Elektrooniline hääletamine on ohus

Üks hea uudis ja teine halb.  Heaks pean Urmas Reinsalu kaitseministriks saamist ja halvaks Riigikogus arutusel olevat seadusemuudatust, mis paneb löögi alla elektroonilise hääletamise salajasuse...See, et IRL-i esimehest Urmas Reinsalust saab kaitseminister oli tegelikult kauaoodatud uudis, mis seetõttu ei olegi niiväga enam uudis. Insult on tõsine haigus, millest taastumine võtab aega ning lausa nõuab elukorralduslikke muudatusi. Soovin omalt poolt palju tervist Mart Laarile. Kaitseministrina saab Reinsalust valitsuskabineti liige, mis asetab ta automaatselt "kaamerate" huviorbiiti. Ilma seal olemata on väga raske tõsiseltvõetavaks, ühiskonnas laialt tuntud erakonnajuhiks saada. Eriti veel olukorras, kus konkureerida tuleb peaministriga, Tallinna linnapeaga ning hetkel populaarse erakonna juhiga. Ühesõnaga - igati positiivne uudis. Sugugi nii positiivne aga ei ole teisipäeval Riigikogus esimesel lugemisel olnud valimisseaduste muudatused. Eelnõu kohaselt seadustakse võimalus, et elektrooniliselt hääletanud valija saab hiljem kontrollida, et tema hääl on ikka kohale jõudnud. Riigikogu saalis kõlanud seletuse kohaselt võib tegu olla mobiilsele rakendusele kuvatava infoga, mis tõestab hääle jõudmist süsteemi kuni selleni, kelle poolt hääl anti.  Millegipärast ei soovi keegi kinnitust valimiskasti lastud pabersedeli kohta. Keegi ei nõua kviitungi väljastamist, et olen hääletanud või et olen hääletanud konkreetse kandidaadi poolt. Elektroonilise hääletamise puhul aga millegipärast soovitakse lahendust, mis elektroonilise "kviitungi" väljastaks. Minu arvates ei ole see hea mõte, isegi ütleks, et on halb mõte. Valimised peavad olema salajased ja ühetaolised. Salajasus saab rikutud, kui kuidagimoodi on võimalik esitleda valija poolt antud häält. Pabersedeliga hääletamisel on see võimatu. Valija laseb pabersedeli valimiskasti ja salajasus on täiesti tagatud. Elektroonilise hääle puhul aga kaalutakse võimalus tehniliste abivahendite abil saada hiljem kinnitus, et elektrooniline hääl on süsteemi edastatud ja isegi seda, kelle poolt on hääl antud?! Ma ei saa aru, miks ja kellele on "elektroonilist kviitungit" vaja? Kui valija kahtleb siis ta saab elektrooniliselt uuesti hääletada. Kui ta aga üldse ei usalda seda, mis "seal ekraani taga toimub" siis on erinevaid võimalusi hääletada pabersedeliga. On oht, et me paneme aastaid tõrgeteta toiminud elektroonilise hääletussüsteemi löögi alla. Suurendame hääleostjate võimalusi, kes mobiilsele seadele saabunud kinnitust hääleostutehingu toimumise tõendina saavad kasutada.  Või kui kontrollisüsteem korrektselt ei käivitu, saab seetõttu vaidlustada ja seada kahtluse alla kogu elektroonilise hääletussüsteemi. Seaduses on paragrahv 48⁴. Elektroonilise hääletamise kord, mille lõike viis kohaselt saab valija pärast hääletamise kinnitamist teate hääle vastuvõtmise kohta. Selge ja arusaadav lahendus, mis toimib juba täna. Eelnõus on aga täiesti uus paragrahv 48⁶. Elektroonilise hääle kontroll järgmises sõnastuses: (1) Valijal on võimalik kontrollida, kas tema antud hääle on elektrooniliseks hääletamiseks kasutatud rakendus valija tahte kohaselt elektroonilise hääletamise süsteemile edastanud. Allakriipsutuse kohaselt peab saama kontrollida mitte ainult hääle edastamist süsteemi vaid ka seda, et hääl just valitud kandidaadi poolt läks.  Eelnõu seletuskiri ütleb, et kuna tegemist on Eestis ja ka laiemalt maailmas uudse meetodiga, ei eksisteeri veel valmis kontrollikontseptsiooni. Tehniline risk on siin veel ka. Mis juhtub siis kui kontseptsiooni alusel väljatöötatud lahendus ei hakka tööle või töötab tõrgetega? Riskime kogu elektroonilise hääletuse vaidlustamise ehk ärajäämise ohuga?! Kas see on kellegi varjatud tagamõte?! Tahaks loota, et ma eksin. Tahaks loota, et hääle kontrollimist ei tule moel, mis seab kahtluse alla valimiste salajasuse, ühetaolisuse, et me ei loo juurde võimalusi hääleostjatele, et me ei sea mõtlematult löögi alla tõrgeteta toiminud mugavat hääletamissüsteemi. Eesti on maailmas eririnnas elektroonilise hääletamise osas. Püüame nüüd rahulikult edasi liikuda, et mitte ise-endast uisapäisa mööda tormata.   PS! Eilse päeva valguses võiks äkki õiguskantsleri poole pöörduda ja erapooletut arvamust küsida eelnõus sisalduva elektroonilise hääle kontrolli kohta.