Isesõitev buss Rae valda
Tõnis Kõiv • January 20, 2021
Isesõitev buss Rae valda
Rae vallavolikogu toimus 19.01.2021 tulenevalt koroonaviiruse levikust Teamsis ja VOLIS-es. Otsustasime isejuhtiva bussi tuleku, kuulasime sellega seonduvat innovatsioonikomisjoni vahearuannet ja kinnitasime revisjonikomisjoni tööplaani...
Koroona tõttu oli volikogu istungisaalis Rae kultuurikeskuse suures saalis kohal mina volikogu esimehena, volikogu sekretär, IT-tugi ja volikogu liige Aivo Hommik. Ülejäänud 22 volikogu liiget osalesid virtuaalselt (üks puudus).
Kui eeltoodut mitte arvestada, siis algas volikogu tavapäraselt vabade sõnavõttudega ning sama tavapärane oli esimene sõnavõtja.
Raivo Uukkivi esitas kaks arupärimist, esimese ebaseadusliku piirdeaia kohta ja teise Kivipuraviku tee kohta tehtud volikogu otsusega seonduvalt. Sellega koos siis ka selgitus, mida võib kokku võtta selliselt, et tema ei olegi Tammelat valetamises süüdistanud. Mäletatavasti vastas Tanel Tammela eelmises volikogus, et RU poolt tema kohta esitatud valetamise süüdistus on vale.
Mulle tundub, et nüüd sai selle teemaga joone alla ning selgus majja. Tammela ei ole valetanud, aga nn poliitvõistluse ristsed on värskel abivallavanemal käes.
Seejärel andsin sõna vallavanem Madis Sarikule: detsembris sain koroonapositiivseks ja paranemine viirushaigusest on keeruline ja pikaajaline. Õnneks vallavalitsuses rohkem koroonapositiivseid ei ole. Ametnike füüsilist vastuvõttu ei toimu, ag videosildadeks registreerimine toimub ja töötab hästi. Asjad saavad aetud.
Haridusasutused töötavad vastavast Vabariigi Valitsuse otsustele ja Haridus-ja teadusministeeriumi juhistele. Eelolevast esmaspäevast kõik kooli tagasi.
Koolide siseruumides kantakse maske (alates 12.eluaastast). Mõned vanemad rahulolematud, aga väga üksikud. Koolid pakuvad maske, kui endal ei ole. Õpilased kannavad maske meelsasti.
Maski kandmine on kui märk täiskasvanu(ma)ks olemist.
Lastaaiad tegutsevad vastavalt eelnevatele kokkulepetele, huvitegevust ei toimu. Lasteaia siseselt võib huvitegevus jätkuda. Lasteaialaste üleandmine-vastuvõtmine toimub õues, kohatasu vähendamise plaani ei ole.
Huvikoolis toimub siseruumides vaid individuaalõpe, muidu väljas. Haridusvaldkonnas töötavad inimesed on Rae vallas eesliinitöötajad, nende andmed antakse ministeeriumile vaktsineerimise korraldamiseks.
Küsimus oli hooldekodu kohta, vastuseks saime teada, et seal on jätkuvalt kõik hästi ja ka vaktsineerimine on käivitunud. Teine küsimus kaeblemisest maskide teemal. Vastuseks, et hästi väike seltskond kaebleb, aga lastele sobib ja kuna vähendab uuringute kohaselt 50 % viiruse mõju, siis on tegemist väga suure mõjuga meetmega.
Küsimus maskide jagamise kohta? Vastuseks veelkordne kinnitus, et koolis saavad ka need maski, kellel endal ei ole. Koolil on varu.
Seejärel kinnitas volikogu kolmepunktilise päevakorra ning asusime läbi vaatama.
Innovatsioonikomisjoni loomise eelnõu esitasid Tõnis ja Mart, pildil mõttevahetus Peetri pargi tuleviku üle.
1. Innovatsioonikomisjoni aruanne. Ettekandja komisjoni esimees Mart Võrklaev – (TKõiv: volikogu innovatsioonikomisjon moodustati mais ja koosseis kinnitati juunis 2020. Innovatsioonikomisjoni liikmed on lisaks esimehele aseesimees Raivo Uukkivi, Sven Sommer, Erik Sakkov, Kristo Peerna, Mihkel Tammo, Ave Oit, Tarmo Gutmann, Meelis Rosenfeld, Anna Õuekallas, Meelis Kasemaa, Ülo Timuska. Rohkem infot leiad kui kirjutad ülal paremal asuvasse otsingumootorisse sõna „innovatsioonikomisjon“)
Innovatsioonikomisjonil on perioodil juuli-detsember 2020 toimunud 6 koosolekut. Volikogu poolt I poolaastaks püstitatud eesmärgid on enamjaolt täidetud. Järgnevalt annan ülevaate toimunud koosolekutest. Esimest korda saime kokku Jüri gümnaasiumis, kus vallavalitsus andis ülevaate valdkondade kaupa ja IT-spetsialist valdkonnaülestest IT lahendustest, sh lairiba interneti levikust. Teine kohtumine toimus Ülemiste Citys, Öpiku majas. Arutuse all olid ühisterminaliga seotud teemad, linnakeskuse nihkumine Ülemiste City poole, ühistranspordiühendused. Lisaks tutvustati meile iseliikuva bussi projekti ning arutasime selle kasutusvõimalusi Rae valla põhjapiirkonnas (eelkõige Peetri kant). Tutvustati valla AK ja toimus arutelu narratiivi üle. Otsustati edasi liikuda Fin-Esti Twin Targa linna projektiga.
Järgmine kohtumine septembris Rae kultuurikeskuses. Elektriautode teema oli laual, kajastada üldplaneeringus ja arvestada ka detailplaneeringutes. Olla valmis plahvatuslikuks elektriautode arvu kasvuks.
Kogukonnaaedade küsimus, tuleb sellega arvestada. Haljastusprojektid, nn metsikumat loodust.
AK-sse lisada energiatõhususe peatükk, et nii teenuste sisseostu kui osutamisel arvestada energiatõhususega.
Tervislik toit koolides, lasteaedades. Et oleks võimalik omamaine, eelkõige just tarbimiskoha läheduses. Säästev liikumine. Kutsekooli temaatika markeeritud.
Neljas koosolek Lilleorus, videosilla abil arutelu Günter Pauliga (innovaator), jäätmemajandus, andmete suurem kasutus. Transport ja ühistransport.
Viies koosolek novembris, teemaks lairiba interneti arendamine vallas. Vallavalitsus koos Elektrileviga tutvustas, kuidas Peetri piirkonnas nn viimast miili lahendada. Eelkõige valla asutused, aga ka võimalus kõigile liitumiseks. Lairiba arendamine tuleks võtta planeeringutes tõsiselt ette, et uute arendustes ei tekita juurde valgeid laike. Sihiks operaatorivaba võrgu saavutamine. Üks alternatiiv on panna see vee-ettevõtte kohustuseks.
Olemas lahendus ka nutikate elektriautode laadimise võimalusteks, tänavavalgustuspostide küljest. Ootame tagasisidet vallavalitsuselt, et kuidas me uutes projektides väldime olukorda, et lairiba võrgust vabu alasid ei tekiks.
Põhjavesi ei ole taastumatu, puhast joogivett tuleb säästa. Põhiline, et mitte soosida joogivee kasutamist kastmiseks, sest see ei ole veeressursi säästlik kasutamine.
Prügimajandus teema. Hariduse teema, eelkõige kutsehariduse saamine valla haridusvõrgu osaks.
Ettevõtete ja vallavalitsuse digitiseerimine. Transport ja elukeskkond, andmete kogumine, analüüsimine, et teha juhtimisotsuseid.
Maade müük – kas müügi asemel panna hoopis hoonestusõigusega pikaajalist tulu tootma?
Detsembris oli ühe konkreetse punkti arutelu – kuidas nii komisjoni töösse kui vallajuhtimisse laiemalt kaasata rohkem inimesi. Kaasav eelarve, et oleks kaasav ka oma panustamise tähenduses. Kuidas rohkem kaasata inimesi ideede elluviimiseks?
Kuidas inimesi kaasa tõmmata, ärgitada neid. Kohtuda Tallinna innovatsioonikomisjoniga, koostöö võimalus.
Oleme seadnud ka plaane järgmiseks poolaastaks.
Kõige konkreetsem asi innovatsioonikomisjoni poolt – Targa linna projekt. 1,2 mlj toetusraha projekti teostamiseks, isejuhtiv buss Rae valda ja liikuvusuuringu teostamine. Kui kuskile tekib uus elamuala, siis millised liigutused ja kus tuleb teha, et kõik sujuks. Targa linna projekt on üks innovatsioonikomisjoni selge töövõit.
Küsimus – kaasava eelarve osas, olen väga skeptiline, tuleks midagi uutmoodi välja mõelda.
Vastus – ega see tavaline rahajagamine mulle ka väga meeldi.
Küsimus – sõida ja pargi parklaid kasutada laiemalt, näiteks öösiti pargivad elanikud?
Vastus – nii detailselt ei ole arutanud. Ega häid lahendusi ei ole. Tuleb mõelda terviklahenduste peale. Pigem võiks liikumist ja autokasutuse vajadust vähem olla.
Trammi teema on osa koalitsiooniläbirääkimistest (riigis) ja EL-ist tuleb rööbastranspordile palju raha. Rae valla tramm on selgelt markeeritud.
Küsimus - kas Tallinna linnatranspordist ka keegi kaasatud on, miks tramm ei võiks Vaidani sõita?
Vastus – detailsemad vastused trammi teemal siiski vallavalitsuselt, koostöö Tallinnaga toimub. Kui rahastus tuleb, on Rae tramm kindlalt üks suund. Kui jõuame Jürisse tuua, küll jõuab ka Vaita. Etapiline. I etapp – Peetri-Järvekula, II etapp – Jüri, III Vaida, mingil hetkel võib kõne alla tulla ka Kose.
Küsimus - lairiba internet. Lähituleviku tehnilisi arenguid silmas pidades väga oluline. On märke, kuidas KOV seda üldse saaks seda mõjutada. Loodan, et vee-ettevõte ei peaks tegelema hakkama.
Vastus – alustan omalt poolt, aga Madis kindlasti jätkab. Lairibaga oleme tegelenud pikemat aega. Peetri piirkond oli väljakutse, sest ei olnud baasvõrku.
Vallavalitsus on suutnud Elektrileviga läbirääkimistega hea tulemuse saavutada, valla asutused saavad ühendatud.
Madis Sarik andis sõna edasi Tanel Tammelale –
I etapis – lairiba internetiga ühendatud valla objektid Peetri uuest pargist kuni Kindluse koolini välja. Trass läheb mööda arendusala tagant Järvekülani. Sügisel loodame alustada ehitusega. Praegu projekteerimine. Riigi raha suurem kui valla oma.
II etapis püüame jõuda välja Assaku lasteaiani.
Lisaks on selgunud, et Patika aedlinna territooriumi saab samuti kohe töösse võtta. Seal kasutatakse olemasolevaid elektriposte.
Võrklaev kommenteeris ka vee-ettevõtja teemat. Eelkõige on küsimus vanade arendustega. Elektrilevi arendab operaatorineutraalset võrku, valikud laiemad, hind soodsam. Komisjoni arutelu keskenduski sellele, et kui toimub uue ala arendus, tuleks operaatorivaba võrk. Kui aga siis võrgu rajab vee-ettevõte, siis on see puhas raha. Operaatoritelt tulev raha. Paneme kohustuse võrk ehitada, vallale üle anda. Saame rentida operaatoritele välja.
See vajab meie poolt sekkumist. Mõistlik on seda teha enne kui need hooned tekivad.
Kuna rohkem küsimusi ei olnud siis tänasin innovatsioonikomisjoni esimeest ettekande eest ning soovisin jõudu edaspidiseks. Võtsime informatsiooni teadmiseks.
2. Revisjonikomisjoni tööplaan. Ettekandja komisjoni esimees Indrek Varik – revisjonikomisjoni viimatine koosolek toimus Teamsis ja seal kinnitasime tööplaani. Enne arutasime, et kas kõik selleks hetkeks teostamata revisjonid kanda üle 2021 a tööplaani või viia üle ainult need, mis on alustatud. Teostamata revisjonide suure hulga põhjused on erinevad, komisjon on pikalt olnud alamehitatud, liikmed on vahetunud, oma mõju on koroonal.
Lõpetamata on 2019.a. revisjon vallavalitsuse töö hindamisel ebaseaduslike ehitistega toimetamisel aga töö käib, teine revisjon – vallavalitsuse töö hindamine arendajatega sõlmitud lepingute täitmise hindamisel, lähteülesanne kinnitatud, kolmas – teehoiukava hindamine.
Kui oleks kõik edasi kandnud uude tööplaani, oleks pidanud mitmete asjadega uuesti alustama.
Komisjon jõudis otsusele, et tõstame 2021 a tööplaani üle teehoiukava täitmise kontrolli, muudame ära aastaarvu 2020-ks.
Tööplaan on tavalisest lühem, kolm revisjoni on töös, aga uusi teemasid ei julge juurde võtta. Loodan, et komisjoni koosseis ei muutu enne valimisi.
Küsimus: millised aruanded revisjonikomisjoni poolt 2021.aastal volikogu ette jõuavad?
1. 2019-a – vallavalitsuse tegevus ebaseaduslike ehitistega toimetamisel hindamine;
2. 2020a – vallavalitsuse tegevuse seaduslikkuse, tõhususe ja võrdse kohtlemise hindamine Peetri kandis arendajatega lepingute sõlmimisel;
3. 2020.aasta teehoolduskava täitmise kontrollimine
4. Rae valla 2020.aasta majandusaasta aruande kontroll ja seisukoha andmine.
Küsimus – eelmisest aastat ületulevad võiks üle tulla. Kas hoolduskava või hoiukava?
Küsimus – teehoiukava küll ei ole, aga iga-aastast eelarvega seotut võib isegi plaaniks nimetada. Tööaruanne tuleb ka esitada volikogule.
Vastus – üks revisjon käib, komisjoni esimees juhib, teist juhib aseesimees. Ei ole kindel, kas teine revisjon tegelikult ka käib. Tehnilised küsimused AK märkega dokumentide salvestamise kohta. Lähteülesanne on olemas.
Repliik I.Uuemaa - täiendan, et revisjonikomisjonis ei olnud konsensust lähteülesande osas, alles viimasel komisjoni koosolekul saime lõpuks kinnitatud.
Põhimääruse järgi peame kinnitama ka ajakava, mille jooksul revisjon tehakse. Nõuab kooskõlastamist.
Komisjoni esimees ei soovi vallas komisjoni esindada. Palusin, et oleks digitaalne koht, kuhu saaks vallavalitsus dokumente üles laadida, kontrollimiseks. Lahendamata.
Repliik I.Varik – lähteülesandega ongi revideerijat volitatud teemaga tegelema. 11.11.2020 kinnitati lähteülesanne Peetri kandi arendajate võrdse kohtlemise osas.
Repliik A.Laius – ettepanek minna otsustamise juurde. Volikogu võiks rahulduda pakutud tööplaaniga.
Repliik Uuemaa – Variku repliik ei olnud asjakohane.
Häältega 19 poolt ja üks vastu ning 4 erapooletut kinnitas volikogu revisjonikomisjoni tööplaani 2021.aastaks.
3. Nõusoleku andmine. Ettekandja abivallavanem Tanel Tammela – vallavalitsuse ja innovatsioonikomisjoni koostöös osales Rae vald FinEst Twins Targa linna tippkeskuse rahvusvahelisel ideekonkursil ja meid valiti 71 seast finaali ning Rae vald osutus üheks neljast, kelle projekt leiab rahastamist, kokku 1,2 mlj eurot. Projekti nimi on „Infovahetuse platvorm ühis- ja nõudepõhise transpordisüsteemi haldamiseks“ ja peamised partnerid on Tallinna linn ja Rae vald.
FinEst Twins Targa linna tippkeskus viib projektid ellu koos Taltechi ja Aalto ülikooli instituutidega ning kaasatud on lisaks Rae vallale Tallinn ja Tartu, Lääne-Harju vald ja Helsingi linn.
Tegemist on Targa linna tippkeskuse toetusmeetme rakendamise elluviimisega. Viimase miili minibussid. Kasutajasõbralik platvorm, mis suudab lahendada mitmed probleemid.
4-5 isejuhitavat bussi, oma aja ära elanud elektriautode tehnikat, nt akud. Plaan läbi viia elanikkonna mobiilsuse analüüs. Rahaliselt on Rae vallal 2021-2022 mõeldud 150 tuh eurot, algul finantseerib vald, seejärel kompenseeritakse. Kõik kulud abikõlbulikud.
Üks täistöökoht on Rae vallas. Plaanis kokku panna töögrupp, ühe koha koormus jagada mitme inimese vahel.
Kogu maailmas ei ole keegi varem testinud isejuhtivaid busse ilma kindla marsruudita. Rae vald saab olla esimene ehk sammuke ees. Kõik varasemad on olnud kindla marsruudi järgi ja juhiga.
Kaasettekanne Agu Laius – koosolek toimus 11.01. Kohal oli 11/12-st. Päevakord napp, keskendusime sellele üsna pikalt. Käsitlesime samu teemasid, mis siin juba selgitamist leidis. Sama aruande, mis läheb teistele osalistele, soovib saada ka majandus-ja eelarvekomisjon. Parandusettepanekuid toetasime. 10 poolt.
Kaasettekandja Mart Võrklaev – liikuvusanalüüs, tulevikuvaade. Oleme tahtnud seda varemgi teha, kas koos teadlastega õnnestub, loodame. Raha on selleks olemas. Tooks veel välja, et omade elektriautode kasutamine on samuti väga mõistlik. See jäi projektis kõlama. Neist tulebki 2 bussi. Ka Taltechil olnud aluseks. Selge taaskasutus.
Küsimus – millal bussi tellida saab?
Vastus – 2023 mais on projekti lõpp ja 6 kuud enne alustame testidega.
Küsimus – detailne eelarve lepitakse kokku perioodi kaupa. Kas terve maht ei ole selge?
Vastus – tervikuna on 1,2 mlj, Rae valla osa on 150 tuh eurot. Eelarve saab kokku 1.02.2021. Rahaline maht on kindel, vallale täiendavaid kulusid ei tule. Kui projektiga kaasneb tegevusi, mida võiks lisaks teha, on eraldi eelarve teema.
Sõnavõtt Meelis Rosenfeld – prooviperioodi kohta. Kes projektiga tegelevad, soovivad anda pildi, reaalse tulemi, soovitan katsetada suure külma ja lumega. Et kas see tehnika üldse iga ilmaga liigub. Kui suur sõiduulatus üldse on.
Tõnis Kõiv: arvan, et kui juba katsetatakse reaalses elus, siis muidugi arvestatakse Eestimaa kliimaga, kus võib olla nii 20 kraadi külma kui 30 kraadi sooja, sadada vihma ja tuisata lund. See eristabki päriselu katsetusi laboris toimuvast. Olen kindel, et projekti tegijad on kõik teemad läbi mõelnud, sh arvestanud ka meie ilmaga ja toimuvad sellised katsetused, mis annavad reaalse tulemuse.
Volikogu hääletas ja võttis 22 poolthäälega otsuse vastu.
Soovisin volikogu lõpus kõigile head tervist ning avaldasin lootust, et veebruaris saame koguneda füüsiliselt, kuigi tõenäosus selleks ei ole kahjuks suur.
Innovatsioonikomisjoni loomise eelnõu esitasid Tõnis ja Mart, pildil mõttevahetus Peetri pargi tuleviku üle.
1. Innovatsioonikomisjoni aruanne. Ettekandja komisjoni esimees Mart Võrklaev – (TKõiv: volikogu innovatsioonikomisjon moodustati mais ja koosseis kinnitati juunis 2020. Innovatsioonikomisjoni liikmed on lisaks esimehele aseesimees Raivo Uukkivi, Sven Sommer, Erik Sakkov, Kristo Peerna, Mihkel Tammo, Ave Oit, Tarmo Gutmann, Meelis Rosenfeld, Anna Õuekallas, Meelis Kasemaa, Ülo Timuska. Rohkem infot leiad kui kirjutad ülal paremal asuvasse otsingumootorisse sõna „innovatsioonikomisjon“)
Innovatsioonikomisjonil on perioodil juuli-detsember 2020 toimunud 6 koosolekut. Volikogu poolt I poolaastaks püstitatud eesmärgid on enamjaolt täidetud. Järgnevalt annan ülevaate toimunud koosolekutest. Esimest korda saime kokku Jüri gümnaasiumis, kus vallavalitsus andis ülevaate valdkondade kaupa ja IT-spetsialist valdkonnaülestest IT lahendustest, sh lairiba interneti levikust. Teine kohtumine toimus Ülemiste Citys, Öpiku majas. Arutuse all olid ühisterminaliga seotud teemad, linnakeskuse nihkumine Ülemiste City poole, ühistranspordiühendused. Lisaks tutvustati meile iseliikuva bussi projekti ning arutasime selle kasutusvõimalusi Rae valla põhjapiirkonnas (eelkõige Peetri kant). Tutvustati valla AK ja toimus arutelu narratiivi üle. Otsustati edasi liikuda Fin-Esti Twin Targa linna projektiga.
Järgmine kohtumine septembris Rae kultuurikeskuses. Elektriautode teema oli laual, kajastada üldplaneeringus ja arvestada ka detailplaneeringutes. Olla valmis plahvatuslikuks elektriautode arvu kasvuks.
Kogukonnaaedade küsimus, tuleb sellega arvestada. Haljastusprojektid, nn metsikumat loodust.
AK-sse lisada energiatõhususe peatükk, et nii teenuste sisseostu kui osutamisel arvestada energiatõhususega.
Tervislik toit koolides, lasteaedades. Et oleks võimalik omamaine, eelkõige just tarbimiskoha läheduses. Säästev liikumine. Kutsekooli temaatika markeeritud.
Neljas koosolek Lilleorus, videosilla abil arutelu Günter Pauliga (innovaator), jäätmemajandus, andmete suurem kasutus. Transport ja ühistransport.
Viies koosolek novembris, teemaks lairiba interneti arendamine vallas. Vallavalitsus koos Elektrileviga tutvustas, kuidas Peetri piirkonnas nn viimast miili lahendada. Eelkõige valla asutused, aga ka võimalus kõigile liitumiseks. Lairiba arendamine tuleks võtta planeeringutes tõsiselt ette, et uute arendustes ei tekita juurde valgeid laike. Sihiks operaatorivaba võrgu saavutamine. Üks alternatiiv on panna see vee-ettevõtte kohustuseks.
Olemas lahendus ka nutikate elektriautode laadimise võimalusteks, tänavavalgustuspostide küljest. Ootame tagasisidet vallavalitsuselt, et kuidas me uutes projektides väldime olukorda, et lairiba võrgust vabu alasid ei tekiks.
Põhjavesi ei ole taastumatu, puhast joogivett tuleb säästa. Põhiline, et mitte soosida joogivee kasutamist kastmiseks, sest see ei ole veeressursi säästlik kasutamine.
Prügimajandus teema. Hariduse teema, eelkõige kutsehariduse saamine valla haridusvõrgu osaks.
Ettevõtete ja vallavalitsuse digitiseerimine. Transport ja elukeskkond, andmete kogumine, analüüsimine, et teha juhtimisotsuseid.
Maade müük – kas müügi asemel panna hoopis hoonestusõigusega pikaajalist tulu tootma?
Detsembris oli ühe konkreetse punkti arutelu – kuidas nii komisjoni töösse kui vallajuhtimisse laiemalt kaasata rohkem inimesi. Kaasav eelarve, et oleks kaasav ka oma panustamise tähenduses. Kuidas rohkem kaasata inimesi ideede elluviimiseks?
Kuidas inimesi kaasa tõmmata, ärgitada neid. Kohtuda Tallinna innovatsioonikomisjoniga, koostöö võimalus.
Oleme seadnud ka plaane järgmiseks poolaastaks.
Kõige konkreetsem asi innovatsioonikomisjoni poolt – Targa linna projekt. 1,2 mlj toetusraha projekti teostamiseks, isejuhtiv buss Rae valda ja liikuvusuuringu teostamine. Kui kuskile tekib uus elamuala, siis millised liigutused ja kus tuleb teha, et kõik sujuks. Targa linna projekt on üks innovatsioonikomisjoni selge töövõit.
Küsimus – kaasava eelarve osas, olen väga skeptiline, tuleks midagi uutmoodi välja mõelda.
Vastus – ega see tavaline rahajagamine mulle ka väga meeldi.
Küsimus – sõida ja pargi parklaid kasutada laiemalt, näiteks öösiti pargivad elanikud?
Vastus – nii detailselt ei ole arutanud. Ega häid lahendusi ei ole. Tuleb mõelda terviklahenduste peale. Pigem võiks liikumist ja autokasutuse vajadust vähem olla.
Trammi teema on osa koalitsiooniläbirääkimistest (riigis) ja EL-ist tuleb rööbastranspordile palju raha. Rae valla tramm on selgelt markeeritud.
Küsimus - kas Tallinna linnatranspordist ka keegi kaasatud on, miks tramm ei võiks Vaidani sõita?
Vastus – detailsemad vastused trammi teemal siiski vallavalitsuselt, koostöö Tallinnaga toimub. Kui rahastus tuleb, on Rae tramm kindlalt üks suund. Kui jõuame Jürisse tuua, küll jõuab ka Vaita. Etapiline. I etapp – Peetri-Järvekula, II etapp – Jüri, III Vaida, mingil hetkel võib kõne alla tulla ka Kose.
Küsimus - lairiba internet. Lähituleviku tehnilisi arenguid silmas pidades väga oluline. On märke, kuidas KOV seda üldse saaks seda mõjutada. Loodan, et vee-ettevõte ei peaks tegelema hakkama.
Vastus – alustan omalt poolt, aga Madis kindlasti jätkab. Lairibaga oleme tegelenud pikemat aega. Peetri piirkond oli väljakutse, sest ei olnud baasvõrku.
Vallavalitsus on suutnud Elektrileviga läbirääkimistega hea tulemuse saavutada, valla asutused saavad ühendatud.
Madis Sarik andis sõna edasi Tanel Tammelale –
I etapis – lairiba internetiga ühendatud valla objektid Peetri uuest pargist kuni Kindluse koolini välja. Trass läheb mööda arendusala tagant Järvekülani. Sügisel loodame alustada ehitusega. Praegu projekteerimine. Riigi raha suurem kui valla oma.
II etapis püüame jõuda välja Assaku lasteaiani.
Lisaks on selgunud, et Patika aedlinna territooriumi saab samuti kohe töösse võtta. Seal kasutatakse olemasolevaid elektriposte.
Võrklaev kommenteeris ka vee-ettevõtja teemat. Eelkõige on küsimus vanade arendustega. Elektrilevi arendab operaatorineutraalset võrku, valikud laiemad, hind soodsam. Komisjoni arutelu keskenduski sellele, et kui toimub uue ala arendus, tuleks operaatorivaba võrk. Kui aga siis võrgu rajab vee-ettevõte, siis on see puhas raha. Operaatoritelt tulev raha. Paneme kohustuse võrk ehitada, vallale üle anda. Saame rentida operaatoritele välja.
See vajab meie poolt sekkumist. Mõistlik on seda teha enne kui need hooned tekivad.
Kuna rohkem küsimusi ei olnud siis tänasin innovatsioonikomisjoni esimeest ettekande eest ning soovisin jõudu edaspidiseks. Võtsime informatsiooni teadmiseks.
2. Revisjonikomisjoni tööplaan. Ettekandja komisjoni esimees Indrek Varik – revisjonikomisjoni viimatine koosolek toimus Teamsis ja seal kinnitasime tööplaani. Enne arutasime, et kas kõik selleks hetkeks teostamata revisjonid kanda üle 2021 a tööplaani või viia üle ainult need, mis on alustatud. Teostamata revisjonide suure hulga põhjused on erinevad, komisjon on pikalt olnud alamehitatud, liikmed on vahetunud, oma mõju on koroonal.
Lõpetamata on 2019.a. revisjon vallavalitsuse töö hindamisel ebaseaduslike ehitistega toimetamisel aga töö käib, teine revisjon – vallavalitsuse töö hindamine arendajatega sõlmitud lepingute täitmise hindamisel, lähteülesanne kinnitatud, kolmas – teehoiukava hindamine.
Kui oleks kõik edasi kandnud uude tööplaani, oleks pidanud mitmete asjadega uuesti alustama.
Komisjon jõudis otsusele, et tõstame 2021 a tööplaani üle teehoiukava täitmise kontrolli, muudame ära aastaarvu 2020-ks.
Tööplaan on tavalisest lühem, kolm revisjoni on töös, aga uusi teemasid ei julge juurde võtta. Loodan, et komisjoni koosseis ei muutu enne valimisi.
Küsimus: millised aruanded revisjonikomisjoni poolt 2021.aastal volikogu ette jõuavad?
1. 2019-a – vallavalitsuse tegevus ebaseaduslike ehitistega toimetamisel hindamine;
2. 2020a – vallavalitsuse tegevuse seaduslikkuse, tõhususe ja võrdse kohtlemise hindamine Peetri kandis arendajatega lepingute sõlmimisel;
3. 2020.aasta teehoolduskava täitmise kontrollimine
4. Rae valla 2020.aasta majandusaasta aruande kontroll ja seisukoha andmine.
Küsimus – eelmisest aastat ületulevad võiks üle tulla. Kas hoolduskava või hoiukava?
Küsimus – teehoiukava küll ei ole, aga iga-aastast eelarvega seotut võib isegi plaaniks nimetada. Tööaruanne tuleb ka esitada volikogule.
Vastus – üks revisjon käib, komisjoni esimees juhib, teist juhib aseesimees. Ei ole kindel, kas teine revisjon tegelikult ka käib. Tehnilised küsimused AK märkega dokumentide salvestamise kohta. Lähteülesanne on olemas.
Repliik I.Uuemaa - täiendan, et revisjonikomisjonis ei olnud konsensust lähteülesande osas, alles viimasel komisjoni koosolekul saime lõpuks kinnitatud.
Põhimääruse järgi peame kinnitama ka ajakava, mille jooksul revisjon tehakse. Nõuab kooskõlastamist.
Komisjoni esimees ei soovi vallas komisjoni esindada. Palusin, et oleks digitaalne koht, kuhu saaks vallavalitsus dokumente üles laadida, kontrollimiseks. Lahendamata.
Repliik I.Varik – lähteülesandega ongi revideerijat volitatud teemaga tegelema. 11.11.2020 kinnitati lähteülesanne Peetri kandi arendajate võrdse kohtlemise osas.
Repliik A.Laius – ettepanek minna otsustamise juurde. Volikogu võiks rahulduda pakutud tööplaaniga.
Repliik Uuemaa – Variku repliik ei olnud asjakohane.
Häältega 19 poolt ja üks vastu ning 4 erapooletut kinnitas volikogu revisjonikomisjoni tööplaani 2021.aastaks.
3. Nõusoleku andmine. Ettekandja abivallavanem Tanel Tammela – vallavalitsuse ja innovatsioonikomisjoni koostöös osales Rae vald FinEst Twins Targa linna tippkeskuse rahvusvahelisel ideekonkursil ja meid valiti 71 seast finaali ning Rae vald osutus üheks neljast, kelle projekt leiab rahastamist, kokku 1,2 mlj eurot. Projekti nimi on „Infovahetuse platvorm ühis- ja nõudepõhise transpordisüsteemi haldamiseks“ ja peamised partnerid on Tallinna linn ja Rae vald.
FinEst Twins Targa linna tippkeskus viib projektid ellu koos Taltechi ja Aalto ülikooli instituutidega ning kaasatud on lisaks Rae vallale Tallinn ja Tartu, Lääne-Harju vald ja Helsingi linn.
Tegemist on Targa linna tippkeskuse toetusmeetme rakendamise elluviimisega. Viimase miili minibussid. Kasutajasõbralik platvorm, mis suudab lahendada mitmed probleemid.
4-5 isejuhitavat bussi, oma aja ära elanud elektriautode tehnikat, nt akud. Plaan läbi viia elanikkonna mobiilsuse analüüs. Rahaliselt on Rae vallal 2021-2022 mõeldud 150 tuh eurot, algul finantseerib vald, seejärel kompenseeritakse. Kõik kulud abikõlbulikud.
Üks täistöökoht on Rae vallas. Plaanis kokku panna töögrupp, ühe koha koormus jagada mitme inimese vahel.
Kogu maailmas ei ole keegi varem testinud isejuhtivaid busse ilma kindla marsruudita. Rae vald saab olla esimene ehk sammuke ees. Kõik varasemad on olnud kindla marsruudi järgi ja juhiga.
Kaasettekanne Agu Laius – koosolek toimus 11.01. Kohal oli 11/12-st. Päevakord napp, keskendusime sellele üsna pikalt. Käsitlesime samu teemasid, mis siin juba selgitamist leidis. Sama aruande, mis läheb teistele osalistele, soovib saada ka majandus-ja eelarvekomisjon. Parandusettepanekuid toetasime. 10 poolt.
Kaasettekandja Mart Võrklaev – liikuvusanalüüs, tulevikuvaade. Oleme tahtnud seda varemgi teha, kas koos teadlastega õnnestub, loodame. Raha on selleks olemas. Tooks veel välja, et omade elektriautode kasutamine on samuti väga mõistlik. See jäi projektis kõlama. Neist tulebki 2 bussi. Ka Taltechil olnud aluseks. Selge taaskasutus.
Küsimus – millal bussi tellida saab?
Vastus – 2023 mais on projekti lõpp ja 6 kuud enne alustame testidega.
Küsimus – detailne eelarve lepitakse kokku perioodi kaupa. Kas terve maht ei ole selge?
Vastus – tervikuna on 1,2 mlj, Rae valla osa on 150 tuh eurot. Eelarve saab kokku 1.02.2021. Rahaline maht on kindel, vallale täiendavaid kulusid ei tule. Kui projektiga kaasneb tegevusi, mida võiks lisaks teha, on eraldi eelarve teema.
Sõnavõtt Meelis Rosenfeld – prooviperioodi kohta. Kes projektiga tegelevad, soovivad anda pildi, reaalse tulemi, soovitan katsetada suure külma ja lumega. Et kas see tehnika üldse iga ilmaga liigub. Kui suur sõiduulatus üldse on.
Tõnis Kõiv: arvan, et kui juba katsetatakse reaalses elus, siis muidugi arvestatakse Eestimaa kliimaga, kus võib olla nii 20 kraadi külma kui 30 kraadi sooja, sadada vihma ja tuisata lund. See eristabki päriselu katsetusi laboris toimuvast. Olen kindel, et projekti tegijad on kõik teemad läbi mõelnud, sh arvestanud ka meie ilmaga ja toimuvad sellised katsetused, mis annavad reaalse tulemuse.
Volikogu hääletas ja võttis 22 poolthäälega otsuse vastu.
Soovisin volikogu lõpus kõigile head tervist ning avaldasin lootust, et veebruaris saame koguneda füüsiliselt, kuigi tõenäosus selleks ei ole kahjuks suur.