Kas Eesti mets või Vene gaas?

Mida peaks Eesti seadusandja oma otsustega eelistama, kas taastuvenergiat, mis toodetakse kohalikust toorainest või hoopis imporditud fossilset kütust? Just sedavõrd lihtne valik ongi Monopolide ohjamise seaduse eelnõule esitatud muudatusettepaneku taga. Kelle huvid siis mängus on, sellest allpool pikemalt.

Tarbijate huvides on soodsam hind. Täna on Valgas Konkurentsiameti kirjast nähtuvalt sooja hind 30% odavam kui Tallinnas ja Tartus 20 - 25% odavam kui Tallinnas. See on tingitud maagaasi kasutamisest ja selle kõrgest hinnast Tallinnas. Reformierakond seisis juba Elektrituruseaduse menetlemisel elanikele soodsama hinna eest ning edukalt. Tänaseks on selgunud, et meil oli igas väites õigus ning surve hinnatõusuks on maha võetud. Reformierakonna eesmärk on saavutada olukord, kus ettevõtjad investeerivad pikalt soodsate kütteallikate kasutamisse.  Seadusemuudatus lühendaks täna 20-aastaks sõlmitud lepingu 12-aastaseks, mis on energeetikas enimlevinud tasuvusarvestuste tsükkel. Aga isegi pika-ajalisest lepingust ei ole kasu, kui taastuvenergiast toodetu ei ole hinna poolest konkurentsivõimeline. Sel juhul tuleb hinda langetada või müüb võrku teine soojatootja.

Näiteks Tallinnas oleks hinna langus väga suur rahaline võit paljude inimeste jaoks – see tähendaks mõnele 500 krooni ja mõnele mitu tuhat krooni säästu talvisel ajal. Abiks ikka.

Eesti huvides on töökohad Eestis. Majandusminister on väitnud, et metsamaterjali kasutamisel taastuvenergia tootmisel tekiks Eestisse täiendavalt 500-1000 uut töökohta. Imporditud gaasi tarbimise suurendamisel läheb raha riigist välja ning Eestisse uusi töökohti ei teki. Nii näiteks kulutab Põlva maakond ca 100 miljonit krooni aastas gaasile. Kui poolgi sellest rahast jääks peale taastuvale kohalikule küttele üleminekut Põlvamaale, saaksid paljud kohalikud inimesed tööd. Põlvamaal oli aprilli lõpu seisuga ca 1900 töötut. Nad võiksid rakenduse leida oma kodukohas, kasvõi puiduga seotud ettevõtetes. 

Eesti huvides on julgeolek. Eesti kliimas ei ole inimestel valikut selles osas kas kütta kodu või mitte kütta. Valik on aga selles, millega kütta. Suures plaanis valides Vene gaasi või Eesti metsa vahel, ei tohiks ka nagu kaalumise kohta olla. Isegi siis mitte, kui gaasi mingil eesmärgil odavamalt pakutakse. Odavus on tavaliselt lühiajaline (dumping?) ja seejärel peab selle eest ränka hinda maksma. Tuletame meelde Ukraina juhtumit. Kõigepealt keerati neil vana-aasta õhtul Venemaa poolt gaasikraan lihtsalt kinni ja Ukrainaga koos kannatas pea pool Ida-Euroopat. Alles hiljuti aga oli Ukraina sunnitud mereväebaasi talumiseks pika-ajalise lepingu sõlmima, et odavama hinnaga gaasi saada.
 

Eesti julgeoleku huvides on vähendada sõltuvust välisest energia-allikast (gaasist) ja kasutada rohkem kodumaist taastuvenergiat. Nii nagu on kokkuvõtlikult öelnud konkurentsiameti juht Märt Ots - „Lisaks on Eesti energiapoliitika suunatud energiasäästu edendamisele ning alternatiivsete energiaallikate kasutuselevõtule, mis on pikas perspektiivis kindlasti jätkusuutlikum tee kui odava gaasihinna väljakauplemine.“ Ärielu 2008

Nii ongi riigikogulaste laual väga lihtne valik:

-kas Eesti tarbijale parim hind, Eesti julgeolek ja uued töökohad

-või suurenev sõltuvus Vene gaasist.

 

Reformierakondlased seisavad tarbijatele parima hinna, Eesti julgeoleku ja uute töökohtade eest kodumaal.

On aeg selgitusi jagada ka neil, kelle eelistuseks on suurenev sõltuvus Vene gaasist. Võib-olla juba uus nädal toob siin kellegi „kapist välja“?!

PS! Vene Föderatsiooni eelarve tuludest moodustab Gazpromist tulev raha 31 %. Gazpromi eksport Euroopasse on küll vaid ca 30% kogumüügist, kuid 70% tuludest, sest Venemaa siseriiklik gaasihind on (subsideeritult) 40-50USD/m3 võrreldes Euroopasse müüdava 200-280 USD/m3.