Jahiseaduse muudatused

Riigikogu Keskkonnakomisjon astus teisipäeval (16.aprillil) suure sammu edasi pikalt arutatud jahiseadusega. Nimelt hääletasime läbi muudatusettepanekud ning otsustasime saata eelnõu suurde saali. Sportliku visadusega juhitud keskkonnakomisjon arutas põhjalikult erinevaid laekunud ideid ja mõtteid ja ametlikult esitatud parandusettepanekuid ning kokkuvõttes leidsid päris mitmed ka toetust. Järgnevalt valikuline ülevaade plaanitavatest muudatustest:

1. Jahindusnõukogud on regionaalsete asemel maakondlikud. Sinna kuuluvad võrdsetel alustel maaomanike ja jahimeeste esindajad ning üks riigi esindaja.
2. Jahipiirkonna kasutusõiguse luba antakse tähtajaliselt kümneks aastaks.
3. Jahipiirkonna kasutaja väljavahetamist saavad nõuda maaomanikud, kellele kuulub vähemalt 51 % jahipiirkonna jahimaa kinnisasjadest ja vähemalt 51 % jahimaa pindalast.
4. Laiendatud on põllumajanduskultuuride nimekirja, mille  eest tuleb uluksõraliste tekitatud kahju korral hüvitist maksta ning kahju hüvitamise nõudeõigus on omaniku nõusolekul ka muul isikul (näiteks põllukultuuri omanikul).
5. Väikeulukitele võib jahti pidada sportvibuga, mille tõmbejõud on 20-45 kg. Nii vibule kui nooltele peab olema ilmastikukindlalt kantud jahitunnistuse number.
6. Jahipiirkonna kasutaja võib moodustada reservfondi jahiuluki tekitatud kahjust tulenevate nõuete katmiseks. Riik toetab reservfondi minimaalselt 10 ja maksimaalselt 30 protsendi ulatuses reservfondi väljamaksetest, aga mitte rohkem kui jahipidamisõiguse tasu on riigieelarvesse laekunud.
7. Riik hüvitab jahiuluki tekitatud kahju lisaks looduskaitsealadele ka 1 km raadiuses looduskaitseala piirist.
8. Riik hüvitab jahiuluki tekitatud kahju ka siis kui kahju tekib jahipiirkonnaga liitmata alal või sellest 1 km raadiuses.
9. Uus jahiseadus peaks jõustuma 2013.aasta 1.juunil.

Võrreldes algse eelnõuga on jahiseadus muutunud selgemaks ja konkreetsemaks. Päris mitmed jahimeeste olukorda paremaks muutvad sätted on toetust leidnud. Õnneks ei ole need olnud maaomanike huvide vastu ehk siis keegi ei ole kaotanud, on võit-võit (win-win) olukord. Kui esmapilgul ei pruugi see teadmine kohe iga asjahuviliseni (jahimees või maaomanik) jõuda siis mõningase aja möödudes, seaduse ellurakendamisel, praktika tekkimisel juhtub see kindlasti. Tõnis Kõiv keskkonnakomisjoni liige Jahiseaduse arutelul Keskkonnakomisjonis. Foto:V.Korb Riigikogu Keskkonnakomisjon jahiseadust arutamas