60 000 inimese inimväärikus on ohus
Tõnis Kõiv • November 19, 2013
60 000 inimese inimväärikus on ohus
Teisipäeval, 19.novembril Riigikogus esimesel lugemisel oleva haisuvastase eelnõu eesmärgiks on saavutada inimväärne ehk haisuvaba elu eelkõige Viljandi ja Pärnu, Rakvere ja Kohtla-Järve linnade elanikele... Just seal elavad põhiosas inimesed, kes ei saa elada oma elu väärikalt vaid peavad kannatama reoveepuhastist leviva paha haisu käes, leiab Riigikogu keskkonnakomisjoni liige Tõnis Kõiv.
Riigikogu puldist kaitsmas 60 000 elanikku haisu eest
Kõivu sõnul on reoveepuhastist leviva haisu terror on kestnud aastaid ning lahendused ei taha ega taha tulla. Seetõttu allkirjastasidki neli koalitsioonisaadikut juba enne jaanipäeva eelnõu, mis sai sügisel Riigikogu menetlusse antud. „Eelnõuga soovitakse reguleerida täpsemalt vee-ettevõtete tööd ning mille täielikul rakendumisel peaks ca 60 000 inimese elu muutuma haisuvabaks. Seaduseelnõu kohaselt tuleb vee-ettevõtetel kas muuta tehnoloogiat, ehitada settekäitlusprotsess kinniseks või muul moel tagada, et keskkonnahäiring (hais) ei leviks enam üle kuja piiride. Et motiveerida vee-ettevõtjaid pingutama on plaanis vähendada reoveepuhastite ümber olevat kuja,’’ lausus parlamendisaadik.
Haisuvastase eelnõu vastased räägivad vaid AS Tallinna Veest ning nende Paljassaare reoveepuhasti ümber asuvast maast, aga unustavad täielikult ära need 60 tuhat inimest, kes elavad teiste Eesti linnades ja kannatavad ebameeldiva haisu käes.
„Eelnõu esitanud koalitsioonisaadikud ei sõdi mitte üksiku maatüki pärast vaid kümnete tuhandete inimeste õiguse eest inimväärsele elule. “Kui mõni oponent või ajakirjanik võtab endale õiguse ära unustada reaalsete, kuigi väljaspool Tallinna elavate inimeste huvid, siis mina seda endale lubada ei saa,“ ütles Tõnis Kõiv.
Keskkonnakomisjoni haisuraport, erinevad uuringud ja sealhulgas vee-ettevõtjad isegi tunnistavad probleeme reoveesette käitlemises. Riigikogu menetluses olev eelnõu loob eeldused ka vee-ettevõtjate ees seisvate probleemide lahendamiseks. Muudatuse tulemusel tuleb vee-ettevõtjatel investeerida settekäitlusse, tehnoloogia muutmisse, keskkonnahäiringu levikut takistavate rajatistesse jmt ning selle tulemusel väheneb vajadus tänaste laiaulatuslike kujade järele. Muudatuste jõustumiseks on antud 5 ja 10 aasta pikkused üleminekuajad.
Lisainfo:
Tõnis Kõiv
+372 506 5300
www.toniskoiv.ee
Riigikogu puldist kaitsmas 60 000 elanikku haisu eest
Kõivu sõnul on reoveepuhastist leviva haisu terror on kestnud aastaid ning lahendused ei taha ega taha tulla. Seetõttu allkirjastasidki neli koalitsioonisaadikut juba enne jaanipäeva eelnõu, mis sai sügisel Riigikogu menetlusse antud. „Eelnõuga soovitakse reguleerida täpsemalt vee-ettevõtete tööd ning mille täielikul rakendumisel peaks ca 60 000 inimese elu muutuma haisuvabaks. Seaduseelnõu kohaselt tuleb vee-ettevõtetel kas muuta tehnoloogiat, ehitada settekäitlusprotsess kinniseks või muul moel tagada, et keskkonnahäiring (hais) ei leviks enam üle kuja piiride. Et motiveerida vee-ettevõtjaid pingutama on plaanis vähendada reoveepuhastite ümber olevat kuja,’’ lausus parlamendisaadik.
Haisuvastase eelnõu vastased räägivad vaid AS Tallinna Veest ning nende Paljassaare reoveepuhasti ümber asuvast maast, aga unustavad täielikult ära need 60 tuhat inimest, kes elavad teiste Eesti linnades ja kannatavad ebameeldiva haisu käes.
„Eelnõu esitanud koalitsioonisaadikud ei sõdi mitte üksiku maatüki pärast vaid kümnete tuhandete inimeste õiguse eest inimväärsele elule. “Kui mõni oponent või ajakirjanik võtab endale õiguse ära unustada reaalsete, kuigi väljaspool Tallinna elavate inimeste huvid, siis mina seda endale lubada ei saa,“ ütles Tõnis Kõiv.
Keskkonnakomisjoni haisuraport, erinevad uuringud ja sealhulgas vee-ettevõtjad isegi tunnistavad probleeme reoveesette käitlemises. Riigikogu menetluses olev eelnõu loob eeldused ka vee-ettevõtjate ees seisvate probleemide lahendamiseks. Muudatuse tulemusel tuleb vee-ettevõtjatel investeerida settekäitlusse, tehnoloogia muutmisse, keskkonnahäiringu levikut takistavate rajatistesse jmt ning selle tulemusel väheneb vajadus tänaste laiaulatuslike kujade järele. Muudatuste jõustumiseks on antud 5 ja 10 aasta pikkused üleminekuajad.
Lisainfo:
Tõnis Kõiv
+372 506 5300
www.toniskoiv.ee