maavarade Aktsiaseltsi (RMMA) loomist riigi põlevkivivaru haldamiseks (on siingi nüansse palju, kuid põhiline on kaevandada põlevkivi säästlikult ja müüa parima hinnaga ostjale. Sisuline alternatiiv paljuräägitud õlitootmise maksustamisele).
21. Lähtudes ettevaatuspõhimõttest ja elukeskkonda oluliselt halvendava tegevuse lubamatusest, ei luba põhjavett ohustavat uurimistegevust ega fosforiidi kaevandamist (siin ei ole kirjas üldist keeldu uurimistegevusele ega targemaks saamisele, küll aga keeld kahjustada põhjavett).
22. Vaatame üle ja kaotame piirangud, mis täna takistavad kohalike materjalide, eelkõige puidu suuremat kasutust ehituses (EMPL-iga tiheda koostöö vili, elagu puitarhitektuur!).