Demokraatiast ja ööistungitest

Kõigepealt tuleb tunnistada, et Reformierakonnal on viimaste kuude sündmustest palju õppida ja järeldusi teha. Ei poliitikud ega erakonnad ole eksimatud... Reformierakondlaste poolt on läbi lastud vigu, eelkõige suhtlusvaldkonnas. Samas on erakond esimehe ja peaministri isikus avalikkuse ees vabandanud. Meil tuleb teha, mis meie võimuses,  et Eesti poliitika ja poliitiline kultuur paraneks, ja mitte ainult poleks aus, vaid ka näiks aus. Harta 12 ja Vabariigi Presidendi juures kogunenud ümarlaud on mõlemad olulised sammud vihkamisest vaba avatud arutelu suunas. Keit Pentus-Rosimannuse sõnul soovib ta, et isikute  vaenamise asemel toimuks sisuline debatt, mis keskenduks erinevatele võimalikele lahendustele, kuidas poliitilist süsteemi ja kultuuri paremaks muuta. President võttis endale tänuväärse rolli ja kanaliseeris oma ümarlauaga arutelu, suunates selle rahulikku sängi, mis ongi demokraatliku riigikorralduse loomulik osa. Et tehakse ettepanekuid, otsitakse lahendusi kuidas poliitilist süsteemi edasi arendada ja paremaks muuta ei ole  mitte kriisi tunnus vaid normaalne asjade käik.  Presidendi ettepanek oli keskenduda edasises arutelus järgmistele teemadele: 1. Erakondade rahastamise ausus ja kontrollitavus. 2. Erakondade konkurentsi ausus ja elavus. 3. Valija hääle kaalukus valimistulemuse otsustamisel. 4. Kodanike ausa kaasamise laiendamine valimistevahelisel ajal. Reformierakond osaleb neis aruteludes. Ei tasu unustada, et näiteks erakondade rahastamise reeglite täpsustamise tööd on parlamendi põhiseaduskomisjon  Rait Maruste juhtimisel teinud juba kevadest alates. Kaasatud on sellesse töösse nii ülikoole, vabaühendusi, riigikontrolli, kui teisi eksperte, nii et ses osas on ka presidendi hinnangul suur osa tööst tehtud. Kõik parlamendierakonnad on aruteludes osalenud ja ühine otsus oli esitada ettepanekute koond justiitsministeeriumile vastava eelnõu väljatöötamiseks.  See muidugi ei takistanud sotse neidsamu ühiselt väljatöötatud ettepanekuid seaduseelnõu vormis Riigikogule üle andmast, et teistest paremana näida, alusetult muidugi. Arutelu ja ettepanekute tegemine ei tohiks kujuneda igikestvaks protsessiks, vaid peaks jõudma kokkuvõtteni järgmisel kevadel. Seejärel saab ümarlaud anda oma ettepanekud parlamendile üle, kus siis tehtavate muudatuste kaalumine ja nende üle arutamine juba parlamentaarses vormis jätkuda saab. Parlamendis on olemas valmisolek üksmeelele jõutud ettepanekuid kevadistungjärgul seaduseelnõuna arutada. Ööistungitest Riigikogu on 2013 a eelarve pärast pidanud juba kaks ööistungit. Põhjuseks on Keskerakonna liikmete istungiga venitamine. Kui küsitakse palju küsimusi ja peetakse kõnesid siis seda ei saa ette heita. Küll on aga selge venitamine iga parandusettepaneku hääletamise nõudmine ja enne hääletamist 10 minutilise vaheaja nõudmine. 2013 a riigieelarvele oli opositsiooni poolt esitatud 101 parandusettepanekut.   Lõviosa neist on  ilma seadusliku katteallikata ning nende poolt hääletamine on võimatu juba ainuüksi sel põhjusel. Nii näiteks on katteallikana näidatud makse, millised Eestis ei kehti ning mille kehtestamiseks ei ole ka seaduseelnõud esitatud, samuti on osade ettepanekute katteallikaks riigieelarve defitsiidi suurendamine, mis on eelarve baasseadusega otsesõnu keelatud. Ainult neid ettepanekuid saab sisuliselt kaaluda, mille katteallikas on seaduslik. Aga isegi sel juhul ei ole kaalumist väärt ettepanek mitte ehitada Eesti Rahva Muuseumi vaid pihustada ehitamiseks kuluv raha laiali tuhandeks pisiasjaks. Põhiliselt on Keskerakonna muudatusettepanekute katteallikaks astmeline tulumaks, mis pärsiks majandust ja ettevõtlust, vähendaks motivatsiooni töötada ja tekitaks maksustamisel ebaõiglust. Õnneks ei ole astmelise tulumaksul praeguse Riigikogu koosseisu toetust. Hoolimata Keskerakonna fraktsiooni pingutustest takistada protseduuriliste vahenditega järgmise aasta eelarve menetlemist, peame me suutma detsembri esimeses pooles eelarve vastu võtta. Eeloleval reedel kell 13.00 algav istung saab olema pingeline. Kuna tegu on täiendava istungiga siis peab iga hetk vähemalt 51 saadikut kohal olema. Füüsiliselt saalis, sest kui opositsioon nõuab kohaloleku kontrolli ja saalis registreerib end kohale vähema kui 51 saadikut, on istung lõppenud.  See on põhimõtteline erinevus tavaistungiga võrreldes ja esimese kümne/kahekümne  tunni möödudes võib nõrgema füüsilise vastupanuvõimega inimestel raskeks minna. Reformierakond on selleks maraton-istungiks valmis, et pensionite tõus ja  lapsetoetuste reform ja maksukoormuse alanemine saaks toimuda ja riigi stabiilsus ei oleks ohus. Vaba konkurents jäätmemajanduses Eelmisel nädalal saatis Konkurentsiamet oma ettepanekud konkurentsiolukorra parandamiseks jäätmevaldkonnas, mida RK keskkonnakomisjon kindlasti kaaluma hakkab Kuna Konkurentsiameti hinnangul on jäätmevaldkonnas tegu oluliste konkurentsitõrgetega ja ettevõtlusvabaduse riivega, siis lasub riigil kohustus uurida piirangu mõjusid, hinnata nende õigustatust ja kui piirangu säilitamiseks puudub ülekaalukas avalik huvi, siis piirang kaotada või seda mõistlikkuse piires leevendada. Konkurentsiametil on kolm konkreetset ettepanekut jäätmeseaduse muutmiseks:

1. Välistatakse jäätmekäitluskohale ainuõiguse või mis tahes eeliste andmine omavalitsuse poolt, tagades vaba konkurentsi säilimise sellel tegevusalal;
2. Tunnistatakse kehtetuks omavalitsuse poolt monopoolse jäätmeettevõtja loomist võimaldav jäätmeseaduse § 66 lg 1¹;
3. Tunnistatakse kehtetuks korraldatud jäätmevedu sätestavad jäätmeseaduse 4. peatükis sisalduvad sätted, avades selle tegevusala vabale konkurentsile.

PS! Nädal tagasi avas SA Maaspordikeskus Koerus jõusaali. Pildile jäid eestvedajad Jüri Ilves ja maadlustreener Mati Sadam, kes jagasid avamise puhul tunnustust kaasa aitajaile. Maaspordikeskuse sihiks on kasvatada maadluse kandepinda ning luua noortele võimalusi spordiala harrastamiseks sihiga saada olümpiavõitjaks. Innustust andma oli tulnud Londoni olümpia hõbemedali võitnud Heiki Nabi, kes lisaks lindi lõikamisele ka masinaid proovis. Minu pildile jäi ta "suusatades" ehk nii suusatajale kui maadlejale vajalikku masinat katsetades. Samuti kohal olnud dzuudotreener Aavo Põhjala sõnul on tegu väärt masinaga, mida ta esmakordselt Londoni olümpial nägi. Moodne jõusaal sai Koeru, suur tänu kõigile, kes kaasa aitasid!