Euroopa Parlament 2014, valitud

25.mail 2014 a toimunud Euroopa Parlamendi valimised tõid väga hea tulemuse ja seda  mitmes erinevas võtmes... Eesti valijate otsuse tulemusel sai Reformierakond kaks kohta, sotsiaaldemokraadid, IRL ja keskerakond ühe koha ning viimane koht läks üksikkandidaat Indrek Tarandile. Valimisaktiivsus kahjuks langes, kuid oli sellegipoolest Euroopa teiste riikidega võrreldes pigem kõrge (Eestis 36,44 % versus 2009 a 43,9 %, mitmes riigis alla 20%). Andrus Ansip sai üle kahe korra rohkem hääli kui Savisaar Reformierakonna nimekirjas tegi parima tulemuse Andrus Ansip, kogudes üle kahe korra rohkem hääli oma rivaalist Edgar Savisaarest, kes ei saanud mandaatigi (sõnum nii Eestisse kui piiri taha). Teise koha Reformierakonna nimekirjas sai Kaja Kallas ning asendusliikmetena järgnevad Urmas Paet ja Igor Gräzin (kumb neist Ansipi volinikust suundumise järel europarlamenti läheb, selgub hiljemalt siis kui mineku aeg). Juba mainitult ei toetanud valijad Keskerakonna esimeest mandaadi vääriliselt, küll aga pääses  Jana Toom Brüsselisse. Kahju küll, et eesti rahvast väljasurevaks rahvaks nimetanu ja Kaitsepolitsei aastaraamatus negatiivselt äramärkimist leidnud inimene hakkab esindama Eestit ühena kuuest saadikust. Eks ole näha, kas saime nüüd oma Zdanoka (avalikult venemeelne Lätist valitud eurosaadik) või mitte?! Sotsiaaldemokraatide ridades sai suurema häältetulemuse Marju Lauristin ning IRL-i poolt jätkab Tunne Kelam.  Kuigi Indrek Tarand kaotas üle poole oma toetusest siis sai ta ikkagi mandaadi. Lihtsalt 2009 a toetus oli nii kõrge, et sealt tasemelt võis kaotada. Reformierakonna jaoks on tegu ajaloolise valimistulemusega, sest seni ei ole valijad meie Euroopa võimekust (kogemust) kahe mandaadi vääriliseks pidanud. Mäletatavasti olid 2004 a Euroopa Parlamendi valimised Tooma H Ilvese valimised, keda rahvas pidas välispoliitikas asjatundjaks ja kelle tulemus tõi kokkuvõttes sotsidele 3 kohta (RE- 1). 2009 a valimised olid protest kinniste nimekirjade vastu ja tõid Tarandi esiletõusu (RE- 1). 2014 a valimisi võib jällegi pidada välispoliitilise teadmise ja kogemuse valikuks, sest vähemalt pooled valitud on asjatundjad Euroopa osas (ekspeaminister Andrus Ansip ja kahe koosseisu kogemusega europoliitik Tunne Kelam,  ka Tarandi lisaks siia) ning Lauristini puhul mängis ilmselt Eesti poliitika pika-ajaline taust rolli. Ka avatud nimekirjad töötasid edukalt, sest Jana Toom tõusis nimekirja viimaselt kohalt esimeseks ja Savisaar langes esikohalt teiseks. Väiksemaid ümberpaigutusi oli igas nimekirjas. Eesti valitsus peab üsna pea nimetama kandidaadi Euroopa Komisjoni voliniku kohale ja on üsna laiapõhjaline kokkulepe, et parim valik Eesti jaoks on nimetada volinikuks Andrus Ansip. Temale valimistel antud häälte arv kasvatab mõjuka portfelli saamise tõenäosust ja sellest on Eestil vaid võita. Euroopa parlamendi valimistest tulenevad sisepoliitilised valikud ja muutused ootavad meid veel ees ja nendest kirjutan pikemalt hiljem.