Haisu piiramise eelnõu jõuab Riigikogu suurde saali

Riigikogu keskkonnakomisjon otsustas esmaspäeval saata Veeseaduse ja Jäätmeseaduse eelnõu, mis tuntud ka nn “haisuvastase” eelnõuna, esimesele lugemisele täiskogus. Tuhandete Eestimaa inimeste elukvaliteedi parandamist lubav eelnõu tuleb parlamendis arutamisele teisipäeval, 19. novembril k a. Eriti tähelepanelikult peaks eesootavat arutelu jälgima Viljandi, Pärnu ja Kohtla-Järve inimesed, sest mullu minu poolt Riigikogu keskkonnakomisjonile koostatud haisuraporti kohaselt on eelkõige nende linnades probleem haisuga. Kui eelnõu sihiks olev reoveesette haisu inimesteni levimise lõpetamine leiab laiemat toetust, siis on häid muutusi oodata, vastasel juhul aga tuleb haisu edasi kannatada.. Keegi meist ei soovi elada paha haisu sees, peame puhast õhku üheks oluliseks elukvaliteedi näitajaks. Samamoodi nagu puhas joogivesi ja kanalisatsioon on saanud vältimatuks mugavuseks, peame nüüd astuma järgmise sammu haisu kaotamiseks reoveesette käitlemisel. Lisaks minule on „haisuvastase” eelnõule allkirja andnud Liisa Pakosta ja Siim Kabrits IRList ning Peep Aru Reformierakonnast. Sarnased valikud olid meie ees, kui taasiseseisvumise järgselt pidime valima, kas jätkame jõgede reostamist või investeerime reovee puhastamisse. Odavam oleks olnud jätkata vanamoodi, aga otsustasime vastupidi – investeerisime sadu miljoneid, et joogivesi saaks puhtaks ja reovesi kokku kogutud ning puhastatud. Nüüd on aeg astuda järgmine samm, saada euroopalikuks ja käidelda reoveesetet haisuvabalt. Praegu leviv hais on märk arengupeetusest, mis vajab muutmist. On vaja läbimõeldult investeerida ja teha settekäitlus korda, mitte otsides takistusi investeeringute suurusest või hilisematest käitluskuludest, vaid mõistes vajadust lõpetada inimeste asjatu häirimine. Elukvaliteedil ei ole hinda, see väljendub paremas enesetundes, stressi puudumises, tervena elatud aastate rohkuses. Sellegipoolest on puhas vesi ja puhas õhk väärtused, mida ei saa tasuta, kuigi nende olemasolu on tegelikkuses hindamatu. Faktid: Riigikogu Keskkonnakomisjon otsustas "haisuraporti" koostamise 4.juunil 2012 ja määras mind raportööriks. Raport valmis 2012 a jooksul ning kinnitati keskkonnakomisjoni poolt 2013 a 31.jaanuaril. Raportist tulenevalt sai meeskonnatööna koostatud Veeseaduse ja Jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu (haisuvastane eelnõu), mille andsin Riigikogu menetlusse 17. septembril 2013.a., Vabariigi Valitsuse seisukoht kannab 24.oktoobri kuupäeva ning Riigikogu keskkonnakomisjon arutas eelnõud 4.novembril.  Riigikogu täiskogu ette jõuab eelnõu 19.novembril 2013.a. ettepanekuga I lugemine lõpetada.