Edasiminek haisuvastases võitluses

Neljapäeval (28.aug) kohtusid Saku mõisas Riigikogu keskkonnakomisjoni ja Eesti Vee-ettevõtete liidu esindajad, et arutada veemajanduse  probleeme ja kitsaskohti. Jõudsime ühele meele, et ainult haisuvaba elu on väärikas elu ja inimeste häirimine reoveesette käitlemisest tuleneva haisuga peab lõppema...  Kui haisuvaba elu väärtuslikkuses olime selgelt ühel meelel siis tee, kuidas sinna jõuda on jätkuvalt vaidluse all. Mäletatavasti esitasin koos kolleegidega aasta tagasi Riigikogu menetlusse eelnõu, mille sisuks oli anda vee-ettevõtetele 5 ja 10 a pikkune tähtaeg reoveesette käitlemise kaasajastamiseks, mille tulemusel väheneb märgatavalt haisuhäiring ja on võimalik seega vähendada ka ala, kuhu võib häiring ulatuda (kuja). Haisuvastast eelnõud Riigikogu kõnepuldis kaitsmas Mitmete oponentide mõte jooksis kahjuks kuja koha pealt kinni ja unustati täiesti ära, et kuja vähendamine on vahend, mitte eesmärk. Eesmärgiks on inimväärne ja kvaliteetne elu ca 60 tuhandele Eestimaa inimesele, kel tuleb täna paljudel päevadel aastal sisse hingata haisvat õhku, mis levib nendeni reoveesette käitlusest. Selline olukord ei ole normaalne ja ei saa kestma jääda. Seaduseelnõule on juba esitatud mitmeid parandusettepanekuid ning mõni kõlas ka veel kohtumisel. Kindlasti vajab eelnõu muutmist ja selleks on keskkonnakomisjon ka valmis.  Ühes aga jõudsime kohtumisel üksmeelele, et inimeste häirimine reoveesettest tuleneva haisuga peab lõppema.  Kuidas seda täpselt saavutada, siin on veel ruumi aruteludele ja läbirääkimistele. Veel teeb vee-ettevõtjaid murelikuks tõsiasi, et EL-i toetusest tehtud investeeringuid ei ole lubatud amortiseerida ehk seda kulu vee-ja kanali teenuse hinnas kajastada. Kui see nii jääbki siis tuleb riigil 30-40 aasta pärast jälle ühekordselt miljoneid, miljardeid kulutada, et suuri investeeringuid veemajandusse teha. Pildil oleva masinaga toimub reoveesette õhuga segamine ehk haisu vallapäästmine Tavapärases majandustegevuses amortiseerivad ettevõtted oma vara pidevalt ja uuendavad kogutud vahenditest vara samuti pidevalt. Kuna EL-i toetus on paljudel juhtudel olnud lausa 80 % investeeringu kogumaksumusest siis oleks ka mõju vee-ja kanali teenuse hinnale märkimisväärne ja seetõttu saab amortisatsiooni arvestama hakata aastatepikkuse üleminekuga. Kaalumisel ka võimalus amortisatsioonisummad riigile (Keskkonnainvesteeringute Keskusesse) maksta ja sealt siis hiljem taotleda. Siin on kokkuleppeni, kus ühekorraga on arvesse võetud tarbijate, vee-ettevõtete ja riigi huvid, veel pikk tee minna. Rääkisime ka uuest raskemetallide sisaldust heitvees reguleerivast määrusest ja selle mõjust vee-ettevõtetele, samuti vee-ettevõtete koondumise vajadusest, et vähendada kulusid, aga pakkuda klientidele jätkuvalt kvaliteetset teenust.  Kohtumised ja koostöö Eesti Vee-ettevõtete liiduga jätkub.