Eurost, Vanemahüvitisest ja talumistasust
Tõnis Kõiv • September 23, 2010
Eurost, Vanemahüvitisest ja talumistasust
Koos euro tulekuga tuleb Eestisse ka rohkelt külalisi, meid kiitma ja meilt õppima. Eurokonverentsilt kuulis nii mõndagi. Riigikogu sotsiaalkomisjonis tõrjusime järjekordse katse Vanemahüvitise süsteemi rikkuda ning õiguskantsleri ettepanek leidis parlamendis toetust.
Esmaspäevasel eurokonverentsil Estonias kiitsid Eestit nii Euroopa Keskpanga president Jean-Claude Trichet
kui Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Olli Rehn, teistest esinejatest rääkimata. Trichet läks ka väga konkreetseks kui tõi nimeliselt välja Jürgen Ligi, Andrus Ansipi ja Andres Lipstoki märkimisväärse panuse euroni jõudmisel. Rehn aga seevastu soovitas jällegi Eestil hakata oma rahanduspoliitikat ehk valikuid eksportima.
Omamoodi tähenduslik on seegi, et rahandusvolinik on soomlane. Me oleme ju vägagi mitmeid asju soomlastelt õppinud ja sealt üle võtnud. Üle lahe on euro kasutuses, nüüd saame meiegi. Olli Rehn kiitis Eesti kiiret arengut, mida ta isikliku kogemuse põhjal öelda saab. Nimelt ta külastas Eestit esimest korda 1992 aastal, tuli Georg Otsaga üle lahe.
Nii Trichet kui Rehn ei olnud pidanud paljuks selgeks õppida ka mõned sõnad eesti keeles. Trichet suust kuulsime "tere tulemast, Eesti" ja Rehn rääkis terve lõigu oma kõnest eesti keeles. Väga sümpaatne.
Teisipäeval tõrjusime sotsiaalkomisjonis järjekordse katse rikkuda juba aastaid kehtinud ja sündivust kasvatanud Vanemahüvitise süsteemi. Sotsid olid oma eelnõuga jälle platsis ning veelkord tuli üle korrata, et VH on loodud selleks, et suurendada sündivust ja kompenseerida saamata jääv tulu. VH eesmärgiks ei ole kunagi olnud vaesuse leevendamine. Saamata jääva tulu hüvitamine annab turvatunde laste sünnitamiseks.
Teine VH eesmärk on emade (või isade) kiire ja valutu naasmine tööturule. Vanemahüvitis ei ole sotsiaaltoetus. Hüvitatav summa moodustub varem makstud sotsiaalmaksu põhjal.
Kolmapäeval kiitsime heaks Õiguskantsleri tehtud ettepaneku muuta avalikes huvides tehnovõrkude-ja rajatiste talumise eest makstavat tasu. Õiguskantsler oli välja selgitanud, et talumise tasu on sedavõrd väike, et maaomaniku poolne tasu maksmise taotlemise kulud on suuremad kui makstav tasu. Näiteks elektriliini all oleva maatüki eest saaks talumise tasu 5.-, aga maamaksu peaks maksma 117 krooni. Ilmselt ei ole mõistlik taotleda 5.- tasu maksmist.
Õiguskantsler lükkas ümber ka väite ähvardava hinnatõusu kohta seoses tasu suurendamisega. Nimelt arvestab võrguettevõtja juba täna hinna kulu poolele sisse kogu teoreetiliselt maksmisele kuuluva talumistasu summa. Eleringi näite puhul oli eelmise aasta eelarves 28 mlj krooni, aga tegelikult maksti välja 148 tuhat krooni. Kogu ülejäänud summa jäi ettevõtte kasumiks. Seega ei pruugi isegi kümnekordsel talumistasude summa tõusu korral olla vajadust võrgutasu tõsta.
Riigikogu poolne õiguskantsleri ettepaneku heakskiit tähendab, et parlamendi õiguskomisjon peab nüüd eelnõu koostama ja menetlusse esitama. Õ.komisjoni esimees Vaher ei olnud just liiga optimistlik, et praegune Riigikogu koosseis jõuaks eelnõu ära menetleda. Elame-näeme.
kui Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Olli Rehn, teistest esinejatest rääkimata. Trichet läks ka väga konkreetseks kui tõi nimeliselt välja Jürgen Ligi, Andrus Ansipi ja Andres Lipstoki märkimisväärse panuse euroni jõudmisel. Rehn aga seevastu soovitas jällegi Eestil hakata oma rahanduspoliitikat ehk valikuid eksportima.
Omamoodi tähenduslik on seegi, et rahandusvolinik on soomlane. Me oleme ju vägagi mitmeid asju soomlastelt õppinud ja sealt üle võtnud. Üle lahe on euro kasutuses, nüüd saame meiegi. Olli Rehn kiitis Eesti kiiret arengut, mida ta isikliku kogemuse põhjal öelda saab. Nimelt ta külastas Eestit esimest korda 1992 aastal, tuli Georg Otsaga üle lahe.
Nii Trichet kui Rehn ei olnud pidanud paljuks selgeks õppida ka mõned sõnad eesti keeles. Trichet suust kuulsime "tere tulemast, Eesti" ja Rehn rääkis terve lõigu oma kõnest eesti keeles. Väga sümpaatne.
Teisipäeval tõrjusime sotsiaalkomisjonis järjekordse katse rikkuda juba aastaid kehtinud ja sündivust kasvatanud Vanemahüvitise süsteemi. Sotsid olid oma eelnõuga jälle platsis ning veelkord tuli üle korrata, et VH on loodud selleks, et suurendada sündivust ja kompenseerida saamata jääv tulu. VH eesmärgiks ei ole kunagi olnud vaesuse leevendamine. Saamata jääva tulu hüvitamine annab turvatunde laste sünnitamiseks.
Teine VH eesmärk on emade (või isade) kiire ja valutu naasmine tööturule. Vanemahüvitis ei ole sotsiaaltoetus. Hüvitatav summa moodustub varem makstud sotsiaalmaksu põhjal.
Kolmapäeval kiitsime heaks Õiguskantsleri tehtud ettepaneku muuta avalikes huvides tehnovõrkude-ja rajatiste talumise eest makstavat tasu. Õiguskantsler oli välja selgitanud, et talumise tasu on sedavõrd väike, et maaomaniku poolne tasu maksmise taotlemise kulud on suuremad kui makstav tasu. Näiteks elektriliini all oleva maatüki eest saaks talumise tasu 5.-, aga maamaksu peaks maksma 117 krooni. Ilmselt ei ole mõistlik taotleda 5.- tasu maksmist.
Õiguskantsler lükkas ümber ka väite ähvardava hinnatõusu kohta seoses tasu suurendamisega. Nimelt arvestab võrguettevõtja juba täna hinna kulu poolele sisse kogu teoreetiliselt maksmisele kuuluva talumistasu summa. Eleringi näite puhul oli eelmise aasta eelarves 28 mlj krooni, aga tegelikult maksti välja 148 tuhat krooni. Kogu ülejäänud summa jäi ettevõtte kasumiks. Seega ei pruugi isegi kümnekordsel talumistasude summa tõusu korral olla vajadust võrgutasu tõsta.
Riigikogu poolne õiguskantsleri ettepaneku heakskiit tähendab, et parlamendi õiguskomisjon peab nüüd eelnõu koostama ja menetlusse esitama. Õ.komisjoni esimees Vaher ei olnud just liiga optimistlik, et praegune Riigikogu koosseis jõuaks eelnõu ära menetleda. Elame-näeme.