Eesti põllumehed on Euroopa ühed tublimad

Toidu tootjatel terendub ees helge tulevik. Sööjaid tuleb aina juurde ja hinnad muudkui kasvavad. Kuid konkurentsitingimused Euroopas on ebavõrdsed ja uus eelarvekava pakub vaid aeglast leevendust. Põllumeeste traditsioonilisel kogunemisel sellel nädalavahetusel toimuvatel Jäneda Talupäevadel, mida eile külastasin, oli meeleolu sellegipoolest optimistlik...Euroopa põllumehed elavad toetustest ning uute liikmesriikide põllumehed kaebavad toetuste suure ebavõrdsuse üle. Ei saagi ju mõistlikuks pidada, et Eesti toetuste keskmine määr hektari kohta 90 eurot aastas. Soomes aga kaks korda suurem, Saksamaal, Itaalias pea kolm korda ja Kreekas enamgi (ligi 500 eurot hektari kohta aastas). Euroopa Komisjoni esitatud eelarvekava kohaselt toetused küll muutuvad ühtlustumise suunas, aga mitte meie soovitud tempos. Komisjoni kava kohaselt on ette näha uut üleminekuaega – eelarveperioodi lõpuks 2020 plaanitakse vähem toetusi saavaid riike ELi keskmisele näitajale lähendada kolmandiku võrra. Raha selleks aga tuleb rohkem saavate riikide põllumeestele makstavate toetuste vähenemise, sammuga 1% aastas arvelt. Euroopa Komisjon on juba ette alla andnud Prantsusmaa, Saksamaa jne riikide survele mitte vähendada nende põllumeeste sissetulekuid drastiliselt, finantskriisis Euroopa sunnib eelarvekulutuste kasvatamise asemel aga pigem kärbetele. Praegusegi komisjoni esitatud eelarvekava eest tuleks kiita selle nimel tööd teinud Eesti poliitikuid ja ametnikke. Rindejoon selles vaidluses ei asu Eestis, see asub vana ja uue Euroopa vahel. 2010 a allkirjastasid Eesti, Läti Leedu, Poola, Tšehhi, Slovakkia, Rumeenia, Bulgaaria, Rootsi, Küprose ja Ungari esindajad vastavasisulise Euroopa Liidu ühist põllumajanduspoliitikat (ÜPP) puudutava deklaratsiooni. Nimetatud riike võib pidada rindejoone üheks pooleks. Teisel pool asuvad aga Euroopa suurriigid (Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia jt). Võitlus eelarvekava pärast käib pingeliselt kuni lõpliku kinnitamiseni. Seega peaks nüüd iga põllumajanduses huvisid omav katusorganisatsioon otsima ja leidma liitlasi Euroopa eri riikide partnerorganisatsioonide seast, tegema lobbytööd, kirjutama kirju, saatma pöördumisi jne. Ideaalis peaks põllumajandus toime tulema ilma toetusteta. Tegemist on ju ühe osaga ettevõtlusest. Eesti põllumehed on öelnud, et nemad saaksidki ilma toetusteta hakkama, kui nende Euroopa konkurentidelt ka toetused ära võetaks. Ma ei kahtle, et võrdsetes konkurentsitingimustes läheks Eesti põllumehel väga hästi. Põllumees on põline rikas ja põllumajandusel terendab ees helge tulevik. Liialdamata võib öelda, et maailm on näljas, süüa tahtjate arv üha kasvab. Sel nädalal Eestit väisanud hiinlasest investor, kellega kohtumisest kirjutasin paar päeva tagasi, oli muuhulgas huvitatud koostööst põllumajanduse valdkonnas. Hiinas on väga palju inimesi ehk toidu tarbijaid. Põllumeeste kaubale on üha suurem nõudlus. Ilmselt on vaja leevendada nõudeid väiketootjatele, et alandada uute tulijate turuletulemise barjääri. Näiteks oli Jänedal kaupleja, kes müüs väga maitsvaid puhtast sealihast valmistatud vorstikesi. Kui küsisime, kust neid muul ajal osta saab, saime vastuseks, et ei saagi. Liiga keeruline ja tülikas on bürokraatia, millest tuleb end väiketootjal läbi närida. Siin on kindlasti kohta, mida tuleb kriitilise pilguga üle vaadata. Tihtipeale oleme mõne põllumajandust puudutava nõude lihtsalt mugavusest inglise keelest ära tõlkinud, vaevamata end kohustusega norm sättida kohalikesse oludesse vastavaks. Nii nagu me oleme kordi ja kordi näinud Kesk-Euroopas, Itaalias, Prantsusmaal, küsides endalt – kus siin need euronormid on, mida meie Eestis täitma peame?! Miks nemad võivad nii toota ja kaubelda, aga meie ei või. On aeg bürokraatiat leevendada. Jäneda Talupäevadel oli ka meelelahutuse peale mõeldud. Võis jälgida traktorite kiirendusvõistlust Eesti moodi. Rahvusvaheliselt toimub kiirendusvõistlus eraldi selleks ehitatud savipõhjaga rajal, traktoritel on spetsiaalsed rehvid. Kõige olulisem on aga järelveetav käru, mis peale starti muudkui raskust tagantpoolt ettepoole liigutab ja niimoodi nõrgema traktori enne finišijoont peatuma sunnib. Püüdsin Paide linnapeana Mäos pea kümme aastat tagasi traktorite kiirendusvõistlust käima saada, aga vara oli veel. Kulutused olnuks liiga suured ja asjast huvitatud ettevõtteid nappis. Kalle Sommeri eestvedamisel tehakse traktorite kiirendusvõistluse arendamisel tänuväärset tööd. Jäneda Talupäevadel toimub kiirendusvõistlus mäkketõusuna, mida tuleb aja peale sooritada tavakasutuses oleva traktoriga haagisega järel. Vihm muutis võistluse veelgi huvitavamaks ja raskemaks. Sel aastal oli kiirendusvõistluses külalisesineja Lätist, lausa nende meister. Pildil on kohalik mees Jaak Martin oma K-700-ga konkurentsi pakkumas tänapäevastele võimsatele traktoritele. Viimased muidugi võitsid. Rohkem pilte Jäneda talupäevadest näeb siit.