Kaine mõistus kaotas

Alkoholi tarbimine, selle kasv, kahanemine ja trendid, joomise kui nähtuse otsesed ja kaudsed tagajärjed ühiskonnale on Eesti poliitika, sotsiaalse mõtte ja tavateadvuse igapäevase elu koostisosa. Tasub vaid viidata joomisele, kui probleemile, kui lahingvalvele asuvad kümned ja isegi sajad karskus-, naiste- ja spordiliidud, arstid ja psühholoogid ja muidugi kogu meie poliitika. Teisiti öeldes – teema on sensitiivne ja väga tuntud: peaaegu igal inimesel on joomisega mingi isiklik suhe: ikka on kas mõni inimene joomise kätte invaliidistunud või hukkunud, saatused murtud ja murenenud ja ikka on neid inimesi, kel seostub joomisega episoode, mida nad parema meelega mäletada ei tahaks.

Joomisega on võideldud sajandeid
Kuid samas tuleb möönda, et sama vana, kui on eesti rahva joomine, on ka karskusliikumine ja joomisevastane valgustustöö. Lauluisa Kreutzwald ei alustanud oma kirjamehe-teed mitte „Kalevipojast”, vaid joomisevastasest õpetusraamatust „Viina katk”.
Lisaks tõsine ja järjekindel karskustöö – alates Jaan Tõnissonist ja lõpetades praeguste aeg-ajalt uudisekünnise ületavate karskusliikumise aktivistidega.
Sidumata rahvajoomise absoluutseid mahte tehtava karskuspropaganda intensiivsusega – meil lihtsalt pole metoodikat selleks, et neid seoseid täpselt näha, tundub siiski nii, et seosed on siin kas juhuslikud või pigem siis otsevõrdelised: mida rohkem karskuspropagandat tehakse, seda rohkem juuakse. Loomulikult ka vastupidi: suurem joomine aktiviseerib selle vastu suunatud liikumise. Seost alkoholireklaami ja sellevastase propaganda vahel pole täheldatud, küll aga seda, et lihtsakoeline ja agressiivne karskusepropaganda on koomiline element nii mõneski kirjanduslikus teoses. Põhjus on lihtne: joomisevastast temaatikat on esitanud sotsiaalselt väga aktiivsed, kuid väga sirgjoonelised inimesed, kelle aktsioonid on nende üritusele pigem kahju kui kasu toonud.
Toostide ja pulmanapsu asendamine mahlajoomise või jaaniõhtusest õllekapast limonaadi joomisega pole olnud asjad, mis meie rahvatraditsioonis kuigivõrd kinnistusid. Ainuüksi Gorbatšovi eksperiment viinajoomise piiramisega ja inimeste kohustusliku registreerimisega karskusseltsidesse andis tulemuseks viinajoomise kohvikannudest, teetassidest ja külma-ilma-käes-tänaval. Viga on selles, et enamuse joomisevastaste vahendite taga pole miskit muud, kui – paremal juhul – naiivne aktiivsus ja halvemal – tõelise häda odav ja populistlik ekspluateerimine hetkelise poliitilise võidu huvides.

Viinalembene Savisaar…
Nii võttis majandus-ja kommunikatsiooniminister alkoholireklaami keelava seaduseelnõu Riigikogust tagasi. Kuigi eelnõuga oleks piiratud alkoholi reklaamimist, eriti seda, mis noortele määratud on ja seetõttu kõige ohtlikum.
Riigikogu majanduskomisjonis tehti vähemalt kaks põhimõttelist otsust.
Esiteks võrdsustati lahja alkoholi reklaami kange omaga ning pikendati lahja alkoholi reklaami keeldu kella kaheksast kella üheksani. Telerivaatajad oleksid saanud juurde tunni alkoholivaba aega ning piirang oli suunatud just noori jooma meelitavate lahjade jookide reklaamide vastu.
Teiseks otsustas komisjon kohustada alkoholireklaamide juures näitama hoiatust alkoholi ohtlikkuse kohta tervisele. Analoogselt ravimireklaamiga, kus kiiresti, aga siiski arusaadavalt antakse teada, mida ette võtta näiteks ravimi kõrvaltoimete tekkimisel. Meeldetuletus teleri vaatajale: "alkoholi liigtarbimine on ohtlik teie tervisele" olnuks kindlasti kasuks.
Enamus Riigikogu majanduskomisjoni liikmetest ei pidanud õigeks suruda alkoholireklaami väga kitsasse ajalisse raamistiku, sest see tooks kaasa reklaami arutu kuhjumise ning pigem kasvataks reklaami mõju vaatajale. Kuna me oleme Euroopa Liidu liikmed, tuleb arvestada ka EL-i regulatsioonidega, sealhulgas kohtulahenditega. Näiteks on Rootsis kehtestatud täieliku alkoholireklaami keeld Euroopa Kohtu poolt tühiseks kuulutatud. Otsus on pretsedendi tähendusega, meil tuleb sellega oma seadusi muutes arvestada.

Karskus ei tohi olla naeruväärne
Joomisevastase võitluse käigus käiakse välja liiga palju ja liiga radikaalseid ideid, mis oma kogumis muudavad kogu käsitluse kas mõttetuks või naeruväärseks. Nimetan siinkohal kasvõi aastaalguse hüüatust meedias, et keelame ära aasta-alguse sümfoonia-kontserdi tele-ülekande ettekäändel, et kontserti sponsoreeris konjakifirma Hennessy.
Väidan, et eesti joomarluse probleemid ei alga inimestest, kes joovad elitaarseid margiveine või Hennessy’d, samuti mitte neist, kes sauna järele joovad pudeli või paar normaalset õlut (ja ma ei mõtle siin kaheliitriseid turbodiisleid!). Alkoholismi stardikoht on madalakraadilised ja lastele maitsvad alkopopid (džinn-toonikud, kissid jm), mis on kättesaadavad ja mis on muutunud noorukite trendikäitumise üheks osaks.

Reformierakond soovitab terveid eluviise
Lühidalt kokkuvõttes: alkoholitarbimisega tuleb võidelda, kui seda tuleb teha mitte ainult valimiste eel ja üksnes selliste vahenditega, mille ühiskond ka ise omaks võtab.
Reformierakond peab õigeks, et riik muudab alkoholismivastase teavitustöö oma prioriteediks ning kahekordistab selleks ettenähtud vahendeid riigieelarves. Ehitame spordihooneid, loome avalikult kasutatavaid tervisespordirajatisi ning propageerime tervislikke eluviise. Loome võimalusi juurde tervisliku elu elamiseks ja kahekordistame senist teavitustööde mahtu.
Ühiskonnas moodustavad aktiivsed täiskarsklased küll väärtusliku, kuid ikkagi vähemuse. Olin ise täiskarsklane kuni 25-nda eluaastani, aga peale seda muutusin normaalseks. Ehk siis luban endale mõnikord pokaali head veini või peale sauna õlut. Kusjuures nii on liigjoomise vastu parem võidelda, sest inimesed ei taha täiskarsklast eriti uskuda.

Tõnis Kõiv
Riigikogu liige

Postitatud 25.jaanuaril 2007

Avaldatud: Järva Teatajas, 30.jaanuar 2007; Sakala, 31.jaanuar 2007