Tõnis Kõiv

Foorum, Emadepäev ja Mäo

Tõnis KõivMay 9, 2011

Foorum, Emadepäev ja Mäo

Mida peaks ikkagi tegema, et inimestel läheks elu paremaks (kolmapäevaõhtuse Foorumi jätkuks)? Järvamaa sai Emadepäeval oma Aasta ema, lisaks ka Espakist ja valmivast Mäo reisiterminalist Reformierakonna seisukoht on , et kui riigi rahandus on korras siis saavad ettevõtjad uusi töökohti luua ning on inimestel mitmeid võimalusi endale sobiva töö leidmiseks. Eesti riigi rahandus on korras, majandus kasvab hooga ning prognooside kohaselt kõige kiireminini Euroopa Liidus. Nii mõneski ettevõttes on ka juba palku tõstetud ning kindlasti ootab palgatõus ees veel mitmeski firmas. Majanduskriisi ajal tehtud raskete otsuste tulemusel on efektiivsus kasvanud, tootlikkus tõusnud ning põhjust ja võimalusi töötajate palku tõsta. Läbi maksude kasvav riigieelarve loob võimalusi sissetuleku kasvatamiseks ka avaliku sektori töötajatele. Töötutel on töö leidmiseks vaja eelkõige õppida. Töötukassa statistika kohaselt on meie töötud suhteliselt vähese haridusega ning kesise keeleoskusega. Eelmise aasta suvel oli meil natuke üle 80 000 töötu. Pooled neist (40 821) olid märkinud eeliskeeleks eesti keele, teine pool ehk 38 438 inimest vene keele ning ainult 1134 inimest mõlemad keeled. Siit on lihtne järeldada, et ole sa umbeestlane või umbvenelane, ühtmoodi raske on tööd leida. Ainult emakeelest ei piisa, tuleb teisi keeli samuti osata. Rohkem kui sada aastat tagasi avaldas Tartu Postimees tööotsimiskuulutuse: otsitakse kojameest, vajalik kolme kohaliku keele oskus: eesti,vene, saksa. Eesti on aastasadu olnud rahvusvaheline paik, kus elavad inimesed on võõrkeeli osanud. Vahepealne Nõukogude periood surus inimeste loomuliku keeleõppe tungi maha, sest raudne eesriie eraldas meid Läänest. See ajutine periood on nüüd juba ammu läbi. Minu arvates tuleb tänapäeva Eestis edukalt hakkama saamiseks osata vähemalt kolme keelt – eesti, vene, inglise keelt. Kusjuures ei ole mingit tähtsust, milline neist on emakeel, kokku on ikka kolme keelt vaja. Kuidas tänastel töötajatel paremini läheks? Õppimine on jällegi väga oluline. Valitsusliidu leppes on selge eesmärgina kirjas jõuda 20 protsendini tööealisest elanikkonnast, kes osaleb elukestvas õppes. Täna oleme 12 protsendi peal. Õppimine ei ole enam ammu õpilaste eesõigus. Õpivad ka tööealised ning üha rohkem. Üha rohkem kuuleb tööandjate suust, et nemad hindavadki tööle võtmisel just kandidaadi õppimisvõimet. On võimeline õppima, saab tööd, ei ole – ei saa. Tasemeõppelt erisoodustusmaksu kaotamine soodustab ka tööandjaid rohkem panustama oma töötajate õppesse. Õppimisvõimeline töötaja on väärtus iga tööandja jaoks, teda väärtustatakse, tal tõstetakse esmajoones palka. Järvamaa ehitab Paide Maksimarketi vahetusse lähedusse avas Espak uue ehitusmaterjalide kaupluse. Linnulennult vaadates on meie suvila just uue kaupluse taga. Väisasin reedel esmakordselt uut poodi, hea mulje jäi. Eriti meeldisid mulle hinnad, sest nendelt võeti kassas avamisnädala puhul tervelt 20 protsenti maha. Igal juhul sain oksalõikamise käärid ikka väga soodsalt kätte, juba veerand tundi hiljem õunapuu võrseid langes kui loogu:) Mäo reisiterminal saab ka kohe-kohe valmis. Jalakäijate jaoks on mõeldud liiklusskeem järgmine: terminali eest mööda sõidutee äärt Mäo nn "ausamba" ristini ja sealt edasi mööda vana maanteed Paide suunas. Lähemalt vaadates tekkis mul kahtlus, et inimesed ei pruugi suure kaarega käima hakata. Otse üle põllu on ainult ca 200 meetrit. Teoreetiliselt on võimalik otsetee tehagi, tegemist on Mini-Eesti maaga.  Teatavasti ju Mini-Eesti projekt toetust ei leidnud ning nüüd on mõtlemise koht. Kas sunnime inimesed ringi käima (hinnanguliselt 800 meetrit lisaks) või rajame 200 m pikkuse otsetee?! Või ootame ära ja vaatame, kuhu inimesed raja sisse tallavad ja siis otsustame?! Põhiline, et me Mäo reisiterminali kasutajaid kuidagi ei narriks. Emadepäev Emadepäeva oli lisaks kodule põhjust tähistada nii Paides kui Tartus. Paide Kultuurikeskuse saalis toimus meeleolukas kontsert. Saal oli rahvast täis ning laval esinesid lapsed ja lastest vanemadki. Pildil on näha mesimummu laulu saatel tantsivaid lapsi (ärge laske end eksitada, nad ei mitte lihtsalt ei lama laval vaid siiski tantsivad). Videot mesimummudest näeb siit Peo lõpus kuulutas maavanem ja Järva Naiskodukaitse välja Järvamaa Aasta ema, kelleks sai üheksa lapse ema Miia Jürgen. Vt pikemalt Järva Teatajast . Tartus käisime muuhulgas ka vastavatud Ahhaa keskuses. Täitsa huvitav oli. Eriti tahaks kiita keemiateatrit. Näidati ilmekalt kuipalju on energiat ühes kommis, kuidas vedela lämmastikuga keevat vett jahutada, kuidas hapnik mõjutab põlemist jne, jne. Sähvatusi ja pauke oli palju.

Laval oli tubli keemik, kes oskas lisaks keemiale ka hästi rääkida ning vajadusel inimesi kaasata.  Soovitan Ahhaa keskuses uudistamas ära käia.

Poeg tegi emast kauni foto, ma jäin ka peale:)