Järvamaa laulupeost ja Brüsseli tulemustest
Tõnis Kõiv • May 30, 2011
Järvamaa laulupeost ja Brüsseli tulemustest
Esmaspäeval alustasime tuumajaama teemal Türi Rotary klubis ja tuumaenergiast oli juttu ka Brüsselist toimunud Kliimaparlamendi konverentsil. Laupäeval aga pidas Järvamaa traditsioonilist laulu-ja tantsupidu...Organiseerisin esmaspäevasele Türi Rotary klubi koosolekule ettekannet pidama Kalev Kallemetsa, MTÜ Eesti Tuumajaam tegevjuhi. Tema ettekanne tuumaenergiast oli sisukas ja faktirohke ning Kalev puistas ka küsimustele vastates andmeid maailma tuumajaamade kohta kui varrukast. Sellised tutvustavad loengud on väga vajalikud. Kui me teame, mida tähendab tuumaenergia siis me oskame ka arukalt oma seisukoha kujundada, kas olla tuumaenergia poolt või vastu.
Kolmapäevast reedeni olin koos kolleegide Margus Hansoni ja Rainer Vakraga Brüsselis, Kliimaparlamendi korraldatud konverentsil.
Neljapäev algas Kliimaparlamendi jaoks kohe tähtsaima külalisesineja Euroopa Komisjoni kliimavoliniku Connie Hedegaardi sõnavõtuga. 
Mõned märksõnad: Juurdepääs energiale on võti inimväärse elu juurde. Vaja on uut eesmärki, millega asendada tuumaenergia, mida demokraatlikud protsessid ei pruugi lubada jätkata. Taastuvenergia tekitab rohkem töökohti kui investeeringud fossiilsete kütuste energia kasutamisse. Kui luua sobilik õiguslik raamistik, võiks pensionifondid investeerida taastuvenergiasse. Volinikule eraldatud tund konverentsi ajakavas kulus kiiresti.
Neljapäeva esimeses pooles said veel sõna Leipzigi ülikooli professor Thomas Buckner ja erinevate päikese-energiat kasutavate ettevõtete esindajad. Päeva teises oli arutuse all taastuvenergiale ülemineku rahastamine. Rudolf Strohmeier EK uuringute peadirektoraadi asedirektor selgitas Euroopa liidu praegust lähenemist strateegilistele energiatehnoloogia investeeringutele. USA kongresmeni Jim McDermotti nõunik andis edasi, kuidas USA-s läbi laenugarantiide ergutatakse päikese-ja teistesse taastuvenergia liikidesse. EuropeAid-i arengudirektor Luis Riera Figueras selgitas mida nad praegu abirahadega arengumaades ette võtavad ja mida nad kõike teha võiks, kui raha rohkem oleks. Õhtupoolikul jätkus töö kolmes töörühmas. Osalesin esimeses, kus arutati, kuidas kõige paremal moel kaasata erakapitali, et välja arendada muutuvaid tuuleturbiine, odavamaid päikesepaneele, suure kasuteguriga päikeseenergia soojusjaamu, biokütust jäätmetest ja kõiki muid tehnoloogiaid, mida me vajame. Töörühma vedas sakslannast parlamentäär Ingrid Nestle, kelle sõnul on tema kodumaal parteideülene kokkulepe tuumaenergiast loobumise kohta. Küsimus on vaid tähtaegades, kas tuumajaamad panna kinni aastaks 2017 või 2022.
Jõudsime töörühmas kokkuleppele, et kõige parema tulemuse saavutab, kui Euroopa Liidu uuringu-ja arengu (R&D) raha jõuab kolme protsendini ühenduse eelarvest ja jagatakse laiali liikmesriikide kaudu, kes lisavad sinna omalt poolt vahendeid, kaasates eraõiguslike taotlejate raha. Tööpäev lõppes kümneks õhtul.
Reede hommikul jätkus Kliimaparlamendi töö Jaapani endise ministri, praeguse parlamendi liikme Taro Kono ettekandega. 
Ülevaade oli avameelne ja jättis suhteliselt pessimistliku mulje. Jaapan on jaotatud regioonideks. Igas regioonis on oma energiaettevõte, mis omab nii võrke kui tootmist. Kuna tegemist on monopoliga, siis ei ole midagi imestada, et OECD andmetel on Jaapanis üks kallimatest energia hindadest arenenud maades. Hoolimata sellest, et täna toodetakse Jaapanis vaid 1 % energiast taastuvatest, on sihiks jõuda aastaks 2050 saja protsendini. Suures osas oli tegemist küll ettekandja isikliku eesmärgiga.
Penny Shepherd UK jätkusuutliku investeerimise foorumist tutvustas maailma esimest rohelise energia investeerimispanka (Green Energy Bank ehk GIB), mille rajamine Ühendkuningriigis just käimas on. Väidetavalt on tegemist maailma esimese rahvusliku investeerimispangaga, mis on pühendatud madala süsinikusisaldusega majanduse arendamiseks.
Arengupoliitika ekspert Indiast Sanjay Kumar oli pigem pessimistlik, et ega nende inimeste osakaal maailmas, kel on juurdepääs energiale, just väga palju ei muutu. Kui 2008 aastal oli 1,5 miljardit inimest ilma elektrita siis aastaks 2030 väheneb see number vaid 1,3 miljardini. Arvestades rahvastiku juurdekasvu, on tegelikult siiski märkimisväärselt positiivse arenguga tegemist. Kumari arvates tuleb põhiliselt positiivne kasv Ida-Aasiast.
Lõuna ajal oli töögruppide teine voor. Seekord osalesin teises töögrupis, mis arutas teemal Kapitalikulu pikamaa võrkude ja suuremahuliste taastuvenergia projektides. 
Sihiks on ühendada erinevate riikide taastuvenergia omavahel, milleks on vaja rajada uusi võrke, vt pilti. Põhiline on saavutada kapitalikulu jaotus vähemalt kolme osapoole vahel (EL, rahvusriik ja erainvestor). Koostöös on kulu kõige lihtsam kanda.
Kliimaparlamendi konverents lõppes tõdemusega, et põhiline on saavutada järgmises EL-i eelarveperspektiivis (2014-2020) taastuvenergiale üleminekule ühe poliitilise prioriteedi staatus ning sellega koos vähemalt 5 % ühenduse eelarvest ehk 6 miljardit eurot aastas.
Laupäeval pidas Järvamaa oma traditsioonilist laulu-ja tantsupidu, seekord Aravete Kangrumäel. Rongkäik algas Aravete koolimaja kõrvalt ja viis pealtvaatajate hõigete, lehvitamiste ning plaksutamiste saatel Kangrumäele. 
Peale ühist hümni laulmist pidas maavanem pidas lühikese kõne ning pidu oligi alanud. Laulu-ja tantsulusti jagus päris mitmeks tunniks. Suur osa inimesi vaatas esinejad,
mingi osa võttis söögi-või joogipoolist, osa ajasid niisama juttu. Nii nagu ühel õigel peol ikka sünnib. Seekordse peo lugu oli tuletatud kratist ja seetõttu viskasid õhtujuhid kratinalja, lasti vilistavat ilutulestikku (kratt läks nii et vile oli taga) ja üks õlgedest kratt oli kõigile nähtavale kohale pandud. Ilus pidu oli, suur tänu kõigile lauljatele, tantsijatele, korraldajatele ja toetajatele!
Mõned märksõnad: Juurdepääs energiale on võti inimväärse elu juurde. Vaja on uut eesmärki, millega asendada tuumaenergia, mida demokraatlikud protsessid ei pruugi lubada jätkata. Taastuvenergia tekitab rohkem töökohti kui investeeringud fossiilsete kütuste energia kasutamisse. Kui luua sobilik õiguslik raamistik, võiks pensionifondid investeerida taastuvenergiasse. Volinikule eraldatud tund konverentsi ajakavas kulus kiiresti.
Neljapäeva esimeses pooles said veel sõna Leipzigi ülikooli professor Thomas Buckner ja erinevate päikese-energiat kasutavate ettevõtete esindajad. Päeva teises oli arutuse all taastuvenergiale ülemineku rahastamine. Rudolf Strohmeier EK uuringute peadirektoraadi asedirektor selgitas Euroopa liidu praegust lähenemist strateegilistele energiatehnoloogia investeeringutele. USA kongresmeni Jim McDermotti nõunik andis edasi, kuidas USA-s läbi laenugarantiide ergutatakse päikese-ja teistesse taastuvenergia liikidesse. EuropeAid-i arengudirektor Luis Riera Figueras selgitas mida nad praegu abirahadega arengumaades ette võtavad ja mida nad kõike teha võiks, kui raha rohkem oleks. Õhtupoolikul jätkus töö kolmes töörühmas. Osalesin esimeses, kus arutati, kuidas kõige paremal moel kaasata erakapitali, et välja arendada muutuvaid tuuleturbiine, odavamaid päikesepaneele, suure kasuteguriga päikeseenergia soojusjaamu, biokütust jäätmetest ja kõiki muid tehnoloogiaid, mida me vajame. Töörühma vedas sakslannast parlamentäär Ingrid Nestle, kelle sõnul on tema kodumaal parteideülene kokkulepe tuumaenergiast loobumise kohta. Küsimus on vaid tähtaegades, kas tuumajaamad panna kinni aastaks 2017 või 2022.
Jõudsime töörühmas kokkuleppele, et kõige parema tulemuse saavutab, kui Euroopa Liidu uuringu-ja arengu (R&D) raha jõuab kolme protsendini ühenduse eelarvest ja jagatakse laiali liikmesriikide kaudu, kes lisavad sinna omalt poolt vahendeid, kaasates eraõiguslike taotlejate raha. Tööpäev lõppes kümneks õhtul.
Reede hommikul jätkus Kliimaparlamendi töö Jaapani endise ministri, praeguse parlamendi liikme Taro Kono ettekandega. Ülevaade oli avameelne ja jättis suhteliselt pessimistliku mulje. Jaapan on jaotatud regioonideks. Igas regioonis on oma energiaettevõte, mis omab nii võrke kui tootmist. Kuna tegemist on monopoliga, siis ei ole midagi imestada, et OECD andmetel on Jaapanis üks kallimatest energia hindadest arenenud maades. Hoolimata sellest, et täna toodetakse Jaapanis vaid 1 % energiast taastuvatest, on sihiks jõuda aastaks 2050 saja protsendini. Suures osas oli tegemist küll ettekandja isikliku eesmärgiga.
Penny Shepherd UK jätkusuutliku investeerimise foorumist tutvustas maailma esimest rohelise energia investeerimispanka (Green Energy Bank ehk GIB), mille rajamine Ühendkuningriigis just käimas on. Väidetavalt on tegemist maailma esimese rahvusliku investeerimispangaga, mis on pühendatud madala süsinikusisaldusega majanduse arendamiseks.
Arengupoliitika ekspert Indiast Sanjay Kumar oli pigem pessimistlik, et ega nende inimeste osakaal maailmas, kel on juurdepääs energiale, just väga palju ei muutu. Kui 2008 aastal oli 1,5 miljardit inimest ilma elektrita siis aastaks 2030 väheneb see number vaid 1,3 miljardini. Arvestades rahvastiku juurdekasvu, on tegelikult siiski märkimisväärselt positiivse arenguga tegemist. Kumari arvates tuleb põhiliselt positiivne kasv Ida-Aasiast.
Lõuna ajal oli töögruppide teine voor. Seekord osalesin teises töögrupis, mis arutas teemal Kapitalikulu pikamaa võrkude ja suuremahuliste taastuvenergia projektides. Sihiks on ühendada erinevate riikide taastuvenergia omavahel, milleks on vaja rajada uusi võrke, vt pilti. Põhiline on saavutada kapitalikulu jaotus vähemalt kolme osapoole vahel (EL, rahvusriik ja erainvestor). Koostöös on kulu kõige lihtsam kanda.
Kliimaparlamendi konverents lõppes tõdemusega, et põhiline on saavutada järgmises EL-i eelarveperspektiivis (2014-2020) taastuvenergiale üleminekule ühe poliitilise prioriteedi staatus ning sellega koos vähemalt 5 % ühenduse eelarvest ehk 6 miljardit eurot aastas.
Laupäeval pidas Järvamaa oma traditsioonilist laulu-ja tantsupidu, seekord Aravete Kangrumäel. Rongkäik algas Aravete koolimaja kõrvalt ja viis pealtvaatajate hõigete, lehvitamiste ning plaksutamiste saatel Kangrumäele.
Peale ühist hümni laulmist pidas maavanem pidas lühikese kõne ning pidu oligi alanud. Laulu-ja tantsulusti jagus päris mitmeks tunniks. Suur osa inimesi vaatas esinejad, mingi osa võttis söögi-või joogipoolist, osa ajasid niisama juttu. Nii nagu ühel õigel peol ikka sünnib. Seekordse peo lugu oli tuletatud kratist ja seetõttu viskasid õhtujuhid kratinalja, lasti vilistavat ilutulestikku (kratt läks nii et vile oli taga) ja üks õlgedest kratt oli kõigile nähtavale kohale pandud. Ilus pidu oli, suur tänu kõigile lauljatele, tantsijatele, korraldajatele ja toetajatele!