2013 a riigieelarve valikud

Vabariigi Valitsuse koostatud 2013 a riigieelarve eelnõu on läbinud Riigikogus esimese lugemise. Läbi pingeliste vaidluste sündinud eelarve on täis valikuid ning on ministridki tunnistanud, et kärpe-eelarve tegemine oli vaata et lihtsamgi kui uue kasvu laiali jagamine. Riigi 2013 a tulude pool kasvab 2,2 protsendi võrra ja kulude pool 1,1 protsendi võrra. Valitsussektori eelarve on tasakaalu lähedal (-0,7% SKTst), mis on märk majanduslikust stabiilsusest ning loob üldise soodsa majanduskeskkonna.  Eelarve on täis valikuid, mis on tehtud eesti inimeste heaolu ja majanduse konkurentsivõimet silmas pidades. Järgmise aasta 1.aprillist tõusevad pensionid  5 %, alates 1.juulist käivitub lastetoetuste reform, mis annab ühe lapsega puudustkannatavatele peredele juurde ca 10 eurot kuus, kahe lapsega ca 20 eurot kuus jne. Aastaks 2015 tõusevad tänased toetused kahekordseks.  On ilma ütlematagi selge, et olemasolevad peretoetused säilivad. Samuti tõuseb kõigi kolme ja enama lapsega perede kolmanda ja enama lapse toetus seniselt 57,54-lt eurolt tuleval aastal 76,72 euroni ning alates 2015. aastast 95,9 euroni.  Oluline on sedagi märkida, et lisanduvaid lastetoetusi ei arvestata toimetulekutoetuste arvestamisel. Järgmisel aastal tõusevad õpetajate palgad ning uus palga alammäär on 715 eurot ning keskmiseks palgaks 860 eurot. Loomulikult toob selle taseme saavutamine kaasa hulganisti ümberkorraldusi,  täpsustub haridusraha sihtotstarve, reserviks  ja täiendkoolituseks ettenähtud vahendite kasutus jmt. Muudatuste eesmärgiks on tagada õpetajatele väärikas tasu ning seeläbi lastele kvaliteetne haridus. Ka kultuurivaldkonnas on järgmisel aastal ees oodata keskmiselt 4,4 protsendist palga kasvu, sama ka siseturvalisuse valdkonnas väikese erisusega – päästjate palk kasvab järgmisel aastal 5 %. Absoluutselt iga töötaja saab „palgatõusu“ osaliseks kui aasta alguses väheneb töötuskindlusmakse tänaselt 4,2 protsendilt 3 protsendini. Töötutoetus tõuseb pooleni miinimumpalgast ehk siis 145-le eurole tänaselt 65-lt eurolt. Eelarvesse on sisse arvestatud arstidele 3 protsendine ja õdedele-hooldajatele 6 protsendine palgatõus. Käimasolev streik võib aga seda veel muuta. Maksukoormus langeb 2013. aastal 0,6 protsendi võrra 32,6 protsendile, mis on viimase viie aasta madalaim tase. Koos riigieelarve struktuurse tasakaalu ja madala laenukoormusega moodustab see ideaalilähedase terviku, mis tugevalt Eesti majanduskasvu toetab. Käesoleva aasta oodatav majanduskasv on üle kahe protsendi ja järgmiseks aastaks prognoosib rahandusministeerium kolmeprotsendist kasvu. Samas on mitmeid majanduse jahtumise märke meie peamiste ekspordipartnerite juures, mis teeb ettevaatlikuks, aga loodame parimat. Eesti on edukas nn "sooja õhu" müüja. Väga paljud avalikus kasutuses olevad hooned on saanud tänu sellele soojustatud, mis alandab märkimisväärselt kulutusi energiale. Värskelt toetuse saanud Tarbja asula katlamaja taastuvenergiale üleviimine ja Imavere soojatrasside uuendamine on aga näited, kus elukeskkond väljaspool linnasid elamisväärsemaks muutub. Järgmise aasta kvoodimüügi tulust läheb suurusjärgus 10 miljonit eurot kortermajade sooja ja energiasäästlikumaks muutmiseks, tarbijate sääst  soojakuludelt kokku üle miljoni euro. Järgmisel aastal jätkub Aruvalla-Kose teelõigu ehitus ning eriti märkimisväärne kasv on kohalike teede hoiuks minevates summades. Käesoleva aasta summa kasvab 11,1 mlj euro võrra, jõudes kokku tasemeni 29,2 mlj eurot. Omavalitsused saavad rohkem investeerida teehooldesse- ja ehitusse ning tagada inimeste mugavam liikumine. Eelarvest võiks veel palju numbreid ja eelistusi välja noppida. Minu arvates on kõige tähtsam, et oleme kriisi läbinud, kulutused jõukohasele tasemel viinud ning seetõttu saame tuliselt vaielda, kuhu täpselt ja kui palju kulutada lisanduvat raha. Väga paljud Euroopa riigid on alles kulude kärpimise staadiumis, sealt on pikk tee tulla uue kasvuni. Eestist eeskuju võtjaid on palju, kuigi ega me ei ole teinud midagi erilist. Lihtsalt püüdnud elada jõukohaselt, ehitada oma riiki ratsionaalselt ja pidevalt pingutada parema tulemuse nimel. Jätkame nii ka järgmisel aastal.