Inglismaa kogemus Ülemiste osas
Tõnis Kõiv • September 22, 2013
Inglismaa kogemus Ülemiste osas
Möödunud nädala neljapäev-reede möödusid Inglismaal, tutvumas AS Tallinna Vesi tuumikaktsionär United Utilitiesi kogemusega veehoidlate majandamisel. Järgnevalt lühike ülevaade kuuldust, nähtust...
Eelmine blogipostitus annab ülevaate sõidu eelloost ning sõitjatest, seega üle ei korda. Neljapäeva varahommikune lend viis meid kõigepealt Kopenhaagenisse ja sealt edasi Manchesterisse. United Utilitiesi (UU) esindajatega kohtusime Warringtonis firma kontoris. Erinevate spetsilistide poolt anti meile ülevaade ettevõttest ning samuti toorvee kokkukogumisest, joogiveeks puhastamisest ja kliendile edastamisest. Eraldi küsimise peale tutvustati ka reovee puhastamise protsessi (ja häiriva haisu) teemat.
UU ostis Loode-Inglismaa omavalitsustele kuulunud veefirma 1989 aastal ning teenindab sest ajast 7 miljonit Loode-Inglismaal elavat inimest. Sealkandi suuremad linnad on Liverpool (ca 469 000 elanikku) ja Manchester (ca 394 000 elanikku). Eesti võrdlusnumbrid oleks siis vastavalt 1,3 mlj elanikku kogu riigis, sh Tallinnas 428 000 inimest.
UU veemajanduse skeem
UU opereerimise ajal on märgatavalt paranenud pakutava teenuse kvaliteet ning üha rohkem kasutatakse ka veemõõtjaid. Inglismaa eripäraks ongi see, et paljude eraklientidel ei ole veemõõtjaid vaid nad maksavad kinnistu väärtuse põhjal arvestuslikku maksu. Kusjuures arvestus tehti perioodil 1973-1990 ja seda muuta ei ole võimalik. Maksu tuleb tasuda 6 kuu kaupa ettemaksuna. Arvestusliku tasu puhul ei ole tegelik veekulu oluline, seda ei mõõdeta. Veefirma kodulehel on võimalik igal kliendil välja arvestada, kas tal tasub veemõõtjat paigaldada või mitte. Väiksemate leibkondade puhul tasub kindlasti ära, suurema pere puhul, eriti kui elatakse väiksemal kinnistul, odavamas elurajoonis, aga mitte. Võib-olla on seegi üheks põhjuseks, mis sealkandis veetarbimine tänaselt 150 l päevas elaniku kohta tasemelt kasvab. Võrdlusena - AS Tallinna Vesi klientide veetarbimine (kõigil veemõõtjad) aga pigem tasapisi langeb (2005- 102l, 2009- 95 l).
Warringtonis laua taga istudes sai küll teoreetiliselt hea ülevaate, sh ka veehoidlatest, aga selgusetuks jäi inimese seotud riskid, kui suured nad on ja kuidas neid hinnatakse, millise metoodika alusel. Lootsime järgmisel päeval konkreetsete veehoidlate ääres olles kohapealsete vastutajate käest selgust saada.
Prescoti puhastatud joogivee hoidla
Järgmise päeva esimene külastuskoht oli Prescotis asuv veepuhastusjaam ja vee-reservuaar, mis asub ca 13 km kaugusel Liverpooli linnast. Tegemist oli betoonist põhja ja kividest laotud kallastega veehoidlaga, kuhu kogu vesi pumbatakse torude kaudu. Põhiline, et Prescoti vesi on juba joogivee kvaliteeti puhastatud vesi. Kuna aga veehoidla on pealt avatud (pardid ujusid vees) siis loomulikult puhastab UU veehoidlast võetud vee enne Liverpooli elanikele saatmist veel kord üle. Prescoti veehoidla maht on ca 10-12 ööpäeva Liverpooli tarbimise maht.
Meie puhul saaks Prescoti veehoidlat võrrelda Ülemiste veepuhastusjaamas asuva puhta vee reservuaariga, kuhu suunatakse puhastusprotsessi läbinud vesi enne tarbijatele pumpamist. Ülemiste puhta vee reservuaari maht on ca ühe ööpäeva tarbimise maht ning loomulikult on reservuaar täiesti kinnine ja kaitstud väliste mõjutuste eest. Kuigi algul tundus Prescoti ümber kolme meetri kõrgust (voolupinge all olevat) traataeda näha ootamatu siis olukorra tutvudes täiesti loomulik. Ka meil on Ülemiste veepuhastusjaam ja seal asuv puhastatud joogivee hoidla eriliselt kaitstud. Prescoti veehoidla lastakse hoolduse mõttes üle paari aasta tühjaks, puhastatakse ja täidetakse uuesti veega. Veevarustust ohustamata võimaldab seda teha veehoidla kaheosalisus.
Prescotist suundusime Rivingtoni joogiveereservuaari äärde, mis asub 35 km kaugusel Manchesteri linnast. Nii nagu Prescotiski, viidi meid kõigepealt veekogu ääres asuvasse veepuhastusjaama. Seal tutvustati meile allkirja vastu erinevaid ohustusnõudeid (Prescotis põhiline risk kloor, Rivingtonis tavapärased tootmisettevõtte ohud) ning seejärel tutvustati kohapealset toimetamist.
All servas veepuhastusjaam
Rivingtonis on mitu omavahel ühendatud veehoidlat, millest vett võetakse. Puhastatud vesi juhitakse mööda torustikku nii Prescotti kui mujale. Rivingtoni veehoidlast võetud veega varustatakse ca poolt miljonit inimest.
Rivingtoni veehoidla on avalikkusele avatud. Seal on jalutusrajad inimestele ja lubatud on ka koerad (prügikastidel peal märgid, et sinna võib visata ka lemmikloomajäätmeid). Eraldi rajad ratsutamiseks hobustega, jalgratastega võib sõita, autodel on tasulised parkimiskohad jmt. Kuigi veehoidla ümber on ikkagi aed, vaheldumisi iidne kiviaed ja tänapäevane latt-aed, siis see on rohkem selleks, et piiritleda kinnistu. Rivingtoni veehoidlat külastab aastas 1 miljon inimest, kuid sellegipoolest on kõik hooldatud ja koristatud ehk korras.
Rivingtoni veehoidlal on rohkem sarnasusi Ülemistega. Tegemist on veehoidlaga, kuhu toorvesi kokku jookseb ja mille kaldal asub veepuhastusjaam. Veehoidla on aiaga piiratud, sissepääs toimub väravate kaudu, kõik on organiseeritud ja korraldatud.
Üldine mulje UU tegevusest Inglismaal on hea. Nad tegutsevad vastutustundlikult ja kogukonnasõbralikult. Nende poolt hallatavad veehoidlad on hästi kaitstud ja hooldatud, inimeste (ja loomadegi) liikumine korraldatud.
Kohapealsete asjameeste selgitusel ei saa nad lasta inimesi Prescoti veehoidla äärde, sest seal on tegu juba puhastatud joogiveega ning lähedal asuvate kloori hoidla tõttu ei suuda nad garanteerida inimeste ohutust klooriavarii korral. Kui meie saime enne veehoidla kaldale minekut ohutusõpetuse ja andsime selle kohta allkirja arusaadavalt avatud territooriumi korral seda ei toimuks. Pealegi on Prescoti reservuaari puhul tegemist inimeste loodud tehnilise rajatisega, mitte loodusliku veekoguga. Ülemiste veepuhastusjaamas on peale osoneerimise kasutuselevõtmist kloori kasutamine ja seega ka klooriavarii oht tunduvalt väiksem.
Rivingtoni hoidla autoaknast vaadatuna kiviaia taga
Rivingtoni riskid on aga meie Ülemiste omadega sarnased. Põhiline veekvaliteeti mõjutav tegur on põllumajanduslik tegevus valglal. Inimeste käimine veekogu ääres reostust ei põhjusta, seetõttu on lubatud ka mitte mootori jõul liikuva alusega ka veehoidla peal sõita. Vett juhitakse erinevatest osadest Rivingtoni alumisse ossa, kus asub veepuhastusjaam, vastavalt vajadusele, eelkõige sõltuvalt sademete hulgast. Analoogselt juhitakse Ülemistesse vett juurde kas Paunküla või Soodla veehoidlast.
Mul on väga hea meel, et visiit sedavõrd esindusliku delegatsiooniga Inglismaale toimus ja oma silmaga saime näha AS Tallinna Vesi tuumikaktsionäri United Utilitiesi tegevust. Ka meie vastuvõtjad olid rahul, sest nende sõnul olime esimene ametlik delegatsioon kes neid Eestist on külastanud. Seega suur tänu vastuvõtjatele UU-st! Samuti tänu kaasa-aitajatele Tallinna Veest ning loomulikult kaasamõtlejatest delegatsiooni liikmetele.
Puidust aed Rivingtoni ääres
Inimeste juurdepääs Ülemiste järve kaldal asuvale on jätkuvalt võimalik. Loomulikult nõuab see korralikku eeltööd ja riskide hindamist, seejärel mitmete õigusaktide muutmist, siis ühekordseid investeeringuid ja kindlasti ka kaasnevat püsikulu. Minu arvates on inimeste elukvaliteedi tõus kõike seda väärt.
Eesti delegatsioon Rivingtoni ääres
UU veemajanduse skeem
UU opereerimise ajal on märgatavalt paranenud pakutava teenuse kvaliteet ning üha rohkem kasutatakse ka veemõõtjaid. Inglismaa eripäraks ongi see, et paljude eraklientidel ei ole veemõõtjaid vaid nad maksavad kinnistu väärtuse põhjal arvestuslikku maksu. Kusjuures arvestus tehti perioodil 1973-1990 ja seda muuta ei ole võimalik. Maksu tuleb tasuda 6 kuu kaupa ettemaksuna. Arvestusliku tasu puhul ei ole tegelik veekulu oluline, seda ei mõõdeta. Veefirma kodulehel on võimalik igal kliendil välja arvestada, kas tal tasub veemõõtjat paigaldada või mitte. Väiksemate leibkondade puhul tasub kindlasti ära, suurema pere puhul, eriti kui elatakse väiksemal kinnistul, odavamas elurajoonis, aga mitte. Võib-olla on seegi üheks põhjuseks, mis sealkandis veetarbimine tänaselt 150 l päevas elaniku kohta tasemelt kasvab. Võrdlusena - AS Tallinna Vesi klientide veetarbimine (kõigil veemõõtjad) aga pigem tasapisi langeb (2005- 102l, 2009- 95 l).
Warringtonis laua taga istudes sai küll teoreetiliselt hea ülevaate, sh ka veehoidlatest, aga selgusetuks jäi inimese seotud riskid, kui suured nad on ja kuidas neid hinnatakse, millise metoodika alusel. Lootsime järgmisel päeval konkreetsete veehoidlate ääres olles kohapealsete vastutajate käest selgust saada.
Prescoti puhastatud joogivee hoidla
Järgmise päeva esimene külastuskoht oli Prescotis asuv veepuhastusjaam ja vee-reservuaar, mis asub ca 13 km kaugusel Liverpooli linnast. Tegemist oli betoonist põhja ja kividest laotud kallastega veehoidlaga, kuhu kogu vesi pumbatakse torude kaudu. Põhiline, et Prescoti vesi on juba joogivee kvaliteeti puhastatud vesi. Kuna aga veehoidla on pealt avatud (pardid ujusid vees) siis loomulikult puhastab UU veehoidlast võetud vee enne Liverpooli elanikele saatmist veel kord üle. Prescoti veehoidla maht on ca 10-12 ööpäeva Liverpooli tarbimise maht.
Meie puhul saaks Prescoti veehoidlat võrrelda Ülemiste veepuhastusjaamas asuva puhta vee reservuaariga, kuhu suunatakse puhastusprotsessi läbinud vesi enne tarbijatele pumpamist. Ülemiste puhta vee reservuaari maht on ca ühe ööpäeva tarbimise maht ning loomulikult on reservuaar täiesti kinnine ja kaitstud väliste mõjutuste eest. Kuigi algul tundus Prescoti ümber kolme meetri kõrgust (voolupinge all olevat) traataeda näha ootamatu siis olukorra tutvudes täiesti loomulik. Ka meil on Ülemiste veepuhastusjaam ja seal asuv puhastatud joogivee hoidla eriliselt kaitstud. Prescoti veehoidla lastakse hoolduse mõttes üle paari aasta tühjaks, puhastatakse ja täidetakse uuesti veega. Veevarustust ohustamata võimaldab seda teha veehoidla kaheosalisus.
Prescotist suundusime Rivingtoni joogiveereservuaari äärde, mis asub 35 km kaugusel Manchesteri linnast. Nii nagu Prescotiski, viidi meid kõigepealt veekogu ääres asuvasse veepuhastusjaama. Seal tutvustati meile allkirja vastu erinevaid ohustusnõudeid (Prescotis põhiline risk kloor, Rivingtonis tavapärased tootmisettevõtte ohud) ning seejärel tutvustati kohapealset toimetamist.
All servas veepuhastusjaam
Rivingtonis on mitu omavahel ühendatud veehoidlat, millest vett võetakse. Puhastatud vesi juhitakse mööda torustikku nii Prescotti kui mujale. Rivingtoni veehoidlast võetud veega varustatakse ca poolt miljonit inimest.
Rivingtoni veehoidla on avalikkusele avatud. Seal on jalutusrajad inimestele ja lubatud on ka koerad (prügikastidel peal märgid, et sinna võib visata ka lemmikloomajäätmeid). Eraldi rajad ratsutamiseks hobustega, jalgratastega võib sõita, autodel on tasulised parkimiskohad jmt. Kuigi veehoidla ümber on ikkagi aed, vaheldumisi iidne kiviaed ja tänapäevane latt-aed, siis see on rohkem selleks, et piiritleda kinnistu. Rivingtoni veehoidlat külastab aastas 1 miljon inimest, kuid sellegipoolest on kõik hooldatud ja koristatud ehk korras.
Rivingtoni veehoidlal on rohkem sarnasusi Ülemistega. Tegemist on veehoidlaga, kuhu toorvesi kokku jookseb ja mille kaldal asub veepuhastusjaam. Veehoidla on aiaga piiratud, sissepääs toimub väravate kaudu, kõik on organiseeritud ja korraldatud.
Üldine mulje UU tegevusest Inglismaal on hea. Nad tegutsevad vastutustundlikult ja kogukonnasõbralikult. Nende poolt hallatavad veehoidlad on hästi kaitstud ja hooldatud, inimeste (ja loomadegi) liikumine korraldatud.
Kohapealsete asjameeste selgitusel ei saa nad lasta inimesi Prescoti veehoidla äärde, sest seal on tegu juba puhastatud joogiveega ning lähedal asuvate kloori hoidla tõttu ei suuda nad garanteerida inimeste ohutust klooriavarii korral. Kui meie saime enne veehoidla kaldale minekut ohutusõpetuse ja andsime selle kohta allkirja arusaadavalt avatud territooriumi korral seda ei toimuks. Pealegi on Prescoti reservuaari puhul tegemist inimeste loodud tehnilise rajatisega, mitte loodusliku veekoguga. Ülemiste veepuhastusjaamas on peale osoneerimise kasutuselevõtmist kloori kasutamine ja seega ka klooriavarii oht tunduvalt väiksem.
Rivingtoni hoidla autoaknast vaadatuna kiviaia taga
Rivingtoni riskid on aga meie Ülemiste omadega sarnased. Põhiline veekvaliteeti mõjutav tegur on põllumajanduslik tegevus valglal. Inimeste käimine veekogu ääres reostust ei põhjusta, seetõttu on lubatud ka mitte mootori jõul liikuva alusega ka veehoidla peal sõita. Vett juhitakse erinevatest osadest Rivingtoni alumisse ossa, kus asub veepuhastusjaam, vastavalt vajadusele, eelkõige sõltuvalt sademete hulgast. Analoogselt juhitakse Ülemistesse vett juurde kas Paunküla või Soodla veehoidlast.
Mul on väga hea meel, et visiit sedavõrd esindusliku delegatsiooniga Inglismaale toimus ja oma silmaga saime näha AS Tallinna Vesi tuumikaktsionäri United Utilitiesi tegevust. Ka meie vastuvõtjad olid rahul, sest nende sõnul olime esimene ametlik delegatsioon kes neid Eestist on külastanud. Seega suur tänu vastuvõtjatele UU-st! Samuti tänu kaasa-aitajatele Tallinna Veest ning loomulikult kaasamõtlejatest delegatsiooni liikmetele.
Puidust aed Rivingtoni ääres
Inimeste juurdepääs Ülemiste järve kaldal asuvale on jätkuvalt võimalik. Loomulikult nõuab see korralikku eeltööd ja riskide hindamist, seejärel mitmete õigusaktide muutmist, siis ühekordseid investeeringuid ja kindlasti ka kaasnevat püsikulu. Minu arvates on inimeste elukvaliteedi tõus kõike seda väärt.
Eesti delegatsioon Rivingtoni ääres