Haisuraport sai avalikuks

Riigikogu keskkonnakomisjon kinnitas 31.jaanuaril 2013 raporti "Reoveepuhastis käsitletavast reoveesettest tekkiva keskkonnahäiringu vähendamise võimalused" ja avalik esitlus toimus 12.veebruaril. Tavakeeles haisuraportiks nimetatud dokument pakub lahendusi, kuidas inimesi häirivast reoveepuhasti haisust lahti saada... Eesti on Euroopa Liiduga liitumise eel ja selle järel teinud suuri investeeringuid veemajanduse taristusse, et tagada inimestele puhas joogivesi ja kokku koguda ning puhastada reovesi.  Reovee puhastamisest järele jääv reoveesete tuleb töödelda. Reoveesette töötlemise viisideks on aeroobne (aunkompostimine, trummelkompostimine), anaeroobne stabiliseerimine (metaantank). Võimalik on ka keemiline või termiline töötlemine ning orgaanilise aine mineraliseerimine. Eestis on reoveesette stabiliseerimisel enamasti kasutusel aeroobne tehnoloogia (aunkompostimine), mis toob ebasoodsate asjaolude kokkulangemisel (ilmastikutingimused) kaasa ulatusliku keskkonnahäiringu – haisu. See levib inimesteni ja häirib oluliselt nende igapäevaelu. Inimesed Kohtla-Järvel, Pärnus, Viljandis, Tartus, Kuressaares, Rakveres, Tallinnas elavad erinevas mahus ja ulatuses haisu käes ning loomulikult selline olukord neid ei rahulda. Reoveesette stabiliseerimiseks peab aunkompostimisel kompostitava materjali temperatuur olema vähemalt kuus päeva üle 60 C. Vihm ja miinuskraadid mõjutavad oluliselt protsessi. Kui aunkompostimisel tekkivad lagugaasid (põhiliselt metaan, süsihappegaas) lenduvad õhku siis näiteks trummelkompostimisel toimub protsess suletud ruumis ning õhk puhastatakse biofiltris enne ruumist väljutamist. Metaantanki puhul aga kogutakse protsessis tekkivad lagugaasid kokku ja toodetakse neist biogaasi. Biogaas on anaeroobse kääritamise teel saadud gaasiline kütus, mis koosneb 50-70 % ulatuses metaanist (CH4), 30-40 % süsinikdioksiidist (CO2) ja teistest komponentidest (N2, O2, NH4, H2S). Eesti Keskkonnauuringute Keskus on 2007-2012 a kestnud pika-ajalise reoveesetet puudutava projekti raames hinnanud anaeroobse kääritamise võimalikkust Eestis ning pakkunud välja regionaalsete käitlusjaamade võrgu.  Eesti Maaülikooli, Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli teadlased soovitavad  samuti  reoveesette käitlus lahendada regionaalsel põhimõttel. Metaantanki investeerimisel peab olema tagatud piisav reoveesette maht, toodetud biogaasi on võimalik kasutada elektri-ja sooja tootmiseks või veelgi parem – toota biometaani (tehniliselt puhastatud biogaasi, mis sisaldab 96-98 % metaani) ning kasutada seda transpordis. Tulenevalt EL-i taastuvenergia direktiivist 2009/28/EÜ peab Eesti tagama, et taastuvenergia osakaal moodustaks aastaks 2020 summaarsest energia lõpptarbimisest 25%, kusjuures transpordis kasutatav kütus peab pärinema taastuvatest energiaallikatest vähemalt 10% ulatuses. Eestil tuleb märkimisväärselt pingutada, et saavutada aastaks 2020 seatud eesmärk transpordis, sest tänane tase on alla 1%. Euroopa Komisjoni poolt 17.oktoobril 2012 esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi ettepaneku, mis käsitleb biokütuste tootmisega seotud maakasutuse muutmist. Ettepaneku kohaselt luuakse turustiimulid teise ja kolmanda põlvkonna biokütustele ning neist toodetud ja transpordis kasutatud biokütust arvestatakse topelt ja osa isegi neljakordselt transpordi 10% eesmärgi täitmisel. Reoveesete on loomasõnniku, puukoore, okste, lehtede, saepuru, jt kõrval lähteaine, mille puhul eesmärgi saavutamisse antud panuse arvutamisel korrutatakse nende energiasisaldus neljaga. Raporti ettepanekud:

1. Määratleda reoveesette käitlemisega kaasnevate riskide maandamiseks regionaalsete reoveesette käitlusjaamade võrgustik
2. Eelistada regionaalses reoveesette käitlusjaamas metaantanki, sest seal toodetud biogaasist on võimalik toota soojus- ja/või elektrienergiat, mida saab kasutada jaama omatarbeks (näiteks reovee settejäägi kuivatamiseks)
3. Prioriteetse alternatiivina on metaantankis toodetud biogaasist võimalik toota biometaani ja kasutada seda transpordis
4. Luua toetusmeede, et stimuleerida regionaalsete reoveesette puhastusjaamade võrgu teket
5. Luua vajalik õiguslik raamistik, sealhulgas toetusmeetmed biogaasist toodetud biometaani kasutamise võimaldamiseks transpordis.
6. Vajaduse korral muuta jäätmeseadust, veeseadust ning ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseadust.
7. Kaaluda võimalusi kuivatatud reoveekomposti kasutusvõimaluste suurendamiseks
8. Kaaluda võimalusi reoveekomposti kvaliteedikriteeriumite kehtestamiseks, mis looks eeldused nõuetele vastava komposti muutmiseks jäätmest tooteks.

Värskelt Euroopa Ülemkogul heaks kiidetud EL-i finantsperspektiiv aastateks 2014-2020 loob head eeldused raporti ettepanekute elluviimiseks vajalikeks investeeringuteks. Regionaalse käitlusjaamade võrgustiku rakendamine koos metaantankide kasutuselevõtuga viib reoveesettekäitluse kvalitatiivselt uuele tasemele ja muudab elanikke häiriva haisu kasulikuks biogaasiks. Paraneb inimeste elukeskkond ning ettevõtluskliima ehk Eestis on jälle grammike parem elada. Tõnis Kõiv Raportöör Haisuraporti terviktekstini pääseb siit Pärnu saab haisust vabaks lugu ETV-s Fotod haisuraporti avalikustamisest: Raportöör Tõnis Kõiv tutvustas raportit Komisjoni esimees Erki Nool juhatas küsimuste-vastuste vooru Esitlus kuulasid komisjoni liikmed ja külalised EVEL-ist, Viljandist. KIK-ist ja Keskkonnaministeeriumist.