Järveküla bassein jälle korras
Tõnis Kõiv • December 21, 2016
Järveküla bassein jälle korras
Rae vallavolikogu 2016 a viimane volikogu toimus 20.detsembril ning vastu võeti 2017 a eelarve ning hulk muidki otsuseid. Lisaks kuulsid volinikud Järveküla kooli basseinist ja Ülemiste promenaadist...
Kõigepealt said sünnipäevalised Kaido Kivistik ja Taivo Laherand lilled ja ajutiseks kasutamiseks ka vaasi.
Vabas mikrofonis oli seekord palju sõnavõtjaid: Timuka Ülo andis ülevaate basseinisüsteemi rikkest Järveküla koolis ja tehtud järeldustest ning muudatustest töökorralduses. Otsene juht vahetub. Basseinikülastajatest keegi õnneks tervisekahjustusi ei ole saanud, kolmele inimesele on hüvitatud riiete kahjustamisest tekkinud kahju. Tõsine õppetund.
Agu Laius – Jüri kiriku fond on teel registrist kustutamisele ja seda täiesti plaanipäraselt. Algselt ametisse pandud juhatuse liige kunagi tööle ei hakanudki ja seetõttu ei ole fond alates 2013 a tegutsenud.
Uukkivi – Tõrukese haisu kohta jätkupärimine, Jüri kiriku fondi kohta samuti. Lisaks esitas ta opositsiooni arusaama Järveküla basseinisüsteemi rikkest, mille kohaselt on kõiges süüdi RE ja IRL koalitsioon.
Potter – Tallinna ringtee ehitus on jõudnud Lagedi ristmikuni ning kohalikke ehitatav lahendus ei rahulda.
Uuemaa - esitas pika sissejuhatuse järel arupärimise Lagedi staadioni kohta.
Ülemiste promenaadi eskiis valmis 2016 suvel.
Kõiv – informeeris volikogu Ülemiste promenaadi hetkeseisust. 2013 a alanud promenaadi idee algne kandepind oli lihtne - pääs Ülemiste järve kaldal asuvale teele ning selle võimaldamiseks piisava toetuse leidmine seaduse muutmiseks. Paar aastat kestnud pingutused aga seaduse muutmisega ei päädinud, sest Riigikogu volitused said otsa. Peale seda tuli valida teine tee idee elluviimiseks. Koostöös Peetris ja Järvekülas tegutsevate ettevõtetega sai sõlmitud koostööleping, mille sisuks oli Eesti tunnustatumalt promenaadide arhitektilt Kersti Lootuselt Ülemiste promenaadi eskiisprojekti tellimine. Eskiis valmis juba suvel, aga veebis nähtav versioon ehk visualiseering valmis alles detsembris 2016 ja on nüüd vaadeldav nii valla kui ettevõtete veebilehtedel (niisamuti siin blogis). Töö jätkub finantseeringu leidmiseks promenaadi väljaehitamiseks.
Eskiisprojektii kohaselt on tegemist isegi algsest ideest parema lahendusega. Promenaad on plaanitud põhiliselt laudkattega, sisaldab vaatetorne ning puhkealasid, et võimaldada kvaliteetset puhkamisvõimalusi ja seda kõike väljaspool sanitaarkaitseala ehk siis igati kehtiva seaduse kohaselt.
Koostöö Tallinna linnaga annab alust arvata, et koostöö terviseradade võrgustiku ühendamiseks jätkub ning huvi on mõlemapoolne. Ka Ülemiste promenaadi on ühtmoodi vaja nii peetrikatele kui tallinlastele.
Päevakord kinnitati ja võeti töö aluseks.
1. Rae valla VI lisaeelarve. Laius – volikogu eelarve-ja majanduskomisjoni toimumise järel on sedavõrd palju laekunud taotlusi hambaravi ja ravimitoetuste taotlemiseks ja seega tuleb 2016 a eelarves raha puudu. Seetõttu vallavalitsus teavitas mind ja esitasin ettepaneku lisaeelarve muutmiseks.
Ettekandja Tiit Keerma – palju väikeseid muudatusi, kogusummas 140 939 eurot. Laiuse tutvustatud hambaravi ja ravimitoetusteks vajaminev summa on 8 100 eurot.
Timuska kaasettekanne – komisjon toetas ja mina isiklikult toetan ka Agu Laiuse ettepanekut.
Küsimus – vallavalitsuse majandamiskuludeks lisaks 20 000 eurot, planeerimisega seotud kuludeks. Vastus – volikogu otsustas planeeringu ülesande püstitada 2016 a, sellega ei olnud eelarves arvestatud.
Küsimus – niitmiskuludest. Vastus – töökorraldus muutus, enne tegid valla palgal olevad töötajad, hiljem teenusepakkuja. Töötajaid jäi vähemaks, tekkis sääst, tõsteti ümber.
Küsimus – mis on hambaravi ja ravimitoetuse raha allikas? Vastus – sotsiaalvaldkonna realt ümbertõstmine, toetuste realt. Seal kipub alati reservi olema/jääma.
Küsimus – kas arengukava ja Rae Sõnumite jaoks plaanitud kulutused on tehtud? Vastus – jah.
Küsimus – miks varem volikogu ette ei tuldud? Vastus – alles aasta lõpus tekib vajalik selgus.
Hääletus – volinikud toetasid 8 100 euro ümbertõstmist, et eakatele saaks välja makstud hambaravi ja ravimitoetus vastavalt taotlustele.
Seejärel toetas volikogu kogu lisaeelarve vastuvõtmist.
2. Rae Vallavalitsuse ametiasutuse struktuuri, teenistuskohtade koosseisu ja jaotuse põhigruppidesse kinnitamine 2017 aastal. Võrklaev: eelnõu on teisel lugemisel. Parandusettepanekuna on esitatud soov lisada struktuuri sisekontrolli ametikoht. Vallavalitsus ei toeta. Sisekontrollisüsteemi toimimise eest vastutab vallavalitsus ja meetmed on kasutusel.
Timuska kaasettekanne – struktuuri ettepanekut arutasime, kuulasime parandusettepanekut ja vallavalitsuse seisukohta. Toetasime eelarve II lugemisel vastuvõtmist.
Küsimus – kas tööanalüüsid on tehtud. Vastus – vastutav abivallavanem on olukorda analüüsinud ning muudatused on läbi kaalutud. Lastekaitse ametikoht on uus ja selle loomise vajaduse kohta on seisukoht saadud ka väljast.
Uukkivi – sisekontroll on süsteem tõesti ja ilmselt praegusest revisjonikomisjonist vallavalitsuse kontrollimisel asja ei saa.
Kõiv – sisekontroll ja siseaudiitor on erinevad asjad ja neid ei tasu omavahel segi ajada. Sisekontroll on süsteemidesse sisseehitatud kontroll, mille toimimist mõõdetakse. Siseaudiitor on eraldi ametikoht oma ülesannete ja funktsioonidega. Revisjonikomisjoni osas olen aga arvamusel, et me ei peaks volinikena lootust kaotama. Meie saame muuta revisjonikomisjoni juhtimist.
Laius - volikogu on loonud revisjonikomisjoni, et oleks organ, mis kontrollib sisekontrollisüsteemi olemasolu vallavalitsuses. Kahjuks on need võimalused revisjonikomisjoni poolt kasutamata. Siseaudiitori jaoks ei ole hetkel piisavat töömahtu, sest audiitori töö on kõrgelt tasustatud ja kui tööd ei ole ei saa kõrgepalgalist ametikohta luua.
Parandusettepaneku hääletus – poolt 8, vastu 13. Parandusettepanek ei leidnud toetust. Määrus võeti tervikuna vastu.
3. Rae valla 2017 a eelarve kinnitamine. Ettekandja Tiit Keerma – vallavalitsuselt formaalselt üks parandusettepanek, mis sisaldab mitmeid muudatusi. Tulusid on kasvatatud 34 588 euro võrra (arendajatelt laekuvate tulude tõenäosus kasvas). Kuludest on kasvanud Peetri kooli personalikulud, vähenenud moodul-kooli rajamisega seotud kulude osa (2017 ei rajata), Lagedi lasteaia ehitamise eelarve suurenes saja tuh võrra (esimene hange tühistati, tuleb teine), laenuhange tuleb suurem, osaliselt võetakse välja ülejärgmisel aastal. 2017 a lõpuks planeeritakse eelarve vaba jääki 1,3 mlj eurot.
Kaasettekanded, Torjus – küsimusi oli õpetajate palkadest, kooli söögirahast jmt. Keskkonnakomisjon toetas.
Kais – haridus-ja kultuurikomisjon toetas üksmeelselt.
Kõiv – arutasime 12.detsembril intensiivselt. Oli kaks etteakandjat, Tiit Keerma eelarvest üldiselt ja abivallavanem Jens Vendel sotsiaalvaldkonnast täpsemalt. Võrdlus 2016 a eelarve ja täitmisega. Saime ülevaate sotsiaalvaldkonnas toimuvatest arengutest. Kokkuvõttes parandusettepanekuid ei teinud ja otsustasime ühehäälselt toetada eelarve vastuvõtmist.
Timuska - eelarve-majanduskomisjon arutas, sh muudatusi. Otsustasime toetada eelarve vastuvõtmist II lugemisel.
Uuemaa – otsetoetusi ei peaks vald andma.
Võrklaev – valla arengukavas on isikud kirjas, kellele otsetoetusi antakse. Sõlmitakse kas leping või antakse tegevustoetust.
Eelarve võeti vastu, poolt 17, vastu 2.
Järveküla lastebassein
4. Eraüldhariduskooli toetuse andmise kord. Ettekanne Jens Vendel – jõustub uus seadus ja erakoolide jaoks saab riigilt 75 % toetust. Rae valla õpilasi õpib mitmes erakoolis, põhiliselt Tallinnas. Mõistlik oleks toetada neid erakoole, mis asuvad Rae vallaga piirnevates omavalitsustest, moodustades niimoodi Rae valla koolivõrgu osa. 45 tuh eurot on järgmise aasta kulude suurusjärk.
Kaasettekanne, Kais – 7.detsembril arutasime (8/13st oli kohal). Vallavalitsus on õigel teel, erakoolide toetamine on mõistlik. Eriti arvestades, et meil on (eriti Peetris) koolikohtade puudus. Hariduslike erivajadustega õpilaste osas ei peaks vallaga piirneva kooli nõuet olema. Komisjon saatis ühehäälselt esimesele lugemisele.
Küsimus – miks kaugemad erakoolid ka? Vastus – ainult hariduslike erivajaduste laste osas.
Küsimus – aluseks võetud Tallinna kohamaksumus, mis teistel on? Vastus – mida kallim on piirkonna kohamaksumus, seda soodsam on vallale. Ülempiir on siiski fikseeritud, riigi poolt.
Küsimus – miks ei ole nõutud lapsevanema registris olekut? Vastus – ei ole mõistlik siin pilli lõhki ajada, lapse registris olek on nõutav.
Määrus teisele lugemisele, parandusettepanekute esitamise tähtaeg 28.detsember kell 12.00.
5. Kopli küla Õiela kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine. Ettekandja Priit Põldmäe: maaomaniku soovil, soov jagada oma talukohta, tekitada elamute rajamise võimalus. Asub Kopli küla Jõelähtme valla poolses osas. Üldplaneering lubab niikuinii selle kandi täis ehitada. Uus EhS on muutnud ehitamist palju leebemaks. Mõistlik oleks läbi teemaplaneeringu tegemise fikseerida ajaloolised külad ning täpsustada sealseid tingimusi. Rohealade planeering samuti ettevalmistamisel.
Kaasettekanne Torjus – komisjonis oli pea-arhitekt Siim Orav, vaatasime kaarte ja arutasime mõjude üle ning jõudsime seisukohale, et toetada vastuvõtmist.
Volikogu toetas 19 poolthäälega.
6. Veskitaguse küla Kopasalu, Kopamäe, Kõrgesaare, Arukase ja Möldrimetsa maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine. Ettekandja Põldmäe – mitme maaomaniku soovil koostatud eelnõu. Tellisime uuringu, milline võiks olla selle ala võimalik hoonestus, et roheala toimimist ei segaks. Selgus, et üksikuid maju siiski ehitada saab ning seega oleks mõistlik planeering algatada. Eraldi keskkonnamõju hindamist vaja ei ole.
Torjus - kõigepealt taandas ennast üks komisjoni liige ja lahkus ruumist. Pea-arhitekt Siim Orav tutvustas põhjalikult eelnõud ning komisjon toetas.
Küsimus – kas sild on ka sealkandis? Vastus – ei jää planeeringu alla.
Küsimus – kas komisjoni liikmetele kutsed läksid? Vastus – jah, kõik toimus nõuetekohaselt ja kõigil komisjoni liikmetel oli võimalus osaleda.
Hääletus –18 poolt.
7. Rae valla kaugküttepiirkondade soojusmajanduse arengukava aastateks 2016 – 2026 kehtestamine. Ettekandja Priit Põldmäe: tellisime uuringu pädevatelt inseneridelt (OÜ PIlvero). Vaita on soetatud liiga võimas katel, kasutegur jääks väikseks. Tasub mõelda uue soetamisele. Jüris on katel lihtsalt vana ning tuleks kaaluda uue soetamist. Alandaks hinda. Elveso plaane juba teeb. Põrguvälja piirkonnas samuti kohaliku kütte katlamaja ning üledimensioneeritud, täna kõige efektiivsemalt ei tööta, aga arengutakistus puudub. Kõige kompaktsem on Kuldala, kõik toimib. Koidu piirkonnas tuleks analoogselt teha. Mõigus on trassikaod väga suured, sest trassid on nõukogude ajast. Tootja on Tallinna Küte, suurettevõtte maht hoiab hinda madalal. Lagedi piirkonnas on nõuka-ajal kaugküttepiirkond olnud, aga nüüd on sellest loobutud.
Kaasettekanne Timuska – majandus-ja eelarvekomisjon kuulas kõigepealt uuringutegijate ettekande juba 10.oktoobril 2016. Detsembrikoosolekul oli küsimuseks Lagedi edasimineku teema. Kohalik kogukond peab selgusele jõudma. Komisjon toetas otsuse vastuvõtmist.
Potter – Lagedi asfaltbetoonitehas lõpetas oma tegevuse ja inimesed olid sundviskes. Kõik tegid lokaalsed katlamajad. Ühistud on kursis, et peavad midagi otsustama, aga üksmeelt on raske leida. Üks on pelletiküttel katel, teised õlil. Siit võib veel vallale peavalu tekkida.
Võrklaev – Elveso saab praegu nende tööde jaoks toetust küsida, et abirahade toel süsteem rajada. Mõistlik oleks praegu kui on abiraha võimalus, siiski püüda üksmeelele jõuda ja investeeringud ära teha.
Volikogu võttis arengukava vastu, 18 poolt. Järgnes sõbralik aastalõpu koosviibimine korrus allpool Kratis.
Ülemiste promenaadi eskiis valmis 2016 suvel.
Kõiv – informeeris volikogu Ülemiste promenaadi hetkeseisust. 2013 a alanud promenaadi idee algne kandepind oli lihtne - pääs Ülemiste järve kaldal asuvale teele ning selle võimaldamiseks piisava toetuse leidmine seaduse muutmiseks. Paar aastat kestnud pingutused aga seaduse muutmisega ei päädinud, sest Riigikogu volitused said otsa. Peale seda tuli valida teine tee idee elluviimiseks. Koostöös Peetris ja Järvekülas tegutsevate ettevõtetega sai sõlmitud koostööleping, mille sisuks oli Eesti tunnustatumalt promenaadide arhitektilt Kersti Lootuselt Ülemiste promenaadi eskiisprojekti tellimine. Eskiis valmis juba suvel, aga veebis nähtav versioon ehk visualiseering valmis alles detsembris 2016 ja on nüüd vaadeldav nii valla kui ettevõtete veebilehtedel (niisamuti siin blogis). Töö jätkub finantseeringu leidmiseks promenaadi väljaehitamiseks.
Eskiisprojektii kohaselt on tegemist isegi algsest ideest parema lahendusega. Promenaad on plaanitud põhiliselt laudkattega, sisaldab vaatetorne ning puhkealasid, et võimaldada kvaliteetset puhkamisvõimalusi ja seda kõike väljaspool sanitaarkaitseala ehk siis igati kehtiva seaduse kohaselt.
Koostöö Tallinna linnaga annab alust arvata, et koostöö terviseradade võrgustiku ühendamiseks jätkub ning huvi on mõlemapoolne. Ka Ülemiste promenaadi on ühtmoodi vaja nii peetrikatele kui tallinlastele.
Päevakord kinnitati ja võeti töö aluseks.
1. Rae valla VI lisaeelarve. Laius – volikogu eelarve-ja majanduskomisjoni toimumise järel on sedavõrd palju laekunud taotlusi hambaravi ja ravimitoetuste taotlemiseks ja seega tuleb 2016 a eelarves raha puudu. Seetõttu vallavalitsus teavitas mind ja esitasin ettepaneku lisaeelarve muutmiseks.
Ettekandja Tiit Keerma – palju väikeseid muudatusi, kogusummas 140 939 eurot. Laiuse tutvustatud hambaravi ja ravimitoetusteks vajaminev summa on 8 100 eurot.
Timuska kaasettekanne – komisjon toetas ja mina isiklikult toetan ka Agu Laiuse ettepanekut.
Küsimus – vallavalitsuse majandamiskuludeks lisaks 20 000 eurot, planeerimisega seotud kuludeks. Vastus – volikogu otsustas planeeringu ülesande püstitada 2016 a, sellega ei olnud eelarves arvestatud.
Küsimus – niitmiskuludest. Vastus – töökorraldus muutus, enne tegid valla palgal olevad töötajad, hiljem teenusepakkuja. Töötajaid jäi vähemaks, tekkis sääst, tõsteti ümber.
Küsimus – mis on hambaravi ja ravimitoetuse raha allikas? Vastus – sotsiaalvaldkonna realt ümbertõstmine, toetuste realt. Seal kipub alati reservi olema/jääma.
Küsimus – kas arengukava ja Rae Sõnumite jaoks plaanitud kulutused on tehtud? Vastus – jah.
Küsimus – miks varem volikogu ette ei tuldud? Vastus – alles aasta lõpus tekib vajalik selgus.
Hääletus – volinikud toetasid 8 100 euro ümbertõstmist, et eakatele saaks välja makstud hambaravi ja ravimitoetus vastavalt taotlustele.
Seejärel toetas volikogu kogu lisaeelarve vastuvõtmist.
2. Rae Vallavalitsuse ametiasutuse struktuuri, teenistuskohtade koosseisu ja jaotuse põhigruppidesse kinnitamine 2017 aastal. Võrklaev: eelnõu on teisel lugemisel. Parandusettepanekuna on esitatud soov lisada struktuuri sisekontrolli ametikoht. Vallavalitsus ei toeta. Sisekontrollisüsteemi toimimise eest vastutab vallavalitsus ja meetmed on kasutusel.
Timuska kaasettekanne – struktuuri ettepanekut arutasime, kuulasime parandusettepanekut ja vallavalitsuse seisukohta. Toetasime eelarve II lugemisel vastuvõtmist.
Küsimus – kas tööanalüüsid on tehtud. Vastus – vastutav abivallavanem on olukorda analüüsinud ning muudatused on läbi kaalutud. Lastekaitse ametikoht on uus ja selle loomise vajaduse kohta on seisukoht saadud ka väljast.
Uukkivi – sisekontroll on süsteem tõesti ja ilmselt praegusest revisjonikomisjonist vallavalitsuse kontrollimisel asja ei saa.
Kõiv – sisekontroll ja siseaudiitor on erinevad asjad ja neid ei tasu omavahel segi ajada. Sisekontroll on süsteemidesse sisseehitatud kontroll, mille toimimist mõõdetakse. Siseaudiitor on eraldi ametikoht oma ülesannete ja funktsioonidega. Revisjonikomisjoni osas olen aga arvamusel, et me ei peaks volinikena lootust kaotama. Meie saame muuta revisjonikomisjoni juhtimist.
Laius - volikogu on loonud revisjonikomisjoni, et oleks organ, mis kontrollib sisekontrollisüsteemi olemasolu vallavalitsuses. Kahjuks on need võimalused revisjonikomisjoni poolt kasutamata. Siseaudiitori jaoks ei ole hetkel piisavat töömahtu, sest audiitori töö on kõrgelt tasustatud ja kui tööd ei ole ei saa kõrgepalgalist ametikohta luua.
Parandusettepaneku hääletus – poolt 8, vastu 13. Parandusettepanek ei leidnud toetust. Määrus võeti tervikuna vastu.
3. Rae valla 2017 a eelarve kinnitamine. Ettekandja Tiit Keerma – vallavalitsuselt formaalselt üks parandusettepanek, mis sisaldab mitmeid muudatusi. Tulusid on kasvatatud 34 588 euro võrra (arendajatelt laekuvate tulude tõenäosus kasvas). Kuludest on kasvanud Peetri kooli personalikulud, vähenenud moodul-kooli rajamisega seotud kulude osa (2017 ei rajata), Lagedi lasteaia ehitamise eelarve suurenes saja tuh võrra (esimene hange tühistati, tuleb teine), laenuhange tuleb suurem, osaliselt võetakse välja ülejärgmisel aastal. 2017 a lõpuks planeeritakse eelarve vaba jääki 1,3 mlj eurot.
Kaasettekanded, Torjus – küsimusi oli õpetajate palkadest, kooli söögirahast jmt. Keskkonnakomisjon toetas.
Kais – haridus-ja kultuurikomisjon toetas üksmeelselt.
Kõiv – arutasime 12.detsembril intensiivselt. Oli kaks etteakandjat, Tiit Keerma eelarvest üldiselt ja abivallavanem Jens Vendel sotsiaalvaldkonnast täpsemalt. Võrdlus 2016 a eelarve ja täitmisega. Saime ülevaate sotsiaalvaldkonnas toimuvatest arengutest. Kokkuvõttes parandusettepanekuid ei teinud ja otsustasime ühehäälselt toetada eelarve vastuvõtmist.
Timuska - eelarve-majanduskomisjon arutas, sh muudatusi. Otsustasime toetada eelarve vastuvõtmist II lugemisel.
Uuemaa – otsetoetusi ei peaks vald andma.
Võrklaev – valla arengukavas on isikud kirjas, kellele otsetoetusi antakse. Sõlmitakse kas leping või antakse tegevustoetust.
Eelarve võeti vastu, poolt 17, vastu 2.
Järveküla lastebassein
4. Eraüldhariduskooli toetuse andmise kord. Ettekanne Jens Vendel – jõustub uus seadus ja erakoolide jaoks saab riigilt 75 % toetust. Rae valla õpilasi õpib mitmes erakoolis, põhiliselt Tallinnas. Mõistlik oleks toetada neid erakoole, mis asuvad Rae vallaga piirnevates omavalitsustest, moodustades niimoodi Rae valla koolivõrgu osa. 45 tuh eurot on järgmise aasta kulude suurusjärk.
Kaasettekanne, Kais – 7.detsembril arutasime (8/13st oli kohal). Vallavalitsus on õigel teel, erakoolide toetamine on mõistlik. Eriti arvestades, et meil on (eriti Peetris) koolikohtade puudus. Hariduslike erivajadustega õpilaste osas ei peaks vallaga piirneva kooli nõuet olema. Komisjon saatis ühehäälselt esimesele lugemisele.
Küsimus – miks kaugemad erakoolid ka? Vastus – ainult hariduslike erivajaduste laste osas.
Küsimus – aluseks võetud Tallinna kohamaksumus, mis teistel on? Vastus – mida kallim on piirkonna kohamaksumus, seda soodsam on vallale. Ülempiir on siiski fikseeritud, riigi poolt.
Küsimus – miks ei ole nõutud lapsevanema registris olekut? Vastus – ei ole mõistlik siin pilli lõhki ajada, lapse registris olek on nõutav.
Määrus teisele lugemisele, parandusettepanekute esitamise tähtaeg 28.detsember kell 12.00.
5. Kopli küla Õiela kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine. Ettekandja Priit Põldmäe: maaomaniku soovil, soov jagada oma talukohta, tekitada elamute rajamise võimalus. Asub Kopli küla Jõelähtme valla poolses osas. Üldplaneering lubab niikuinii selle kandi täis ehitada. Uus EhS on muutnud ehitamist palju leebemaks. Mõistlik oleks läbi teemaplaneeringu tegemise fikseerida ajaloolised külad ning täpsustada sealseid tingimusi. Rohealade planeering samuti ettevalmistamisel.
Kaasettekanne Torjus – komisjonis oli pea-arhitekt Siim Orav, vaatasime kaarte ja arutasime mõjude üle ning jõudsime seisukohale, et toetada vastuvõtmist.
Volikogu toetas 19 poolthäälega.
6. Veskitaguse küla Kopasalu, Kopamäe, Kõrgesaare, Arukase ja Möldrimetsa maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine. Ettekandja Põldmäe – mitme maaomaniku soovil koostatud eelnõu. Tellisime uuringu, milline võiks olla selle ala võimalik hoonestus, et roheala toimimist ei segaks. Selgus, et üksikuid maju siiski ehitada saab ning seega oleks mõistlik planeering algatada. Eraldi keskkonnamõju hindamist vaja ei ole.
Torjus - kõigepealt taandas ennast üks komisjoni liige ja lahkus ruumist. Pea-arhitekt Siim Orav tutvustas põhjalikult eelnõud ning komisjon toetas.
Küsimus – kas sild on ka sealkandis? Vastus – ei jää planeeringu alla.
Küsimus – kas komisjoni liikmetele kutsed läksid? Vastus – jah, kõik toimus nõuetekohaselt ja kõigil komisjoni liikmetel oli võimalus osaleda.
Hääletus –18 poolt.
7. Rae valla kaugküttepiirkondade soojusmajanduse arengukava aastateks 2016 – 2026 kehtestamine. Ettekandja Priit Põldmäe: tellisime uuringu pädevatelt inseneridelt (OÜ PIlvero). Vaita on soetatud liiga võimas katel, kasutegur jääks väikseks. Tasub mõelda uue soetamisele. Jüris on katel lihtsalt vana ning tuleks kaaluda uue soetamist. Alandaks hinda. Elveso plaane juba teeb. Põrguvälja piirkonnas samuti kohaliku kütte katlamaja ning üledimensioneeritud, täna kõige efektiivsemalt ei tööta, aga arengutakistus puudub. Kõige kompaktsem on Kuldala, kõik toimib. Koidu piirkonnas tuleks analoogselt teha. Mõigus on trassikaod väga suured, sest trassid on nõukogude ajast. Tootja on Tallinna Küte, suurettevõtte maht hoiab hinda madalal. Lagedi piirkonnas on nõuka-ajal kaugküttepiirkond olnud, aga nüüd on sellest loobutud.
Kaasettekanne Timuska – majandus-ja eelarvekomisjon kuulas kõigepealt uuringutegijate ettekande juba 10.oktoobril 2016. Detsembrikoosolekul oli küsimuseks Lagedi edasimineku teema. Kohalik kogukond peab selgusele jõudma. Komisjon toetas otsuse vastuvõtmist.
Potter – Lagedi asfaltbetoonitehas lõpetas oma tegevuse ja inimesed olid sundviskes. Kõik tegid lokaalsed katlamajad. Ühistud on kursis, et peavad midagi otsustama, aga üksmeelt on raske leida. Üks on pelletiküttel katel, teised õlil. Siit võib veel vallale peavalu tekkida.
Võrklaev – Elveso saab praegu nende tööde jaoks toetust küsida, et abirahade toel süsteem rajada. Mõistlik oleks praegu kui on abiraha võimalus, siiski püüda üksmeelele jõuda ja investeeringud ära teha.
Volikogu võttis arengukava vastu, 18 poolt. Järgnes sõbralik aastalõpu koosviibimine korrus allpool Kratis.