Järveküla koolis Kindluse koolist
Tõnis Kõiv • April 16, 2019
Järveküla koolis Kindluse koolist
Rae vallavolikogu 16. aprilli 2019.aasta istung toimus Järveküla koolis, et arutada Peetri kanti tuleva Kindluse kooli rajamise hetkeseisu, kinnitada sotsiaaltoetuste määramise, maksmise kord ja teha muid otsuseid...
Veel enne volikogu algust oli saabunutel võimalik Sinilille saadikutelt Veronika Isbergilt ja Koidu Kaselt soetada sinilille märgistusega asju, et avaldada oma toetust haavatud sõjameestele.
Järveküla kool
Volikogu alustasin sissejuhatusega, et oleme seekord väljasõiduistungiga Järveküla koolis, et lisaks volikogule tutvuda uue koolimajaga. Hea võimalus eelkõige neile volinikele, kel ei ole varem olnud põhjust ega võimalust koolimajaga tutvumiseks. Teavitasin, et päevakorra lõpuks jõuab kohale direktriss Mare Räis, et isiklikult meile koolimajast ülevaade anda.
Seejärel sai sõna Agu Laius, kes tuletas meelde, et volikogus on muutmisel valla põhimäärus ja homme (17.aprillil) kell 12.00 on parandusettepanekute esitamise tähtaeg ning kutsus üles omi häid mõtteid kirja panema ja esitama.
Raido Uukkivi esitas kaks arupärimist, esimese Jüri terviseraja hooldamise ja eelarves ettenähtud korrastamise kohta ning teine arupärimise Jüri jäätmejaamaga seotu kohta.
Kaido Kivistik tuletas meelde, et kui volikogu teda valis Tallinna vanglakomisjoni liikmeks siis kõlas soov külastada valmimise järel uut vanglat. Nüüd on see võimalus olemas ja huvilistel palun Kaidole oma huvist teada anda.
Mina rääkisin sellest, et volikogu eelarve-ja majanduskomisjoni endine liige Marina Klauson kirjutas mulle, sest temale oli kirjutanud volikogu liige Velor Viitak. Juhtisin volikogu liikmete tähelepanu tõsiasjale, et kui nende kiri on ühe kortermaja siseste teemade arutamine siis ei ole see volikoguga seotud ja ei peaks viidet olema ka nime alla volikogu liige kirjutades. Ähvardamine ei ole ka hea mõte.
Seejärel kinnitasime päevakorra.
1. Kindluse kooli tutvustus. Ettekanne vallavanem Mart Võrklaev – tulevase kooli asukoht on värskelt avatud Järveküla lasteaia kõrval, üle tee.
Kooli asutamise otsuse tegi volikogu detsembris 2018. Ehitama on plaanis hakata septembris 2019 ja kool avada 01.septembril 2020. Tempo on ambitsioonikas.
Kindluse kool saab olema sarnane Järveküla kooliga. Et põhikool on eraldi ja eraldi sissepääsudega. Sportimiseks tuleb jalgpalli pneumohall, lisaks muudele tavapärastele võimalustele.
Kõik hooned on omavahel ühendatud, õpilane saab otse liikuda, aga teistele on ka teine sissepääs.
Kindluse kooli direktriss Annika Räim volikogu ees tutvustamas kooli. Foto: Kertu Laadoga
Seejärel sai sõna Kindluse kooli direktriss Annika Räim – kolm fakti endast, millest üks ei ole tõsi. 1)Sündinud Tallinnas, abikaasa Muhust. 3)Haridus – eesti keele ja kirjanduse eriala. 3)Läbinud nii suusa kui rattamaratoni. Volikogu liige Helen Kübar pakkus kohe, et eriala ei ole õige. Tõsi on, et õppinud inglise keele õpetajaks.
Üle 20 a tegutsenud eraettevõtluses personalijuhina. Online-õppes lõpetanud ülikooli UK-s, magistritasemel. Couchingut pakub siiani ettevõtjana.
1.märtsist 2019 tööleping Rae vallaga jõustus, osaline koormus.
Hariduskonverents 15.aprillil 2019, räägiti täpselt nendest asjadest, millesse ta usub. Paindlikumad võimalused õppimisel, sh seotud huviharidus, sportimine. Ideaal võimalikult personaalne õpe. Õpetajast sõltub kõik.
Kool on tööandja. Töövõtjate turg, inimesed valivad, kas tulevad või ei tule. Seda mõtteviisi üldiselt koolides palju ei ole. Kvalifitseeritud personalijuhi jaoks sobiv keskkond.
Mis kallakuga tuleb Kindluse kool? Kogukonna kool, pakub kvaliteetset põhiharidust. Kallakut ei ole. Kvaliteetsed baasteadmised kõigile. Kallak tekib pigem huviharidusest.
Kool kui kogukonna keskus. Lapsevanemad, MTÜ-d, ettevõtjad, kõik nad peavad leidma tee kooli.
Küsimus – volikogu kaasamine sellesse protsessi. Üldplaneeringus ei olegi sellise sihtotstarbega maad?
Vastus – iga ühiskondliku kasutamisega maatükk uues arenduses ei ole üldplaneeringut muutev teema. Tegemist on elamuala teenindava asutusega. Seadusega kooskõlas, protsesse ei ole teadlikult pikemaks venitatud, kaasamine on toimunud teisi viise kasutades.
Küsimus – kui palju õpetajaid on vaja uude kooli, millega neid motiveerida?
Vastus –Ca 20 õpetajakohta vaja täita, kõik ei ole täiskohaga. Olen kogenud värbaja ja laia suhtlusvõrgustikuga. Loodan leida. Teen sihtotsingut ja leian.
Sõnavõtt Kaido Kivistik – kiidan ülevaatliku kooli tutvustuse eest! Oleme palju avanud lasteaedu, koole ja esimest korda on volikogu ees direktriss enne kooli avamist ja räägib volikogule oma plaanidest. Väga positiivne. Kiidan ja soovin edu!
Tänasin lõpetuseks volikogu nimel ettekandjaid ja soovisin direktrissile jõudu Kindluse kooli käivitamisel ja soovisin, et Kindluse koolist saaks kool, millega on rahul lapsed, lapsevanemad, kogukond ja kogu vald.
2. Kurna küla Kangrumäe kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine
Ettekandja abivallavanem Priit Põldmäe. Planeering on läbinud pika kooskõlastamise protsessi ja on kehtestamiseks valmis.
Kaasettekanne keskkonnakomisjoni esimees Kaido Kivistik: komisjon arutas 3.aprillil toimunud koosolekul ja otsustas ühehäälselt toetada vastuvõtmist.
Volikogu kehtestas planeeringu.
Muide, selle punkti pärast oli volikokku külalisena tulnud Kurna külavanem Aivar Aasamäe.
3. Rae Vallavolikogu 09.12.2008 otsuse nr 475„Vee-ettevõtja määramine Rae valla Pirita Jõe vee-ettevõtja tegevuspiirkonnas" muutmine. Ettekandja Priit Põldmäe – tegemist on Elveso ettepanekuga, vajalik KIK-ist raha taotlemiseks. Rahastaja reegel ütleb, et vee-ettevõtja peab olema määratud 10-ks aastaks. Oleme ka varasemalt teinud.
Kaasettekandja Kaido Kivistik – 3.aprillil 2019 arutasime, ettekandja sama. Komisjon toetab ühehäälselt.
Küsimus – kas ei ole mitte seaduses sees, et vee-ettevõtja tuleb määrata 12-ks aastaks.
Vastus – jah, aga 10 a on juba määramisest möödas. Kuna valitud lahend kindlustab toetusraha saamise investeeringuks siis on see vajalik.
Volikogu toetas.
4. Rae valla eelarvest sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise kord. Ettekandja abivallavanem Jens Vendel: eelnõu on III lugemisel, et jõuda täpsustada, et kõik on põhjendatud. Sotsiaalteenustega katvus on tagatud ehk täiendavaid sotsiaalteenuseid on vallavalitsusel õigus määrata. Komisjonis oli arutelu definitsioonide üle. Vallavalitsus toetas, et toetuse liigid siiski sõnastatud, et ei tekiks mitmeti mõistmist. Matusetoetus sai tõstetud viimaseks.
Kaasettekanne aseesimees sotsiaal-ja tervishoiukomisjoni aseesimees Gerli Lehe – koosolek toimus 2.aprillil. Määrusest võeti välja mõiste „puue“, Rae Sõnumites ei avaldata määruse teksti kogu mahus, vaid ainult ülevaatlik info ja viide, kus saab tutvuda kogu õigusaktiga. Tekstis on mitmed täpsustused ning toetuste järjekord on nüüd sünnist surmani.
Komisjoni ettepanek oli võtta volikogus vastu koos komisjoni muudatustega.
Üks remark viitas vajadusele, et tekst võiks tervikuna loetav olla, et mõisted oleks defineeritud.
Teine remark viitas, et seaduses defineeritud mõisteid ei pea määruses üle kordama.
Lühikese arutelu järel kujunes seisukohaks, et hääletame vallavalitsuse poolt ettevalmistatud eelnõu üle, sinna parandusettepanekuid ei tee.
Volikogu võttis määruse vastu.
5. Euroopa Parlamendi valimiseks jaoskonnakomisjonide koosseisude kinnitamine.
Ettekanne vallasekretär Martin Minn’ilt – valimisteks on vaja kinnitada jaoskonnakomisjonid ja isikud on leitud sinna sarnaselt Riigikogu valimistega.
Volikogu kinnitas.
Volikogu istung Järveküla koolis, foto: Kertu Laadoga
6. Eesti Linnade (ja Valdade) Liidust Rae valla esindaja tagasikutsumine ja uue esindaja nimetamine. Ettekanne Tõnis Kõiv: Rae volikogu nimetas 2017 a detsembris volikogu esindajaks Eesti Linnade ja Valdade liidu üldkoosolekul tollase volikogu esinaise Laine Randjärve ning asendusliikmeks sama liidu volikogus samuti. Kuna Laine ei ole enam volikogu liige siis tegin ettepaneku nimetada tema asemel Tõnis Kõiv.
Küsimus – kui palju võttis Laine osa erinevatest koosolekutest?
Vastus – on toimunud üks üldkoosolek, sealt võttis osa. Liidu volikogus asendusliige ja seal ei ole pidanud osa võtma, sest põhiliige kohal.
Küsimus – kas põhimõtteliselt võib ka keegi teine kui volikogu esimees volikogu esindada.
Vastus – võib.
Agu Laius selgitas sõnavõtus, et kandidaadi esitamisel on tegemist Rae vallavolikogu koalitsiooni otsusega.
Volikogu toetas häälteenamusega.
7. Rae Vallavolikogu revisjonikomisjoni esimehe ja aseesimehe valimine
Tõnis Kõiv: Jätkasime kohast kust pooleli jäime. Hääletuskomisjon moodustatud koosseisus Mart Võrklaev, Martin Minn ja Madis Sarik. Kandidaadid esitatud Indrek Uuemaa ja Indrek Varik. Rohkem kandidaate volikogu liikmed ei esitanud. Uuemaa sõna ei võtnud. Varik ütles, et komisjon on koostanud tööplaani ja jaganud ära ülesanded.
Meelis Rosenfeld palus oma sõnavõtus toetust opositsiooni kandidaadile.
Salajase hääletamise tulemusel toetas Indrek Uuemaad 8 saadikut ja Indrek Varikut 13 saadikut. Seega osutus valituks revisjonikomisjoni esimeheks Indrek Varik ning aseesimeheks Indrek Uuemaa. Veel kuuluvad revisjonikomisjoni Agu Laius ja Lisandra Talving.
Sellega volikogu ametlik osa lõppes, ca 19.27.
Volikogu liige Helen Kübar Järveküla kooli aulas.
Jätkus Järveküla kooli direktrissi Mare Räis’i juhitud ekskursioon koolimajas, millest võtsid osa volikogu liikmed Helen Kübar, Tairi Tikko, Relika Vodja, Lisandra Talving, Oleg Tšubarov, Tanel Tammela, Aivo Hommik, Indrek Varik ja mina. Lisaks vallavanem Mart Võrklaev ja ametnik Kertu Laadoga. Saime kiire ülevaate koolist, eelkõige rõõmudest, aga ka mõnest murest.
Aitäh Järveküla kooli direktrissile ülevaate eest!
Hea kool ja hästi juhitud kool, soovime edu jätku!
Järveküla kool
Volikogu alustasin sissejuhatusega, et oleme seekord väljasõiduistungiga Järveküla koolis, et lisaks volikogule tutvuda uue koolimajaga. Hea võimalus eelkõige neile volinikele, kel ei ole varem olnud põhjust ega võimalust koolimajaga tutvumiseks. Teavitasin, et päevakorra lõpuks jõuab kohale direktriss Mare Räis, et isiklikult meile koolimajast ülevaade anda.
Seejärel sai sõna Agu Laius, kes tuletas meelde, et volikogus on muutmisel valla põhimäärus ja homme (17.aprillil) kell 12.00 on parandusettepanekute esitamise tähtaeg ning kutsus üles omi häid mõtteid kirja panema ja esitama.
Raido Uukkivi esitas kaks arupärimist, esimese Jüri terviseraja hooldamise ja eelarves ettenähtud korrastamise kohta ning teine arupärimise Jüri jäätmejaamaga seotu kohta.
Kaido Kivistik tuletas meelde, et kui volikogu teda valis Tallinna vanglakomisjoni liikmeks siis kõlas soov külastada valmimise järel uut vanglat. Nüüd on see võimalus olemas ja huvilistel palun Kaidole oma huvist teada anda.
Mina rääkisin sellest, et volikogu eelarve-ja majanduskomisjoni endine liige Marina Klauson kirjutas mulle, sest temale oli kirjutanud volikogu liige Velor Viitak. Juhtisin volikogu liikmete tähelepanu tõsiasjale, et kui nende kiri on ühe kortermaja siseste teemade arutamine siis ei ole see volikoguga seotud ja ei peaks viidet olema ka nime alla volikogu liige kirjutades. Ähvardamine ei ole ka hea mõte.
Seejärel kinnitasime päevakorra.
1. Kindluse kooli tutvustus. Ettekanne vallavanem Mart Võrklaev – tulevase kooli asukoht on värskelt avatud Järveküla lasteaia kõrval, üle tee.
Kooli asutamise otsuse tegi volikogu detsembris 2018. Ehitama on plaanis hakata septembris 2019 ja kool avada 01.septembril 2020. Tempo on ambitsioonikas.
Kindluse kool saab olema sarnane Järveküla kooliga. Et põhikool on eraldi ja eraldi sissepääsudega. Sportimiseks tuleb jalgpalli pneumohall, lisaks muudele tavapärastele võimalustele.
Kõik hooned on omavahel ühendatud, õpilane saab otse liikuda, aga teistele on ka teine sissepääs.
Kindluse kooli direktriss Annika Räim volikogu ees tutvustamas kooli. Foto: Kertu Laadoga
Seejärel sai sõna Kindluse kooli direktriss Annika Räim – kolm fakti endast, millest üks ei ole tõsi. 1)Sündinud Tallinnas, abikaasa Muhust. 3)Haridus – eesti keele ja kirjanduse eriala. 3)Läbinud nii suusa kui rattamaratoni. Volikogu liige Helen Kübar pakkus kohe, et eriala ei ole õige. Tõsi on, et õppinud inglise keele õpetajaks.
Üle 20 a tegutsenud eraettevõtluses personalijuhina. Online-õppes lõpetanud ülikooli UK-s, magistritasemel. Couchingut pakub siiani ettevõtjana.
1.märtsist 2019 tööleping Rae vallaga jõustus, osaline koormus.
Hariduskonverents 15.aprillil 2019, räägiti täpselt nendest asjadest, millesse ta usub. Paindlikumad võimalused õppimisel, sh seotud huviharidus, sportimine. Ideaal võimalikult personaalne õpe. Õpetajast sõltub kõik.
Kool on tööandja. Töövõtjate turg, inimesed valivad, kas tulevad või ei tule. Seda mõtteviisi üldiselt koolides palju ei ole. Kvalifitseeritud personalijuhi jaoks sobiv keskkond.
Mis kallakuga tuleb Kindluse kool? Kogukonna kool, pakub kvaliteetset põhiharidust. Kallakut ei ole. Kvaliteetsed baasteadmised kõigile. Kallak tekib pigem huviharidusest.
Kool kui kogukonna keskus. Lapsevanemad, MTÜ-d, ettevõtjad, kõik nad peavad leidma tee kooli.
Küsimus – volikogu kaasamine sellesse protsessi. Üldplaneeringus ei olegi sellise sihtotstarbega maad?
Vastus – iga ühiskondliku kasutamisega maatükk uues arenduses ei ole üldplaneeringut muutev teema. Tegemist on elamuala teenindava asutusega. Seadusega kooskõlas, protsesse ei ole teadlikult pikemaks venitatud, kaasamine on toimunud teisi viise kasutades.
Küsimus – kui palju õpetajaid on vaja uude kooli, millega neid motiveerida?
Vastus –Ca 20 õpetajakohta vaja täita, kõik ei ole täiskohaga. Olen kogenud värbaja ja laia suhtlusvõrgustikuga. Loodan leida. Teen sihtotsingut ja leian.
Sõnavõtt Kaido Kivistik – kiidan ülevaatliku kooli tutvustuse eest! Oleme palju avanud lasteaedu, koole ja esimest korda on volikogu ees direktriss enne kooli avamist ja räägib volikogule oma plaanidest. Väga positiivne. Kiidan ja soovin edu!
Tänasin lõpetuseks volikogu nimel ettekandjaid ja soovisin direktrissile jõudu Kindluse kooli käivitamisel ja soovisin, et Kindluse koolist saaks kool, millega on rahul lapsed, lapsevanemad, kogukond ja kogu vald.
2. Kurna küla Kangrumäe kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine
Ettekandja abivallavanem Priit Põldmäe. Planeering on läbinud pika kooskõlastamise protsessi ja on kehtestamiseks valmis.
Kaasettekanne keskkonnakomisjoni esimees Kaido Kivistik: komisjon arutas 3.aprillil toimunud koosolekul ja otsustas ühehäälselt toetada vastuvõtmist.
Volikogu kehtestas planeeringu.
Muide, selle punkti pärast oli volikokku külalisena tulnud Kurna külavanem Aivar Aasamäe.
3. Rae Vallavolikogu 09.12.2008 otsuse nr 475„Vee-ettevõtja määramine Rae valla Pirita Jõe vee-ettevõtja tegevuspiirkonnas" muutmine. Ettekandja Priit Põldmäe – tegemist on Elveso ettepanekuga, vajalik KIK-ist raha taotlemiseks. Rahastaja reegel ütleb, et vee-ettevõtja peab olema määratud 10-ks aastaks. Oleme ka varasemalt teinud.
Kaasettekandja Kaido Kivistik – 3.aprillil 2019 arutasime, ettekandja sama. Komisjon toetab ühehäälselt.
Küsimus – kas ei ole mitte seaduses sees, et vee-ettevõtja tuleb määrata 12-ks aastaks.
Vastus – jah, aga 10 a on juba määramisest möödas. Kuna valitud lahend kindlustab toetusraha saamise investeeringuks siis on see vajalik.
Volikogu toetas.
4. Rae valla eelarvest sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise kord. Ettekandja abivallavanem Jens Vendel: eelnõu on III lugemisel, et jõuda täpsustada, et kõik on põhjendatud. Sotsiaalteenustega katvus on tagatud ehk täiendavaid sotsiaalteenuseid on vallavalitsusel õigus määrata. Komisjonis oli arutelu definitsioonide üle. Vallavalitsus toetas, et toetuse liigid siiski sõnastatud, et ei tekiks mitmeti mõistmist. Matusetoetus sai tõstetud viimaseks.
Kaasettekanne aseesimees sotsiaal-ja tervishoiukomisjoni aseesimees Gerli Lehe – koosolek toimus 2.aprillil. Määrusest võeti välja mõiste „puue“, Rae Sõnumites ei avaldata määruse teksti kogu mahus, vaid ainult ülevaatlik info ja viide, kus saab tutvuda kogu õigusaktiga. Tekstis on mitmed täpsustused ning toetuste järjekord on nüüd sünnist surmani.
Komisjoni ettepanek oli võtta volikogus vastu koos komisjoni muudatustega.
Üks remark viitas vajadusele, et tekst võiks tervikuna loetav olla, et mõisted oleks defineeritud.
Teine remark viitas, et seaduses defineeritud mõisteid ei pea määruses üle kordama.
Lühikese arutelu järel kujunes seisukohaks, et hääletame vallavalitsuse poolt ettevalmistatud eelnõu üle, sinna parandusettepanekuid ei tee.
Volikogu võttis määruse vastu.
5. Euroopa Parlamendi valimiseks jaoskonnakomisjonide koosseisude kinnitamine.
Ettekanne vallasekretär Martin Minn’ilt – valimisteks on vaja kinnitada jaoskonnakomisjonid ja isikud on leitud sinna sarnaselt Riigikogu valimistega.
Volikogu kinnitas.
Volikogu istung Järveküla koolis, foto: Kertu Laadoga
6. Eesti Linnade (ja Valdade) Liidust Rae valla esindaja tagasikutsumine ja uue esindaja nimetamine. Ettekanne Tõnis Kõiv: Rae volikogu nimetas 2017 a detsembris volikogu esindajaks Eesti Linnade ja Valdade liidu üldkoosolekul tollase volikogu esinaise Laine Randjärve ning asendusliikmeks sama liidu volikogus samuti. Kuna Laine ei ole enam volikogu liige siis tegin ettepaneku nimetada tema asemel Tõnis Kõiv.
Küsimus – kui palju võttis Laine osa erinevatest koosolekutest?
Vastus – on toimunud üks üldkoosolek, sealt võttis osa. Liidu volikogus asendusliige ja seal ei ole pidanud osa võtma, sest põhiliige kohal.
Küsimus – kas põhimõtteliselt võib ka keegi teine kui volikogu esimees volikogu esindada.
Vastus – võib.
Agu Laius selgitas sõnavõtus, et kandidaadi esitamisel on tegemist Rae vallavolikogu koalitsiooni otsusega.
Volikogu toetas häälteenamusega.
7. Rae Vallavolikogu revisjonikomisjoni esimehe ja aseesimehe valimine
Tõnis Kõiv: Jätkasime kohast kust pooleli jäime. Hääletuskomisjon moodustatud koosseisus Mart Võrklaev, Martin Minn ja Madis Sarik. Kandidaadid esitatud Indrek Uuemaa ja Indrek Varik. Rohkem kandidaate volikogu liikmed ei esitanud. Uuemaa sõna ei võtnud. Varik ütles, et komisjon on koostanud tööplaani ja jaganud ära ülesanded.
Meelis Rosenfeld palus oma sõnavõtus toetust opositsiooni kandidaadile.
Salajase hääletamise tulemusel toetas Indrek Uuemaad 8 saadikut ja Indrek Varikut 13 saadikut. Seega osutus valituks revisjonikomisjoni esimeheks Indrek Varik ning aseesimeheks Indrek Uuemaa. Veel kuuluvad revisjonikomisjoni Agu Laius ja Lisandra Talving.
Sellega volikogu ametlik osa lõppes, ca 19.27.
Volikogu liige Helen Kübar Järveküla kooli aulas.
Jätkus Järveküla kooli direktrissi Mare Räis’i juhitud ekskursioon koolimajas, millest võtsid osa volikogu liikmed Helen Kübar, Tairi Tikko, Relika Vodja, Lisandra Talving, Oleg Tšubarov, Tanel Tammela, Aivo Hommik, Indrek Varik ja mina. Lisaks vallavanem Mart Võrklaev ja ametnik Kertu Laadoga. Saime kiire ülevaate koolist, eelkõige rõõmudest, aga ka mõnest murest.
Aitäh Järveküla kooli direktrissile ülevaate eest!
Hea kool ja hästi juhitud kool, soovime edu jätku!