10 aastat
Tõnis Kõiv • December 31, 2009
10 aastat
Täna kümme aastat tagasi toimus üks märkimisväärne kohtumine...
.jpg)
1999 a detsembrikuu viimasel päeval olid ettevalmistused aastatuhande vahetuseks jõudnud igal pool lõppfaasi, sh ka Paide linnas. Põhiliselt Inge Rootslase ja Katri-Evelin Esop-Kalause poolt oli Paide restorani organiseeritud vägev aastavahetuse stiilipidu „Vilkuv tuluke“. Läbivaks võtmeks aasta 1979 vahetumine olümpia-aastaks. Aktiivsed eestvedajad olid kaasanud oma eakaaslasi ning kokku pannud kohase eeskava, mis sisaldas nii akrobaatilist etteastet, rahvatantsu, mees-ja naiskoori laule, luuletuste lugemisi, ajakohast nalja kui surm-igavaid kõnesid.
Sain samuti kutse peol osalemiseks. Olin juba üle aasta elanud tütre Triinuga kahekesi. Kuna meil muid plaane aastavahetuseks ei olnud siis oli kerge nõustuda. Kuna olin ametis linnapeana siis arvasid korraldajad, et ma oleks igati sobiv ajakohast kõnet pidama. Hankisin siis ajakirja Eesti Kommunist 1979 a numbri ja lugesin sealt kõneks ette ühe keskmise pikkusega artikli. Lisaks olin nõus tantsima üht rahvatantsu ja nüüd jõuame põhilisele lähemale.
Mõned tunnid enne stiilipeo algust toimus restoranis peaproov, muuhulgas pidime läbi tantsima ka rahvatantsu. Oma tantsupartnerit pidin ma nägema alles proovis. Ja siis sisenes restorani tumedate juuste ja prillidega naisterahvas ja Katri-Evelin hüüdis kõva häälega: „Tõnis vaata, Marge tuli!“. Olin sellisest tutvustamisest natuke kohmetunud ja hiljem selgus, et Marge samuti. Aga tantsuproov tuli meil hästi välja ja hilisem esitus peol samuti. Peolauas „sattusime“ ühte lauda ja rääkisime natuke juttugi. Aga mitte liiga palju, sest peomöll oli kõva ja suhtlemist palju. Kui aastavahetus koos järelpidudega oli läbi saanud, olime Margega juba päris palju juttu ajanud, kuid telefoninumbreid ei olnud vahetanud. Tema sõitis ära Tallinna ja mina jätkasin Paides linnapeatööd.
Pildil paremalt Marge, Katri-Evelin ja Inge 1999 a 31.detsembril Paide restoranis.
Alles paar nädalat hiljem laupäevasel päeval tütrega Tallinnas viibides välgatas pähe mõte, et helistaks õige Margele ja teeks koos midagi huvitavat. Kuna aga mõte tuli õhtupoolikul ja telefoninumbri hankimine võttis ka oma aja, ei tulnud sel päeval kokkusaamisest enam midagi välja. Kell oli lihtsalt Marge jaoks juba liiga hiline, et kodunt välja tulla. Aga kontakt oli loodud ja nii see järgmine kord tuli.
Kes ei ole veel mõistnud siis see Marge, kellega ma 10 aastat tagasi kohtusin, on täna minu kallis abikaasa ja poja ema ning me tähistame täna üheskoos kümne aasta möödumist esmakohtumisest.
Pidage ikka meeles tähtpäevi ja tähistage neid. Rõõmsat aasta-vahetust!
PS! Kel aega lugemiseks jääb, soovitan soetada detsembri viimane ajakirja Kroonika number ja lugeda sealt Anu ja Andrus Ansipi lugu. Armastus abikaasa ja laste vastu, kodu hoidmine, pere tähtsustamine on põhilised väärtused, mis sealt vastu paistavad. Eeskujuks meile kõigile nii 2010 kui järgnevateks aastateks.