Arvo Pärt Paides elama!

Maailmakuulus helilooja Arvo Pärt on sündinud Paides. Kuidas ja mida teha, et see muutuks magnetiks, mis külalisi linna tõmbab ja paidelastele heameelt valmistab?   2010. oli maailmakuulsa helilooja Arvo Pärdi aasta. Ta tähistas 70ndat juubelit ning viibis päris palju ka Eestis. Kontserte ja muid üritusi toimus nii Paides, Rakveres kui Tallinnas. Rakvere märkis helilooja üleskasvamise linna pronksskulptuuri püstitamisega keskväljakule. Seaküla Simsoni poolt valati pronksi jalgratta kõrval seisev poiss, kes kuulab linna keskväljakul posti otsas olevast kõlarist sümfoonilist muusikat. Väärt idee ja teostus, sest kutsub vaatama. Meie käisime perega ekstra selle pärast Rakveres, et skulptuuri näha. Kuna olime juba kohale sõitnud, siis veetsime linnas terve laupäeva. Jalutuskäik linnuses, lõunasöök ja poeskäik, loomulikult sõpradega kohtumine - mitme tunni jooksul jõudis päris palju. Rakveres hakkas mõte liikuma: kuidas saaks Paides veelgi paremini tähistada Arvo Pärdi sündimist paekivilinnas. Mäletan, et kui 1996. aastal linnapeaks sain, asusid helilooja kunagise kodumaja asukohal Väike-Aia ja Kitsa tänava nurgal roostes prügikastid. Seetõttu oli ka täiesti arusaadav, et helilooja ise ei pidanud end seotuks Paidega. Otsustasime linnavalitsuses, et viga tuleb parandada. Koristasime prügikastid ära, tegime tänavanurga kenasti korda. Veelgi enam, 1999 Paide Paepäevadel palusime skulptor Riho Kullal paekivist välja raiuda helilooja sünnikohta sobivalt tähistav skulptuur. Kivi nimeks sai Paesümfoonia. Loogilise järelmina muutus Arvo Pärdi suhtumine Paidesse. Linnarahva lugupidav suhtumine temasse andis võimaluse samaga vastata. Väga liigutav oli helilooja annetus Paide Muusikakoolile uute pillide ostmiseks. Lapsed saavad Eestimaa südames nüüd kindlasti parema muusikalise hariduse. Minu arvates oleks aeg edasi mõtelda, kuidas veelgi paremini Arvo Pärdi sünnikohta tähistada. Et iga inimene saaks lihtsa vaevaga kuulata tema muusikat või lugeda mehe senise elukäigu kohta. Pärdi sünnikoht peaks olema magnet, mis tõmbab Tallinn-Tartu maanteelt Paidesse kõik vähegi kultuuri või kitsamalt muusikat austavaid inimesi. Üks võimalus oleks paigaldada Paidesse Pärdi muusikat mängiv pink, nagu Poola saatkonna toel on Chopini mälestuseks tehtud Tallinnas, Vabaduse väljakul (vt videot). Samuti võiks mõelda ekraanile, kus vähemalt kolmes keeles võiks lugeda-vaadata Arvo Pärdi lühielulugu ja ehk ka videoklippe tema heliloomingust. Need on vaid minu esialgsed mõtted, mis ei pruugi kaugeltki olla täiuslikud. Kutsun üles Paide muusika- ja kultuuriinimesi mõtlema se’s suunas, kuidas tähistada Arvo Pärdi sünnikohta Paides. Mõistlik oleks välja kuulutada ideekonkurss, et laiem avalikkus saaks omi mõtteid pakkuda?! Üks asi on selge, et kui ei alusta, ei ole lootustki kuhugi välja jõuda. Minu eesmärk on elavdada elu ja majandust Paides, et üha rohkem inimesi leiaks põhjuse peakivilinnas elada või siia tulla (alustuseks kasvõi korraks, mõnda teenust tarbima) ja kohapealset majandust arendada. Võib kindel olla, et nii tekib Paides elevust, töökohtigi ja elu paraneb.