Kas Peetrist vallasisene linn?
Tõnis Kõiv • January 22, 2019
Kas Peetrist vallasisene linn?
Harju maakonna arengustrateegia 2035+ käigus selline küsimus tõstatus, aga mitte ainult. Riigikogu valimisteks said valimiskomisjonide koosseisud kinnitatud ning lõpuks sai ka revisjonikomisjon esimehe...
Käesoleva aasta esimene volikogu algas tavapäraselt vaba mikrofoni sõnavõttudega. Kõigepealt andsin sõna Raivo Uukkivile, kes esitas kolm arupärimist. Esiteks Patika küla Kiire maaüksuse kohta, seejärel Võsukese lasteaia kohta, kus olla väidetavalt vägivaldne juhtum aset leidnud 2017 a märtsis ning kolmandaks Peetri keskuse kohta. Et mis teenuseid selle keskuse abil vald osutama hakkab. Lõpetuseks pöördumine, et 2019 a eelarve dokumentide avaldamise kohta.
Seejärel sai sõna valla valimiskomisjoni esimees Martin Minn, kellel oli ette kanda otsus volikogu liikme Andrus Ansipi volituste lõppemise ja tema asemel Relika Vodja volikogu liikmeks asumise kohta.
Mina teavitasin volikogu, et Reformierakonna fraktsioon on otsustanud võtta volikogu liikme Relika Vodja Rae vallavolikogu reformierakonna fraktsiooni liikmeks.
Seejärel teavitasin volikogu, et järgmisel kuul tuleb valida 10 uut rahvakohtuniku kandidaati ja palusin juba praegu kandidaatide peale mõtlema hakata.
Seejärel kinnitasime päevakorra ja asusime selle kallale.
Külma talveõhtu pilt Peetrist, eile küla, täna alev, kas homme linn?
1. Harju maakonna arengustrateegia 2035+ heakskiitmine. Ettekandja Harjumaa Omavalitsuste liidu (HOL) tegevjuht Joel Jesse: heakskiitmine käib, 9 omavalitsust 16-st on oma heakskiidu andnud. Tallinnas näiteks jõuab päevakorda veebruaris. Strateegia jõustub, kui heaks on kiitnud 2/3 KOV-idest, kus elab 2/3 elanikest, kaasa arvatud maakonnakeskus. Rööbastransport annab võimaluse inimesi autodest välja saada. Tasuvusuuring käib, hindamisekomisjoni esimees on Rae vallavanem Mart Võrklaev. (Tõnis Kõiv: kogu Joel Jesse sisulist ettekannet ma üles ei tähendanud, strateegia on avaldatud HOLi veebilehel, palun loe sealt).
Kaasettekanne eelarve-ja majanduskomisjoni esimees Agu Laiuselt – eelarve-ja majanduskomisjon toimus möödunud esmaspäeval ja ettekandja oli sama. Eelnõu on kas võta või jäta. Midagi muuta ei saa, ainult heaks kiita. On mitmeid teemasid, mis on valla jaoks olulised – näiteks trammitee Rae valda. Komisjoni üksmeelne otsus oli – heaks kiita.
Küsimus – raudteele planeeritakse suuri kiiruseid, kui palju see kõik maksma läheb?
Vastus – MKM vastutab, KOV neid välja ehitama ei hakka. Samm-haaval.
Küsimus –miks ei ole indikaatoriks Tallinn-Varssavi vahemaa?
Vastus – indikaatorid on antud pendelrände kontekstis, seetõttu piirdutud Tallinn-Riiaga Rail Balticu trassil.
Küsimus – Tallinn-Peterburgi indikaatorit 2 tundi on raske mõista, liiga lühike? Vastus – umbes 2 tundi, võib ka pikem olla, aga piirkontroll ja toll aega ei lisa, sest toimuvad sõidu ajal.
Küsimus – visioonis kolm põhiaspekti, aga tegevussuunad ei toeta täielikult visiooni saavutamist (eelkõige targa majanduse osas)
Vastus – tarka majandust kajastavad start-upid ning erinevate tegevussuundade all on täpsemalt kirjas.
Küsimus – arengustrateegiat toetava tegevuskava elluviimisel on eelisseisundis omavalitsused, kus vallasisene linn, saavad esitada 2 projekti (lk 52). Kas Peetrist tuleks teha vallasisene linn?*
Vastus – ei ole vastaja asi öelda, aga teatud erisused linnalisel piirkonnal on ja nendega tuleb arvestada. Peetril on mitmed eelised isegi Tallinna linnaosadega võrreldes.
Küsimus – miks trammiteed ei ole strateegia kaardil?
Vastus – erinevatel kaartidel on.
Küsimus/kommentaar – strateegiat oleks pidanud kõik komisjonid arutama.
Vastus/kommentaar – ettepanek sai kõigile tehtud. Kes soovis, see arutas.
Kokkuvõttes otsustas Rae vallavolikogu kiita heaks Harju maakonna arengustrateegia 2035+.
2. 2018.aasta eelarve täitmisest. Ettekandja valla finantsjuht Tiit Keerma: tulumaksu laekus 2018.aastal rohkem kui oli eelarvesse plaanitud. Põhinäitajatest: põhitegevuse tulud oli üle eelarve 0,5 mlj. Põhitegevuse tulem parem 2,2 mlj. Põhivara jäi soetamata 4,4 mlj jagu (2 kergliiklusteed (Jüri-Lagedi, Lagedi-Tuulevälja) lükkusid edasi, Jüri perearstikeskuse investeering lükkus 2019.aastasse, Peetri LED-valgustite toetusvõimalus samuti jne). Seetõttu jäi saamata ka põhivara soetuseks plaanitud 1,7 mlj. Netovõlakoormuse määr oli planeeritud 50,6 %, tegelikult kujunes 33,9 %-ks.
Küsimus – planeeritud oli laenu võtta 6,1, aga võeti 3,7. Mis võtmata jäi?
Vastus – kuna tulusid tuli oluliselt rohkem ja põhitegevuse kulusid vähem siis ei olnud niipalju vaja võtta.
Küsimus – vallavolikogu peaks kehtestama eelarve koostamise korra, kui kaugel ettevalmistus on?
Vastus – protsess on töös, oleme palganud firma eelanalüüsiks (kaardistada, dokumenteerida). Seni oleme teinud Excelis, ükski programm ei ole paremat suutnud pakkuda. Siiski üritame leida. Homme on esimene sisuline töökohtumine firmaga, kes analüüsi tegema hakkab. Resta OÜ.
Küsimus – kuidas Tallinnas tehakse?
Vastus – neil on natuke teine ideoloogia. Vallas alustatakse alati nullist, aga Tallinnas siiski mingist baasnumbrist mingi kriteeriumi alusel.
Küsimus – hea, et Rae valla eelarvet nullist tehakse. Volinikel hea teada, mis sisu eelarves on.
Vastus – eelarves on üle saja alaeelarve, positsiooni tohutult. Liiga detailseks ei saa volikogus minna.
Agu Laius – kord kvartalis eelarvest ülevaate saamine ongi selleks, et enne ja peale seda saaks vastuseid. Konkreetsete asjade kohta. Kokku lepitud juba aastaid tagasi.
Võtsin arutelu kokku sõnadega, et on väga tervitatav volikogu liikme huvi eelarve vastu. Peavad olema võimalused info saamiseks, juhised, et teaks kust otsida. Üks võimalus on kirjalik küsimus, aga eelistatult peaks vastuse ise leidma juhiste järgi.
3. Rae vallavolikogu revisjonikomisjoni esimehe ja aseesimehe valimine. Kõigepealt toimus elav arutelu teemal, miks me valime korraga esimehe ja aseesimehe ning miks tuleb juba valitud aseesimehe valimine seejärel kehtetuks tunnistada. Selgitasin, et volikogu otsuse eelnõu on ette valmistatud parima teadmise alusel, mis tugineb seadusele, kohtupraktikale ja ministeeriumi tõlgendusele. Eesmärk on valida esimees ja aseesimees alati koos ja ei saa olla, et seejärel jääb kehtima ka varasem valik. Peale mõningast arutelu jõudsime hääletuskomisjoni moodustamiseni ja seejärel oli kandidaatide esitamise aeg. Raivo Uukkivi esitas oma fraktsiooni poolt kandidaadiks Indrek Uuemaa. Tarmo Gutmann esitas kandidaadiks Indrek Variku. Mõlemad kandidaadid olid nõus kandideerima ning võtsid ka esitamise järjekorras sõna.
Salajasel hääletamisel osales 23 volinikku ja tulemuseks tuli, et Indrek Uuemaa sai 9 poolthäält ja Indrek Varik 14 poolthäält. Seega osutus valituks komisjoni esimeheks Varik ja aseesimeheks Uuemaa. Koos sellega sai revisjonikomisjon ka oma neljanda liikme ning saab nüüd lõpuks täie rauaga tööle hakata.
4. Riigikogu valimisteks valimisjaoskonnakomisjonide koosseisude kinnitamine. Ettekandja Martin Minn - tulenevalt RK valimiste seadusest nimetab volikogu koosseisud. Erakonnad on esitanud oma kandidaadid (KE ja SDE), ülejäänud on nimetanud vallasekretär.
Bärbel Salumäe taandas end otsustamisest ja lahkus volikogu saalist. Indrek Uuemaa taandas end otsustamisest ja lahkus samuti pika seletamise saatel saalist.
Volikogu võttis seejärel otsuse vastu ehk kinnitas valimiste jaoskonnakomisjonid.
5. Rae vallavolikogu eelarve-ja majanduskomisjoni liikme vahetus. Ettekandja komisjoni esimees Agu Laius. Komisjoni liige Johannes Tiitus käis vähe koosolekul, püüdis oma plaane sättida, aga siiski selgus, et töö ei võimalda komisjoni töös osaleda. Tema asemele saab komisjoni liikmeks kogenud Aet Vilgats, kuna mõlemad on Isamaa nimekirjast siis ei muutu sellest ka poliitiline tasakaal komisjonis.
Volikogu liikmetel küsimusi ei olnud ja otsus võeti vastu.
6. Revisjonikomisjoni 2019.aasta tööplaani kinnitamine. Ettekandja revisjonikomisjoni aseesimees Indrek Uuemaa – 14.jaanuar toimus istung. Palun kinnitada etteantud kujul ja mahus.
Küsimus – just valisime revisjonikomisjonile esimehe, äkki peaks komisjon uuesti üle vaatama.
Vastus - ei ole päri.
Küsimus – 2019 a tööplaan ei kajasta 2018.aastaks plaanitud, aga tegemata töid. Kuhu need on jäänud?
Vastus – arutasime seda komisjonis, püüame ikka kuidagi ära teha?
Küsimus – KOKS näeb ette, et revisjonikomisjon kontrollib seaduslikkust, otstarbekust, tulemuslikkust. Mis on kontrolli täpsem eesmärk punktide kaupa?
Vastus – kõik on eesmärgiks igas punktis.
Katkestasin siinkohal eelnõu arutelu ja palusin revisjonikomisjonil täiendada 2019 a tööplaani 2018.aastaks volikogu poolt ülesandeks antud ja seni tegemata tööülesannetega ning täpsustada kontrolliülesannet iga punkti puhul. Jätkame veebruari volikogus.
*Selge on, et Peetrist vallasisese linna tegemine ei saa toimuda vaid põhjusel, et nii saab äkki mingist fondist rohkem raha. Pigem tuleks ikka mõelda, et mis tüüpi elukeskkonda me ehitame ning kuhu suunas liigume. Ei saa jätta märkimata, isiklikult mulle meeldib mõte Peetrist kui linnalisest keskkonnast. Väike elavnemine tekkis ka volikogus, aga võtame rahulikult.
Külma talveõhtu pilt Peetrist, eile küla, täna alev, kas homme linn?
1. Harju maakonna arengustrateegia 2035+ heakskiitmine. Ettekandja Harjumaa Omavalitsuste liidu (HOL) tegevjuht Joel Jesse: heakskiitmine käib, 9 omavalitsust 16-st on oma heakskiidu andnud. Tallinnas näiteks jõuab päevakorda veebruaris. Strateegia jõustub, kui heaks on kiitnud 2/3 KOV-idest, kus elab 2/3 elanikest, kaasa arvatud maakonnakeskus. Rööbastransport annab võimaluse inimesi autodest välja saada. Tasuvusuuring käib, hindamisekomisjoni esimees on Rae vallavanem Mart Võrklaev. (Tõnis Kõiv: kogu Joel Jesse sisulist ettekannet ma üles ei tähendanud, strateegia on avaldatud HOLi veebilehel, palun loe sealt).
Kaasettekanne eelarve-ja majanduskomisjoni esimees Agu Laiuselt – eelarve-ja majanduskomisjon toimus möödunud esmaspäeval ja ettekandja oli sama. Eelnõu on kas võta või jäta. Midagi muuta ei saa, ainult heaks kiita. On mitmeid teemasid, mis on valla jaoks olulised – näiteks trammitee Rae valda. Komisjoni üksmeelne otsus oli – heaks kiita.
Küsimus – raudteele planeeritakse suuri kiiruseid, kui palju see kõik maksma läheb?
Vastus – MKM vastutab, KOV neid välja ehitama ei hakka. Samm-haaval.
Küsimus –miks ei ole indikaatoriks Tallinn-Varssavi vahemaa?
Vastus – indikaatorid on antud pendelrände kontekstis, seetõttu piirdutud Tallinn-Riiaga Rail Balticu trassil.
Küsimus – Tallinn-Peterburgi indikaatorit 2 tundi on raske mõista, liiga lühike? Vastus – umbes 2 tundi, võib ka pikem olla, aga piirkontroll ja toll aega ei lisa, sest toimuvad sõidu ajal.
Küsimus – visioonis kolm põhiaspekti, aga tegevussuunad ei toeta täielikult visiooni saavutamist (eelkõige targa majanduse osas)
Vastus – tarka majandust kajastavad start-upid ning erinevate tegevussuundade all on täpsemalt kirjas.
Küsimus – arengustrateegiat toetava tegevuskava elluviimisel on eelisseisundis omavalitsused, kus vallasisene linn, saavad esitada 2 projekti (lk 52). Kas Peetrist tuleks teha vallasisene linn?*
Vastus – ei ole vastaja asi öelda, aga teatud erisused linnalisel piirkonnal on ja nendega tuleb arvestada. Peetril on mitmed eelised isegi Tallinna linnaosadega võrreldes.
Küsimus – miks trammiteed ei ole strateegia kaardil?
Vastus – erinevatel kaartidel on.
Küsimus/kommentaar – strateegiat oleks pidanud kõik komisjonid arutama.
Vastus/kommentaar – ettepanek sai kõigile tehtud. Kes soovis, see arutas.
Kokkuvõttes otsustas Rae vallavolikogu kiita heaks Harju maakonna arengustrateegia 2035+.
2. 2018.aasta eelarve täitmisest. Ettekandja valla finantsjuht Tiit Keerma: tulumaksu laekus 2018.aastal rohkem kui oli eelarvesse plaanitud. Põhinäitajatest: põhitegevuse tulud oli üle eelarve 0,5 mlj. Põhitegevuse tulem parem 2,2 mlj. Põhivara jäi soetamata 4,4 mlj jagu (2 kergliiklusteed (Jüri-Lagedi, Lagedi-Tuulevälja) lükkusid edasi, Jüri perearstikeskuse investeering lükkus 2019.aastasse, Peetri LED-valgustite toetusvõimalus samuti jne). Seetõttu jäi saamata ka põhivara soetuseks plaanitud 1,7 mlj. Netovõlakoormuse määr oli planeeritud 50,6 %, tegelikult kujunes 33,9 %-ks.
Küsimus – planeeritud oli laenu võtta 6,1, aga võeti 3,7. Mis võtmata jäi?
Vastus – kuna tulusid tuli oluliselt rohkem ja põhitegevuse kulusid vähem siis ei olnud niipalju vaja võtta.
Küsimus – vallavolikogu peaks kehtestama eelarve koostamise korra, kui kaugel ettevalmistus on?
Vastus – protsess on töös, oleme palganud firma eelanalüüsiks (kaardistada, dokumenteerida). Seni oleme teinud Excelis, ükski programm ei ole paremat suutnud pakkuda. Siiski üritame leida. Homme on esimene sisuline töökohtumine firmaga, kes analüüsi tegema hakkab. Resta OÜ.
Küsimus – kuidas Tallinnas tehakse?
Vastus – neil on natuke teine ideoloogia. Vallas alustatakse alati nullist, aga Tallinnas siiski mingist baasnumbrist mingi kriteeriumi alusel.
Küsimus – hea, et Rae valla eelarvet nullist tehakse. Volinikel hea teada, mis sisu eelarves on.
Vastus – eelarves on üle saja alaeelarve, positsiooni tohutult. Liiga detailseks ei saa volikogus minna.
Agu Laius – kord kvartalis eelarvest ülevaate saamine ongi selleks, et enne ja peale seda saaks vastuseid. Konkreetsete asjade kohta. Kokku lepitud juba aastaid tagasi.
Võtsin arutelu kokku sõnadega, et on väga tervitatav volikogu liikme huvi eelarve vastu. Peavad olema võimalused info saamiseks, juhised, et teaks kust otsida. Üks võimalus on kirjalik küsimus, aga eelistatult peaks vastuse ise leidma juhiste järgi.
3. Rae vallavolikogu revisjonikomisjoni esimehe ja aseesimehe valimine. Kõigepealt toimus elav arutelu teemal, miks me valime korraga esimehe ja aseesimehe ning miks tuleb juba valitud aseesimehe valimine seejärel kehtetuks tunnistada. Selgitasin, et volikogu otsuse eelnõu on ette valmistatud parima teadmise alusel, mis tugineb seadusele, kohtupraktikale ja ministeeriumi tõlgendusele. Eesmärk on valida esimees ja aseesimees alati koos ja ei saa olla, et seejärel jääb kehtima ka varasem valik. Peale mõningast arutelu jõudsime hääletuskomisjoni moodustamiseni ja seejärel oli kandidaatide esitamise aeg. Raivo Uukkivi esitas oma fraktsiooni poolt kandidaadiks Indrek Uuemaa. Tarmo Gutmann esitas kandidaadiks Indrek Variku. Mõlemad kandidaadid olid nõus kandideerima ning võtsid ka esitamise järjekorras sõna.
Salajasel hääletamisel osales 23 volinikku ja tulemuseks tuli, et Indrek Uuemaa sai 9 poolthäält ja Indrek Varik 14 poolthäält. Seega osutus valituks komisjoni esimeheks Varik ja aseesimeheks Uuemaa. Koos sellega sai revisjonikomisjon ka oma neljanda liikme ning saab nüüd lõpuks täie rauaga tööle hakata.
4. Riigikogu valimisteks valimisjaoskonnakomisjonide koosseisude kinnitamine. Ettekandja Martin Minn - tulenevalt RK valimiste seadusest nimetab volikogu koosseisud. Erakonnad on esitanud oma kandidaadid (KE ja SDE), ülejäänud on nimetanud vallasekretär.
Bärbel Salumäe taandas end otsustamisest ja lahkus volikogu saalist. Indrek Uuemaa taandas end otsustamisest ja lahkus samuti pika seletamise saatel saalist.
Volikogu võttis seejärel otsuse vastu ehk kinnitas valimiste jaoskonnakomisjonid.
5. Rae vallavolikogu eelarve-ja majanduskomisjoni liikme vahetus. Ettekandja komisjoni esimees Agu Laius. Komisjoni liige Johannes Tiitus käis vähe koosolekul, püüdis oma plaane sättida, aga siiski selgus, et töö ei võimalda komisjoni töös osaleda. Tema asemele saab komisjoni liikmeks kogenud Aet Vilgats, kuna mõlemad on Isamaa nimekirjast siis ei muutu sellest ka poliitiline tasakaal komisjonis.
Volikogu liikmetel küsimusi ei olnud ja otsus võeti vastu.
6. Revisjonikomisjoni 2019.aasta tööplaani kinnitamine. Ettekandja revisjonikomisjoni aseesimees Indrek Uuemaa – 14.jaanuar toimus istung. Palun kinnitada etteantud kujul ja mahus.
Küsimus – just valisime revisjonikomisjonile esimehe, äkki peaks komisjon uuesti üle vaatama.
Vastus - ei ole päri.
Küsimus – 2019 a tööplaan ei kajasta 2018.aastaks plaanitud, aga tegemata töid. Kuhu need on jäänud?
Vastus – arutasime seda komisjonis, püüame ikka kuidagi ära teha?
Küsimus – KOKS näeb ette, et revisjonikomisjon kontrollib seaduslikkust, otstarbekust, tulemuslikkust. Mis on kontrolli täpsem eesmärk punktide kaupa?
Vastus – kõik on eesmärgiks igas punktis.
Katkestasin siinkohal eelnõu arutelu ja palusin revisjonikomisjonil täiendada 2019 a tööplaani 2018.aastaks volikogu poolt ülesandeks antud ja seni tegemata tööülesannetega ning täpsustada kontrolliülesannet iga punkti puhul. Jätkame veebruari volikogus.
*Selge on, et Peetrist vallasisese linna tegemine ei saa toimuda vaid põhjusel, et nii saab äkki mingist fondist rohkem raha. Pigem tuleks ikka mõelda, et mis tüüpi elukeskkonda me ehitame ning kuhu suunas liigume. Ei saa jätta märkimata, isiklikult mulle meeldib mõte Peetrist kui linnalisest keskkonnast. Väike elavnemine tekkis ka volikogus, aga võtame rahulikult.