Biogaas, jahindus, .... ja kevad

Biogaasi maksustamise ümarlaud, jahiseaduse muudatuste hääletamine, Veeseaduse muutmine, Tervislike linnade võrgustiku koosolek ja kevad, lõpuks ometi. Seoses taastuvenergia osakaalu suurendamisega seisab Eesti ees eesmärk asendada aastaks 2020 vähemalt kümme protsenti transpordis kasutatavatest kütustest bioloogilise  kütusega. Tänane seis on alla protsendi ja seetõttu on viimane aeg planeerida tegevusi, mis vähem kui seitsme aasta jooksul meid oodatud eesmärgini viiks. Biogaasi tootmine ja kasutamine transpordis on üks võimalustest, aga ainult juhul, kui maksukeskkond on soodne. Mida ja kuidas teha, seda Biogaasi maksustamise töörühm teisipäeval Rahvusraamatukogus arutaski. Biogaasi maksustamise ümarlaud Rahvusraamatukogus teisipäeval, 9.aprillil Jahiseaduse muudatuste arutelust Keskkonnakomisjonis ei ole just palju kirjutada. Kulutasime küll päris palju aega, sest istung algas kell 14.00 ning lõppes mõni minut enne seitset ning praktiliselt kogu aja arutasime jahiseadusele esitatud muudatusettepanekuid. Kuid me ei jõudnud lõpuni, peatusime 43.nda ettepaneku juures (kokku ettepanekuid 47). Aga kuna enne kui kõik ei ole kokku lepitud, ei ole tegelikult midagi kokku lepitud, seega ei ole ka midagi kirjutada. Vaid niipalju, et vibujahi lubamise otsustasime küll ära, suurema kui koalitsiooni enamusega. Eesootaval esmaspäeval jätkame muudatuste läbivaatamist. Ühel päeval sattus selline huvitav auto pildi peale. Keskkonnakomisjonis oli jahiseaduse arutelul laual vaid vesi, mulliga ja mullita. Loodan, et ka teised Keskkonnakomisjonis arutusel olevad seaduseelnõud saavad nii laiaulatusliku tähelepanu ja tagasiside osaliseks kui jahiseadus. Nii näiteks oli kolmapäeval esimesel lugemisel suures saalis Veeseaduse muudatused (391 SE), mis muudab kanalisatsiooniehitiste kuja puudutavaid norme ning täpsustab sõnnikumajandusega seonduvat. Ilmselt kumbki mainitud valdkondadest ei ole piisavalt  "peened", võrreldes näiteks jahiga, aga reguleerimist vajavad sellegipoolest. Keskkonnakomisjoni poolt heakskiidetud nn "haisuraport" võib saada oma esimese konkreetse väljundi seadusandlussesse, et inimesi häiriv reoveepuhastite hais ka tegelikult taanduks. Sõnnikumajanduse osas on aga juba esimene kiri/ettepanek saabunud:) Vahetult enne mind kõneles Johanna Reiman, Tervislike linnade Baltikumi tegevjuht Tervislike linnade võrgustik pidas neljapäeval Paides rahvusvahelist seminari ning mind oli kutsutud rääkima teemal riigi ja linna võimalused linnaelanike tervise mõjutamiseks. Tuletasin meelde Paide linnas seitsme linnapea aasta jooksul langetatud otsuseid ning tutvustasin riigi tasandis langetatavate otsuste ja eeskujude mõju. Hästi korraldatud ja huvitav seminar oli. Kahjuks ei saanud ma lõpuni viibida, sest järgmised kohustused ootasid. Kauaoodatud kevad on käes. Ööpäevaringselt on temperatuur plussis, lumi sulab silmnähtavalt ja toob välja (nagu tavaliselt) kõikvõimalikud talvised tegevusjäägid. Koduaia kõnniteed on lõpuks lumevabad ja juba näeb esimesi äravajumisi, kuhu liiva lisada. Õues asuva kuuse ümber on aga veel nii palju lund, et jõuluehet kätte ei saanud. Peab veel ootama:) Õnneks läheb veel mõned nädalad enne kui muru niitma peab, aga terass juba ootab päikesepaistet. Kahjuks ei näita telefoni ilmateade terve järgmise nädala päikest, katki vist?! Nädalavahetusel sai koos abikaasaga tehtud selle hooaja esimene jalgrattasõit, kodunt Statoili tanklasse rehvidesse kevadist õhku pumpama. Kokku pea 8 km distants tähistas ühtaegu ka jalgrattahooaja algust. Ja linnud laulavad nii kõvasti ja ilusti:):):)