Kas 95 km/h on rikkumine?!

Tõnis Kõiv • May 17, 2010

Möödunud nädalal tähistas Keskkonnainvesteeringute Keskus kümnendat tegevusaastat, Praxises arutleti infoajastu üle tervishoius, Pärnus metsaomanike kontaktpäeval nende muredest ja võimalustest ning reformikad tegid Paide linna puhtaks.

Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) sai 10 aastaseks ja pidas sel puhul Tallinnas Mustpeade majas konverentsi. Soovitan kõigil tutvuda KIK-i kodulehega, et taotleda edukalt raha näiteks kas keskkonnateadlikkuse projektideks või õliküttel katlamajade üleviimiseks puiduküttele. Eesti riik müüb CO2 kvoote ning saadud rahast investeeritakse märkimisväärne osa just taastuvenergia projektidesse. Õliküttel katla üleviimine puuküttele on hea kohaliku majanduse jaoks. Põletamiseks sobivat puitu saab tarnida kohalik metsaomanik, metsa ülestöötamise ja põletamiseks ettevalmistamise tööd teevad kõik kohalikud inimesed. Erinevalt fossiilsest kütusest ei saa puit meie metsades otsa pigem vastupidi. Viimasel viiel aastal on Eesti metsadest raiutud ainult pool optimaalsest raiekogusest ehk siis puit mädaneb metsa ära.

Sama teema oli pikemalt arutuse all neljapäeval Pärnus toimunud metsameeste kontaktpäeval. Eesti Metsatööstuse liit oli kokku kutsunud Lääne-Eesti ja Viljandimaa metsatöösturid, -omanikud, et arutada metsanduse hetkeseisu ja tulevikuväljavaateid. Pidasin oma ettekande Eesti majandusest ja metsandusest (suures osas sarnane Rakvere ettekandega) ning vastasin küsimustele. Põhiliselt valutasid metsamehed südant erametsaomanike maksustamise ja erimärgistusega kütuse kasutamise pärast.

Praxise mõttehommik otsis vastust küsimusele kuidas kiirendada Eesti tervishoid infoajastusse? Eks kõige lihtsam vastus on, et tuleb olemasolevad lahendused tööle panna (digiretsept, pildipank, digiregistratuur jne). Järgmine samm võiks olla teistes sektorites kasutuses olevate lahenduste laialdane omaksvõtt. Mõned lihtsad näited: Kui probleemiks on kokkulepitud ajaks arsti vastuvõtule ilmumata jätmine siis kasutagem SMS-teavitust. Pea kõigil on ju mobiil taskus.

Kui probleemiks on patsientide vähene teadlikkus arstiabi maksumuse kohta ja suutmatus kvaliteeti hinnata siis alustagem patsientidele arvete väljastamist osutatud ravi eest. Haigekassa maksab arve kinni, aga koopia antakse patsiendile kaasa, et ta saaks teada nii maksumuse kui hinnata kas ikka tehti kõike, mis arvel kirjas.

Neljapäeva pärastlõunal toimus maavanem Tiina Oraste ettevõtmisel mõttevahetus Järvamaa visioonikonverentsi teemal. Kuidas ehitada konverents üles nii, et sellest sünniks kõige rohkem kasu Järvamaale. Visioonikonverents toimub alles sügisel, seega on veel aega mõtete mõlgutamiseks ja esinejate väljavalimiseks, nõusse rääkimiseks.

Pühapäeval koristas Reformierakond Paide linna. Juba teist aastat veavad reformikad ära linnakodanike poolt prügikottidesse valmispandud puulehed, oksarisu jmt. Linn oli jagatud piirkondadesse, meeskond autodesse ning töö läks lahti. Ilmataat oli meiega, sest sel ajal kui lehti vedasime, säras päike. Saime töö valmis, asendus päikesepaiste vihmavalingutega. Minu autoga ringi sõitnud meeskonna saagiks oli 117 prügikotitäit puulehti.

Fotodel: meeskond kogunemas kiriku taga, prügikottides puulehed ootamas, lehekotti konteinerisse tühjendamas ning lehti täis konteiner.

95 kilomeetrit tunnis

Just sellist numbrit näitas politsei radar eelmise nädala neljapäeval, kui lähenesin Pärnu poolt Särevere külale Türi külje all. Vaevalt, et sellise kiiruse pärast kinni oleks peetud, aga kuna oli 70 km/h märgi ala siis peeti küll ja tehti kiirmenetluse protokoll.

Kuna kahetsesin kiiruseületamise toimepanemist ja politsei arvestas ka selgitust, et vastutulevaid liiklusvahendeid silmas pidades kiirust piiravat märki ei märganud, siis määrati mulle kiirmenetluse korras trahv, mis on tänaseks juba tasutud.

Teen praeguse blogikandega toimunu ka avalikuks, sest valijatel on õigus sellest juhtumist teada. Igatahes tahan politseid kiita ja püüan edaspidi liikluses veelgi tähelepanelikum olla. Märkimata ei saa jätta, et paljuski liikluspolitsei tubli töö tõttu on liiklussurmade arv Eestis langenud nii madalale kui oli viimati 1947 aastal. Sõidukite arv on aga kasvanud mitukümmend korda.

Viimase kolme aastaga on peamiselt Järva-ja Viljandimaa ning Tallinna vahel liigeldes autoroolis kogunenud juba üle 120 tuhande läbisõidukilomeetri. Kulunud kilomeetrid ja roolisveedetud tunnid ongi üks osa Riigikogu liikme igapäevatööst.