Jürgen Ligi sobiks rahandusvolinikuks

Viimane nädal on maailma majanduse hindajatelt toonud kaks üsna vastassuunalist uudist. Rahvusvaheline reitingufirma Standard&Poors alandas esmakordselt ajaloos Ameerika Ühendriikide riigireitingut ja tõstis Eesti riigi oma.   Tavalisele inimesele jääb nende mitme A ning plusside – miinustega sümbolite sisu küll kaugeks, ent see, kui midagi tõstetakse või langetatakse, on ometigi mõistetav. Reitingu puhul hinnatakse esimesel juhul asjade paranemist, teisel juhul halvenemist. Standard&Poorsi ning teiste reitinguagentuuride hinnangud riikide majanduse olukorrale annavad signaale rahaturgudele. Tavalisele inimesele ja eriti ettevõtjale tähendab see, et laenuraha läheb vastavalt odavamaks kui riigireiting on hea, sest laenu andja võib olla kindel, et oma raha tagasi saab, või siis kallimaks, kui reiting langeb, sest risk laenatud rahast ilma jääda on suurenenud. Eesti parem riigireiting äratab rahutus finantsmaailmas positiivset usaldust ja toob Eestisse odavamat raha. Madala riskitasemega ja kasvava majandusega riikidesse on tulus raha paigutada, sest riskid on väikesed ja tulu garanteeritud. Ma ei imestaks sugugi, kui Eesti turule siseneks uued rahapakkujad (pangad), et iga tänane laenuvõtja saaks võimaluse kaaluda olemasoleva laenu refinantseerimist odavama vastu. Mõni automüüja on juba seda teed läinud, pakkudes liisingut intressiga Euribor + 0,25 % (fikseerituna kogu lepinguperioodiks). Tänu Eesti heale riigireitingule on see võimalik. Rõõmustada saavad ka ettevõtjad, kes enamasti just laenuraha toel investeeringuid teevad ja uusi töökohti loovad. Ka neil tekib uusi võimalusi odavama raha kasutamiseks. Mõne riigi juhid on varmad kritiseerima rahvusvahelisi reitinguagentuure nende reitingute pärast. Agentuuride hinnangud olevat liiga karmid, see muutvat rahaturud rahutuks ja toovat uusi kriise. Veider arusaamine asjast! Mis sest peeglist ikka sõimata, kui sealt vastu vaatav kujutis ei meeldi. Agentuuride hinnangud on erapooletud „peeglid“ riikide tegevusele või pigem tegevusetusele ülejõu elamise piiramisel. Ei ole peegel süüdi kui kodutöö on tegemata. Loomulikult ei ole riigireiting ainus, mis majandust positiivses või negatiivses suunas arenema mõjutab. Reiting näitab teatud ajalise viitega, kas on tehtud majanduslikult ja finantsiliselt õigeid otsuseid või mitte. Eesti puhul tuleb tähele panna, et oleme väike ja avatud majandus, millele maailmas toimuv ühel või teisel moel mõju avaldab. Kuid oma koduseid otsuseid tuleb siiski endal teha ja riigireitingu paranemine on kui lakmuspaber, mis näitab: oleme olnud tublid. Hea aatekaaslane Jürgen Ligi sai rahandusministriks kriis haripunktis. Just olid koalitsioonist lahkunud sotsid, sest nad ei suutnud enam (nende mõttekaaslased mujal Euroopas ei suuda siiani). Kõlasid ju meilgi hääled, et riigieelarve 3 protsendiline defitsiit ilmvõimatu, tuleb võtta laenu kulutuste kärpimise asemel. Peamiselt sotsiaaldemokraatlikud valitsused mitmel pool Euroopas ongi nii käitunud. Rahvale lubatud ja antud heaolu on lastelt laenuks võetud. Nüüd aga ollakse lõhkise küna ees, sest ei jõuta enam laenuintresse tasuda ja uusi laene ka ei anta. Eesti valitsus otsustas teisiti, valis raskema tee ja inimesed said selles aru ning toetasid valitsuserakondi. Täna oleme olukorras, kus meie riiki avalikult kadestatakse ja kiidetakse ning meilt õpitakse. Nii siin kui sealpool ookeani. Kiitust tuleb isegi ootamatust suunast. Nimelt on Eesti põhimõttekindlat majanduspoliitikat tunnustanud ka Venemaa peaminister Vladimir Putin. Mõistagi ei ole Eesti majanduse hea olukord üksnes valitsuse, vaid ikka kogu rahva teene. Rahandusministrile langes kriisi ajal märkimisväärne koorem, aga ega praegu pole sugugi kergem. Nüüd tuleb Ligil hoida riigieelarvet range kontrolli all, et riigi kulud ei kasvaks suuremaks kui tulud ning reservid saaks taastatud. Peame ju sellekski valmis olema kui tõesti majanduskriis W kujuliseks pöördub. Mitmetel kohtumistel Euroopa kolleegidega on märgitud, et neilegi kuluks selline rahandusminister nagu Jürgen Ligi ära. Ütlesin juba eelmise aasta oktoobris, et Siim Kallase volituste lõppemise järel sobiks Euroopa Komisjoni järgmiseks volinikuks Jürgen Ligi ja tema vastutada võiks anda Euroopa rahaasjad. Mida aeg edasi, seda rohkem leiab tõestust vajadus Jürgeni suguste rahanduspoliitikute järele. Ta on koos heade kaaslastega Reformierakonnas ja koalitsioonis suutnud tagada, et Eesti ei ela üle oma võimete ja olen arvamusel, et ta suudaks seda Euroopalegi selgitada.