Ikka Siim Kallasest, kellest muust

Praegusel ajal on pea kogu tähelepanu Reformierakonna ja reformierakondlaste suunas keskendunud Siim Kallasele, alul, et kas ta tuleb ja nüüd juba millal ja millega? Aga tegelikult on muid asju ka juhtunud... Aga alustuseks siis ikka Siimust. Reede, 7.veebruari õhtul fraktsiooni ja juhatuse liikmete postkasti potsatanud kiri andis avapaugu juba pikemat aega toimunud ettevalmistustele.  Oli ju üldteada, et Kallase volinikuaeg saab otsa ja koduigatsus suur ning  seega oli vaja mõelda edasise rakenduse leidmisele. Otsingud ühelt poolt ja sobilik pinnas teiselt poolt on kenasti kokku langemas. Rääkides väga erinevate, enamasti poliitikakaugete inimestega siis on väga positiivselt Siimu  tagasitulekule reageeritud. Nädala pärast, 15.veebruari reedeks kui toimus fraktsiooni, juhatuse ühine õhtusöök Siim Kallasega siis saime lisaks Andruse ja Siimu kõnede kuulamisele küsida erinevate, põhiliselt ikka riigisiseste teemade kohta. Vastustest võis aru saada, et ega see äraolek nüüd nii väga ära olek ka ei ole olnud. Siim on ikka päris hästi kursis Eesti teemadega ja siin tehtud valikutega. Meedias avaldatu põhjal on juba selge, mis edasi saama hakkab. Andrus Ansip astub peaministri kohalt tagasi ja teeb ettepaneku RE juhatusele ja volikogule anda uue valitsuse moodustamise õigus Siim Kallasele. Seejärel toimuvad läbirääkimised Reformierakonna valitsusprogrammi üle valimiseelseks perioodiks ning partneriga, kellega suudetakse kokku leppida, ka uus valitsus moodustatakse. Väljastpoolt vaadatuna on kogu küsimus taandunud ajale, et millal see kõik toimub. Seestpoolt vaadatuna on siiski olulisem sisu ehk mida püüda veel valimisteni jäänud aasta jooksul ära teha. Muudest teemadest pakkus nädala algul palju arutlusteemat muutmisel olev Pakendiseadus. Huvigrupid olid Keskkonnakomisjoni ette kutsutud nii esmaspäeval kui teisipäeval.  Arvestades kui vastandlikud on erinevate huvigruppide arvamused, tuleb tunnistada, et seadusemuudatuse ette valmistanud Keskkonnaministeerium on teinud head tööd. Sellegipoolest tuleb ilmselt mõnda sätet ikkagi muuta, seadust selgemaks muuta. Kõneleb Leedu esindaja, pildil vasakult esimene, lätlane tema kõrval Kolmapäeva hommiku täitis Rail Baltic´u toetusgrupi organiseeritud rahvusvaheline seminar, kus kolme Balti riigi esindajad omi seisukohti tutvustasid ning lisaks saime hea ülevaate AECOM-i koostatud tasuvusuuringust.  Selle kohaselt on tegu Balti riike ülejäänud Euroopaga ühendava raudteega, mis ei asenda kõiki täna olemasolevaid raudteid vaid loob uue, kiire ja kaasaegse ühendusvõimaluse. Palju kirgi kütnud pealinnade ühendamine RB trassiga on oluline ja tegelikult ju plaaniski. Kuna trass ei läbi otseselt ju ühtegi pealinna siis tuleb ühendused ehitada nii Tallinnas (kui näiteks algus peaks Lagedile tulema), kindlasti aga Riias (6-12 km kesklinnast) ja Vilniuses (100 km). Ühendusteed Rail Baltic´u trassile Ei saa unustada sedagi, et nii Tallinnast kui Kaunasest (või Vilniusest kui soovite) tuleb reisijate ja kauba voog ka mujalt ehk idast. Kuigi Venemaa poliitika on suunata kõikvõimalik kaup ainult oma sadamatesse, siis midagi ilmselt jääb ka Baltimaade kaudu liikuma.  Vt lisatud kaarti. Põhiline on aga see, et lääne laiusega raudtee saab olema nii Leedus, Lätis kui Eestis ning nimetatud kolm riiki on kahe erineva raudteelaiuse kokkusaamise kohad. Järjekordne samm läänega ühendumise suunas. Neljapäeval kohtusime parlamendi Tśehhi sõprusrühmaga Tśehhi suursaadikuga Eestis ning kuulsime ülevaadet olukorrast riigis. Olen sealsest olukorrast kirjutanud mitmel korral blogis. Arutlesime ka EL-i kõrgete ametikohtade täitmise üle ning tõdesime, et liberaalide esindajal, kes tuleb endisest n ö Ida-bloki riigist on väga head võimalused kompromisskandidaadina edu saavutada. Eks näis. Neljapäeva pärastlõunal toimus Enn Soosaare mälestuskonverents "Kuidas tõlkida maailmavaadet?" Mulle meeldis väga Per Nyholmi ettekanne kui ka tema vastused paneeldiskussioonis. Per Nyholm, Ülle Madise, Urve Eslas ja Hannes Rumm paneeldiskussioonil 70-aastane elukogenud ajakirjanik, kes oli vaid ühe korra kohtunud Enn Soosaarega, jutustas sellegipoolest inimliku ja puudutava loo temast ning samuti andis väga häid vastuseid saalist tulnud küsimustele. Eks eemalt paistab paremini, näeb laiemat pilti, suur elukogemus annab võimaluse võrrelda, vaadata tänaseid muresid arengus, hinnata väärtusi õiglasemalt.  Huvitav konverents oli ja lisaks sain raamatu võrra rikkamaks, soetasin Enn Soosaare esseede ja artiklite kogumiku. Kuigi laupäeval oli õhus ja aias juba päris palju kevadet siis jäi meile ikka väheks. Seega suundusime abikaasaga Tallinna Botaanikaaeda, seal oli ikka päris kevad, roheline, õitsev, ilus.  Mõnus jalutada, istuda, kuulata ja puhata:) Tõnis Kõiv ja Marge Kõiv botaanikaaias