Häiriva müra vastu

Et vähendada inimesi häirivat liiklusmüra tuleks Eestiski kasutusele võtta teabetahvel, mida siis koos öise kiiruspiiranguga kasutada. Mis võiks olla saksakeelse "Lärmschutz" parim vaste eesti keeles? Liikluses tekitavad müra teatavasti põhilised rehvid, heitgaaside väljumine ja autost kostev muusika. Rehvide tekitatava müra vastu võitlus käib. Eelmisest aastast on Euroopa Liidus kehtestatud nõue esitada ostjale uue rehvi soetamisel ka info rehvi hõõrdumisel vastu teepinda tekkiva müra kohta. Mida väiksem on tekkiv müra, seda madalam ka kütusekulu. Sõiduvahendite tehniliste tingimustega on kogu aeg olnud reguleeritud summutitest kostuv müra. Loodetavasti seda ülevaatusel ka jälgitakse, et „tuunimise“ käigus ägedamaks muudetud mürin ikka normide piiridesse jääb. Sõiduvahendist kostuv muusika, eriti kaugele leviv bass (rahvakeeli „tümakas“) on tegelikult keelatud olnud kogu aeg. Praegu kehtiv seadus aga näeb ette, et peab olema konkreetne isik, kelle õigusi rikutakse. Kui siis see isik politseisse helistab ja selgelt väljendab, et teda kuskilt autost kostuv vali muusika häirib siis politsei tuleb kohale ja vormistab väärteo. Või vähemalt lõpetab õigusrikkumise ehk käsib muusika vait keerata. Liikuvast autost kostuva muusika vastu on aga eelneval moel väga keeruline võidelda, sest reageerimine võtab ju aega. Juba numbriga 110 ühenduse saamise hetkeks on auto ära sõitnud, ammugi siis veel politsei saabumise ajaks. Riigikogu menetluses olev Korrakaitseseaduse rakendamise seadus, mis plaanitakse sel aastal vastu võtta, muudab inimeste võitlust nende elu häirijate vastu lihtsamaks. Edaspidi hakkab kehtima lihtne ja selge põhimõte –  inimesel on õigus kasutada oma õigusi nii, et ei saa takistatud teise inimese oma õiguste kasutamine.Autost välja kostev mürtsuv muusika on selgelt teiste inimeste õigusi rikkuv, et enam ei ole vaja jääda konkreetse inimese kaebust ootama. Eestiski ehitatakse üha rohkem maanteede äärde müratõkkeseinu ning seinade kvaliteet üha paraneb. Enam ei tehta puidust seinu, mis ajapikku kokku kuivavad ja oma algset mõju kaotavad. Rohkem leiab kasutust ekstra selleks otstarbeks loodud müra summutavad paneelid ning uudsena ka prügist toodetud plast. Korralikult ehitatud müratõkke mõju on suur. Nii on Tallinn-Tartu maantee äärse Vaida elanikud öelnud, et elu enne ja pärast müratõket on kui öö ja päev. Kui varem ei lakanud liiklusmüra hetkekski siis nüüd on vaikus ja rahu kogu pea kogu aeg.  Müratõkkeseinte osas on edasine arenguruum nende kõrgemaks ehitamine. Hiljuti autoga Euroopas sõites märkasin nii Austrias kui Saksamaal harjumuspärasest tunduvalt kõrgemaid müratõkkeid, mitu meetrit „rekkast“ kõrgemaid.  Elukvaliteeti hindavad austerlased ja sakslased on seda vajalikuks pidanud. Nii Austrias kui Saksamaal kasutatav liiklusmärgikombinatsioon ootab Eestisse ülevõtmist Veel märkasin eelnimetatud riikides päris mitmes kohas tee ääres liiklusmärgi kombinatsioone, mis öiseks ajaks kiirust madalamaks piirasid just eesmärgiga kaitsta inimesi müra eest. Öisel ajal üldine mürafoon langeb tunduvalt ning seega kostab nii rehvi-kui mootorimüra häirivamalt. Kiiruse langedes mõlemad häiringud vähenevad. "Lärmschutz" tähendab otsetõlkes "mürakaitse", aga sisulisest on tegu siiski kaitsmisega müra eest. Eestis kehtiva liiklusseaduse alusel ei ole meil sellist teabetahvlit olemas, mis teavitaks juhte müra vähendamise vajadusest. Minu arvates oleks aeg meilgi see kehtestada, sest nii saaksime juhtida liiklejate tähelepanu liiklusmüra vähendamise vajadusele. Loomulikult nõuaks teabetahvli kasutamine eelnevaid uuringuid ja analüüse, kuid olles konsulteerinud Maanteeametiga saan väita, et neil on selleks valmisolek täiesti olemas.  Maanteeameti koostamisel olev müra vähendamise tegevuskava võib ühe meetmena ette näha ka infotahvli kehtestamise. Sõnastuse üle tuleb muidugi veel mõelda, et oleks lühike ja üheselt mõistetav. Kodanikuühiskond toimib põhimõttel, et igaühel on täielik õigus kasutada oma õigusi kuni sinnamaani, et ta ei riku kellegi teise samasuguseid õigusi. Muusikat võib muidugi kuulata nii kõvasti kui süda lustib, aga ainult selle piirini, et teine inimene, kes ei taha muusikat kuulata, seda kuulama ei ole sunnitud.  Autos aitab akende suletuna hoidmine, eramajas piisavalt suur kinnistu, et muusika naaberkinnistule ei kostaks ja kortermajas kõrvaklappide kasutamine (mitte naabri, vaid ikka kuulaja enda poolt). Liiklusmüra reguleerimine on osa ühiskondlikust kokkuleppest. Osad inimesed soovivad liikuda võimalikult kiiresti punktist A punkti B, samal ajal maantee läheduses elavad inimesed soovivad öörahu, et välja puhata järgmiseks tööpäevaks.  Austrias ja Saksamaal on tasakaal leitud, rajatud müratõkkeseinad ning alandatud vastavate liiklusmärkidega öist liikumiskiirust. Inimeste elukvaliteet sõltub muuhulgas rahulikust ööunest ja väiksemast stressist. Magamatus või häiritud öine uni tekitavad stressi, mida omakorda on aluseks mitmetele südame-ja veresoonkonna haigustele.  Hoiame oma inimeste tervist, kaitseme öörahu ning tõstame niimoodi üldist elukvaliteeti Eestis.