Euroopa tulevikust ja jälle jahiseadusest
Tõnis Kõiv • May 12, 2013
Euroopa tulevikust ja jälle jahiseadusest
Euroopa tulevikust, jahiseadusest, metsa istutamisest ning pildike ka naabrite kohtumisestKuna 9.maid tähistatakse kui Euroopa päeva siis korraldas Euroopa Komisjoni Eesti esindus debati Euroopa tuleviku teemal. Vandeadvokaat Jüri Raidla ja Eesti Vabariigi President Toomas H Ilves on mõlemad föderaalse Euroopa pooldajad ja seetõttu nende vahel erilist debatti sündida ei saanudki. Jüri Raidla arvates on Euroopa liit Eesti rahvuslikes huvides. Edasi liikumiseks tuleb vastused leida kuuele küsimusele:
Debatt Euroopa tuleviku teemal 9.mail 2013 aastal
1. Kus on Eesti rahvuslikud huvid paremini kaitstud, kas EL-is või väljaspool? Raidla: EL-is.
2. Kas Eesti rahvuslikes huvides on föderatsioon või konföderatsioon (praegune seis)? Raidla: Föderatsioon.
3. Kas konföderaalsel Euroopal on tulevikku? Raidla: Ei ole.
4. Kas föderaalne Euroopa on üldse võimalik? Raidla: debateeritav, oleme läbi aastakümnete arenenud föderalismi suunas.
5. Milline peaks olema föderaalse Euroopa ülesehitus, et Eesti rahvuslikud huvid oleksid kaitstud? Raidla: kahekohaline parlament, selge mandaadiga komisjon, kokku 10 tingimust.
6. Mida peaks tegema Eesti, et muuta Euroopa föderaalseks? Raidla: võtma ette föderaalse Euroopa arhitekti rolli. Asuda välja töötama uut konstitutsiooni, sihiks otsustamine Eesti eesistumise ajal 2018 aastal.
Minu mõtetega Euroopa tuleviku kohta eelmise aasta oktoobrist saab tutvuda siit.
Veel üks teema seondus möödunud nädalal presidendiga. Nimelt kuulutas president välja jahiseaduse.
Kuus parlamendikolleegi arvas, et ei peaks välja kuulutama, hoopis parlamenti tagasi saatma. Põhjuseid oli pastakast küll mitmeid imetud, kuid jäetud tähele panemata seaduse lõplik tekst ja nii mõnedki hirmud olid mõõdutundetult suureks puhutud. Presidendi kantselei poolt väljakuulutamise järel kuuele saadikule saadetud vastuses avaldatakse sisuliselt umbusaldust jahimeeste seltsi juhtkonnale. Nimelt sai presidendi kantseleile paari nädalaga selgeks, et just jahimeeste seas valitseb ebakindlus eesootava ees ning vähe on arusaamist uue seaduse regulatsiooni osas. Kes siis peaks oma liikmete teavitamist korraldama kui mitte jahimeeste selts?! Ilmselt nad kulutasid liiga palju aega uue seaduse vastu võitlemisele ja muuks enam jaksu ei jagunud. Keskkonnaministeerium ulatab siingi oma abistava käe ja korraldab veel enne seaduse jõustumist mitu jahiseadust tutvustavat üritust. Loodetavasti saavad vastustest huvitatud sealt puuduva info kätte.
Reedel osalesin RMK nõukogu koosolekul, kus lisaks kõigele muule oli teemaks ka jahiseadusega seonduv. Nimelt on mitmed jahimeeste juhtfiguurid hirmutamas lihtsaid jahimehi, et "nüüd hakkab RMK teie käest nõudma oksjoni hinda ehk 4 eurot ha kohta". Jäägu see hirmutamine nende südametunnistusele. RMK majandab riigile kuuluvat metsa ja teeb seda vägagi edukalt. Metsa majandaja jaoks on oluline, et jahindus ei tekitaks kahju. Seega on RMK lepingute lähtekohaks jahipiirkondades, mille koosseisus on riigile kuuluvat maad, et jahimehed hoiavad ülemäärased ulukikahjud ära ning sel juhul mingit rendihinda maa eest ei lisandu. Tervenisti riigi maal asuvates jahipiirkondades pakub aga RMK edaspidigi ilma maata ja jahivõimaluseta jahimeestele võimalust osaleda oksjonil ning omandada jahipidamise õigus üheks aastaks.
AS-i Eesti Metsataim kasvuhoone
Enne nõukogu koosolekut tutvusime AS-i Eesti Metsataim tööga. Nägime kuidas kasvatatakse seemnest istik ja milliseks ta teisel aastal on sirgunud, täitsa istutamiskõlblikuks.
Neid kaheaastaseid, istutamiskõlblikke taimi me ka maha istutasime, selleks ettenähtud langile. Tunnike oli aega ning sadakond männi-istikut sai mulda. Loodetavasti kasvavad neist suured puud, nad jäävad puutumata erinevatest kahjuritest ning ka põder ei tule latvu ära ampsama. Eks jahimehed peavad viimase eest hea seisma.
Esimesel aastal seemnest kasvatatud taim on teisel aastal istutamiskõlbulik
Mändide istutamine reedel, 10.mail 2013 a
Nädalavahetusel kohtus meie pere kass naabriga. Algul turvaliselt läbi võrkaia, hiljem ka ilma:)
Debatt Euroopa tuleviku teemal 9.mail 2013 aastal
1. Kus on Eesti rahvuslikud huvid paremini kaitstud, kas EL-is või väljaspool? Raidla: EL-is.
2. Kas Eesti rahvuslikes huvides on föderatsioon või konföderatsioon (praegune seis)? Raidla: Föderatsioon.
3. Kas konföderaalsel Euroopal on tulevikku? Raidla: Ei ole.
4. Kas föderaalne Euroopa on üldse võimalik? Raidla: debateeritav, oleme läbi aastakümnete arenenud föderalismi suunas.
5. Milline peaks olema föderaalse Euroopa ülesehitus, et Eesti rahvuslikud huvid oleksid kaitstud? Raidla: kahekohaline parlament, selge mandaadiga komisjon, kokku 10 tingimust.
6. Mida peaks tegema Eesti, et muuta Euroopa föderaalseks? Raidla: võtma ette föderaalse Euroopa arhitekti rolli. Asuda välja töötama uut konstitutsiooni, sihiks otsustamine Eesti eesistumise ajal 2018 aastal.
Minu mõtetega Euroopa tuleviku kohta eelmise aasta oktoobrist saab tutvuda siit.
Veel üks teema seondus möödunud nädalal presidendiga. Nimelt kuulutas president välja jahiseaduse.
Kuus parlamendikolleegi arvas, et ei peaks välja kuulutama, hoopis parlamenti tagasi saatma. Põhjuseid oli pastakast küll mitmeid imetud, kuid jäetud tähele panemata seaduse lõplik tekst ja nii mõnedki hirmud olid mõõdutundetult suureks puhutud. Presidendi kantselei poolt väljakuulutamise järel kuuele saadikule saadetud vastuses avaldatakse sisuliselt umbusaldust jahimeeste seltsi juhtkonnale. Nimelt sai presidendi kantseleile paari nädalaga selgeks, et just jahimeeste seas valitseb ebakindlus eesootava ees ning vähe on arusaamist uue seaduse regulatsiooni osas. Kes siis peaks oma liikmete teavitamist korraldama kui mitte jahimeeste selts?! Ilmselt nad kulutasid liiga palju aega uue seaduse vastu võitlemisele ja muuks enam jaksu ei jagunud. Keskkonnaministeerium ulatab siingi oma abistava käe ja korraldab veel enne seaduse jõustumist mitu jahiseadust tutvustavat üritust. Loodetavasti saavad vastustest huvitatud sealt puuduva info kätte.
Reedel osalesin RMK nõukogu koosolekul, kus lisaks kõigele muule oli teemaks ka jahiseadusega seonduv. Nimelt on mitmed jahimeeste juhtfiguurid hirmutamas lihtsaid jahimehi, et "nüüd hakkab RMK teie käest nõudma oksjoni hinda ehk 4 eurot ha kohta". Jäägu see hirmutamine nende südametunnistusele. RMK majandab riigile kuuluvat metsa ja teeb seda vägagi edukalt. Metsa majandaja jaoks on oluline, et jahindus ei tekitaks kahju. Seega on RMK lepingute lähtekohaks jahipiirkondades, mille koosseisus on riigile kuuluvat maad, et jahimehed hoiavad ülemäärased ulukikahjud ära ning sel juhul mingit rendihinda maa eest ei lisandu. Tervenisti riigi maal asuvates jahipiirkondades pakub aga RMK edaspidigi ilma maata ja jahivõimaluseta jahimeestele võimalust osaleda oksjonil ning omandada jahipidamise õigus üheks aastaks.
AS-i Eesti Metsataim kasvuhoone
Enne nõukogu koosolekut tutvusime AS-i Eesti Metsataim tööga. Nägime kuidas kasvatatakse seemnest istik ja milliseks ta teisel aastal on sirgunud, täitsa istutamiskõlblikuks.
Neid kaheaastaseid, istutamiskõlblikke taimi me ka maha istutasime, selleks ettenähtud langile. Tunnike oli aega ning sadakond männi-istikut sai mulda. Loodetavasti kasvavad neist suured puud, nad jäävad puutumata erinevatest kahjuritest ning ka põder ei tule latvu ära ampsama. Eks jahimehed peavad viimase eest hea seisma.
Esimesel aastal seemnest kasvatatud taim on teisel aastal istutamiskõlbulik
Mändide istutamine reedel, 10.mail 2013 a
Nädalavahetusel kohtus meie pere kass naabriga. Algul turvaliselt läbi võrkaia, hiljem ka ilma:)