Keskerakond jälle pudenemas

Naistepäeval saime teada, et Keskerakonna esimees on otsustanud vahepeal lõdvemaks lastud võimuohjad jälle pingule tõmmata, mis võib kaasa tuua Riigikogu fraktsioonist liikmete lahkumise... Riigikogu liikmed Laanet ja Vakra kutsuti lühikese etteteatamisajaga erakonna aukohtu ette juba järgmiseks teisipäevaks. Formaalselt on aluseks Tartumaa keskerakondlase ettepanek, aga suure tõenäosusega oleks neid pöördujaid veelgi olnud. Keskerakond on juhile orienteeritud erakond, suur osa liikmetest teab, et juht otsustab ja nii on. Juhile vastuhakk on mõeldamatu. Sellegipoolest on mõned fraktsiooni liikmed juba pikemat aega suhteliselt vaba sõnakasutusega Savisaart kritiseerinud ja midagi ei olegi juhtunud. Kalle Laanet võttis väga selge seisukoha Venemaalt raha küsimise skandaalis (karistuseks "võeti ära" valimisnimekirja esinumbri koht, aga valijate toetus tõstis esimeseks tagasi. Järjekordne näide, et tegelikult otsustavad ikkagi valijad, kes parlamenti saab ja kes mitte). Kolleeg Vakra aga ärritus tema kohta kirjutatud kaebuse peale (Nõmme linnaosa vanem avastas radikate kadumise koolimajast ja süüdistas avalikult oma eelkäijat Rainer Vakrat) ning nimetas seda "Savisaare meeskonna surmaeelseks agooniaks".  Millised valikud mainitud väljaütlemine Savisaarele jätab? Arvestades Savisaare isikut ja tema juhtimismaneere, ega tegelikult ei jätagi. Juhile orienteeritud erakond püsib siis, kui juht on tugev. Kui juht jääb nõrgaks ja ei suuda enam juhtida ehk enda vastu suunatud rünnakuid tõrjuda siis laguneb kõik koost. Juhile orienteeritud erakond ei saa evolutsiooniliselt muutuda demokraatlikuks, vaba mõttevahetust hindavaks parteiks. Ajaloostki ei leia näidet, kus diktaatorist oleks demokraat saanud. Mis saab edasi? Aukohus teeb ettepaneku erakonna juhatusele heita erakonnast välja nii Laanet kui Vakra. See jätab Savisaarele erakonna juhatuses võimaluse teha veel üks käik, heita üks välja ja jätta teine alles. Oleks ju väga isalik, kui Savisaar Vakrale n ö "armu annab" ehk teise võimaluse loob. Kui ta seejärel otsustab ise lahkuda siis on see ju tema otsus. Savisaar saab plusspunktid, sest tema oli suuremeelne, andis noorele mehele teise võimaluse, mida too kasutada ei osanud. Kuuldavasti võib Laaneti ja/või Vakra väljaheitmise ettepanek kaasa tuua suurema lahkujate arvu Riigikogu keskfraktsioonist. Seda on varemgi juhtunud. Eelmise pudenemise järel tekkisid sotsiaal-liberaalid (tuntuim esindaja Sven Mikser), kes siis mõne aja möödudes olemasolevate erakondade vahel ära jaotusid. Minejaid oli nii sotsidesse kui isegi Rahvaliitu, loomulikult sai Reformierakond täiendust ja kui ma õigesti mäletan siis vähemalt üks lahkujatest astus tagasi Keskerakonna liikmeks. Kui praegu samasugune lahkumine tuleb siis arvan juhtub suures plaanis sama. Alguses püütakse ühise nimetaja all toimetada, seejärel aga tehakse ratsionaalne valik olemasolevate parlamendierakondade vahel. Välistada ei saa ka punti löömist mõne parlamendivälise jõuga (valimistel alla 5 % toetuse saanud erakonnad). Keskerakond aga läheb Savisaare juhtimisel ühtsemana vastu kohalikele valimistele eesmärgiga vähemalt Tallinnas need võita. Sellest saab võitlus  elu-surma peale.Valimisvõitluse algusest annab tunnistust moraalitu ja rahapesu kahtlusega ühistranspordi küsitlus, eakatele lubatud pensionilisa ja tegelikult ka Savisaare enesekehtestamine vastuvaidlejatega arveteklaarimisel. Savisaar peab näitama ennast tugevana ja teatud osa inimeste jaoks teeb teisitimõtlejate välja heitmise teda tugevamaks. Kui Keskerakond Tallinnas opositsiooni jääb siis sealt see erakond Savisaare juhtimisel enam ei tõuse. Vähemalt mina seda ei usu.