Euroopast

Kuigi nii Prantsusmaal kui Kreekas on keerulised ajad, tähistas Euroopa sel nädalal oma päeva, samal ajal aga mõned inimesed Eestis nostalgitsesid ühte ammulõppenud sõda meenutades... Ega Euroopas ei ole praegu lihtne. Prantsusmaa valijad otsustasid presidendiks valida Francoise Hollande, kelle valimiseelsed sõnavõtud on kõike muud kui rõõmustavad. Kärpimise asemel tuleb soodustada kasvu. Sõnades väga õige, aga kärpimine ja kasv ei ole vastandid. Kulutuste kärpimist on vaja seetõttu, et enam ei saa laenu arvelt üha kulutada ja kulutada, sest laenuvõtmise piirmäärad on ammu ületatud. Majanduskasvu üheks  eelduseks ongi korras riigi rahandus, kontrolli all olevad avaliku sektori kulutused. Eks saab nüüd näha, kui palju värskeltvalitud Prantsusmaa president tegelikult soovib muudatusi ette võtta. Esimesed uudised tema kohtumistest on lootustandvad ehk siis Saksa-Prantsuse tandem peaks edasi kestma. Kreekas on olukord veelgi hullem. Parlamenti valitud kommunistidest ja neonatsidest ei ole midagi head oodata. Õnneks ei suuda Kreeka parlamenti valitud erakonnad ilmselt valitsuskoalitsiooni moodustada ja see toob kaasa uued valimised juba vähem kui kuu aja pärast. Kogu lootus on nüüd sellel, et kreeklased teevad uuesti valimiskasti juurde minnes parema otsuse. Valikut neil tegelikult ju ei ole. Kui Euroopa poolt pakutud abipaketi ära põlgavad siis kukuvad kaosesse. Meiegi parlamendi poolt heakskiidetud Vastastikuse Mõistmise memorandum EL-i ja Kreeka vahel sisaldab täiesti tavapäraseid reforme, mida peaks iga riik tegema. Ilma välise sunnita tegema. On imekspandav, et kreeklased nende vastu sõdivad. Teisisõnu paistab väga egoistlikuna kreeklaste arusaam, et andke meile raha, et saaksime põhjendamatult head elu edasi elada. Muidu ei maksa üldse võlgu tagasi. Osad neist vaesekestest ei kujuta vist ette, et neil ei olegi ju täna raha, millest võlgu tagasi maksta. Kui nad Euroopa (sh Eesti) nõutud reforme ellu ei vii, ei tekigi neil niipea mingit raha. Euroopa Komisjoni esindus Eestis tähistas Euroopa päeva renoveeritud Tallinna teletornis. Kuigi esinduse juhi Hannes Rummi sõnul oli teletorni ametlik avamine juba ära siis päris valmis ei tundunud torn veel olevat. Piirdeaiad lõpetamata ja kõik atraktsioonid ei töötanud päris nõuetekohaselt. Aga see selleks. Suur raha on magama pandud ning inimesed tunnevad elavat huvi. Tuleb lausa järjekorras seista, et torni pääseda. Ilusa ilmaga avaneva vaate, elektrooniliste lisaseadmete ja "klaaspõranda" pärast tasub järjekorras seista küll. Minu arvates on igati kohane tähistada 9.maid Euroopa päevana. Teine maailmasõda on ammu lõppenud ning eesti inimeste jaoks on kõvasti rohkem põhjust tähistada Euroopa päeva kui ühe sõja lõppemist. Eesti rahva jaoks sümboliseerib Euroopa päev Eesti ühinemist Euroopa Liiduga, NATO-ga, euroalaga. Osa inimesi aga peab tähtsamaks Teise Maailmasõja lõppemist. Vanemaealisi võib isegi mõista, nende jaoks tähendab see meenutusi lapsepõlvest. Aga noorematest sõjalõpu tähistatajatest on küll raske aru saada. Õigemini on neist pigem kahju, et nad on oma arengus ajalukku kinni jäänud. Siit see lääne ja ida joon jooksebki. Üldiselt on piiriks Narva jõgi, aga mõnel juhul trügib piirjoon ka sügavamale Eestisse.  Head Euroopa päeva!