Tõnis Kõiv

Kuldala toasooja hinnalangus sai rohelise tule

Tõnis KõivAugust 23, 2022

Kuldala toasooja hinnalangus sai rohelise tule

Rae vallavolikogu kiitis heaks soojamajanduse arengukava täienduse, tänu millele on Kuldala elurajoonis võimalik toasooja hinna alanemine. Veel jättis volikogu algatamata paar üldplaneeringut muutvat detailplaneeringut ning otsustas välja osta ühe kaasomaniku...  
Tavapäraselt saab volikogu alguses sõna vallavanem Madis Sarik, et anda ülevaade vallas toimuvast:  koroonakriisi enam ei ole ja energiakriisi veel ei ole. Ukrainlasi on Rae valda sisse kirjutatud 240 isikut, enamus elab hostelis. Ukraina lapsi läheb kooli 34, enamus Jüri Gümnaasiumi ja Kindluse kooli.   Rae (riigi)Gümnaasiumi teema on pikemat aega juba laual. RKAS on riigihanke lukku löönud, gümnaasiumi ehitamise hanke parima pakkumise tegi Merko ja spordihoone osas Rand ja Tuulberg. Spordihoone on valla ehitada, oleme selleks planeerinud 6,5 mlj-t, aga hanke võidupakkumine on üle 9 miljoni. Võitjaga vaja leping allkirjastada hiljemalt 30.augustil 2022, sest siis hanke hinnad kehtivad selle päevani. Vallavalitsusel on palve erakorraliseks volikoguks.   Kõik teised valla koolid on õppeaastaks valmis.  
Küsimus – mis energia osas valda ees ootab? Kuidas VV saaks neid riske maandada? Vastus – täna näeme elektri-ja gaasihindade kasvu, eelarvega seotud miinust veel ei ole. Kes inimestest hakkama ei saa, aitame. Küsimus – kas vallal on elektri ostuks fikseeritud hinnaga pakett? Vastus – ei ole. Küsimus – kas vallas punamonumente on? Vastus – üks kivi rohu sees on.   Mati Sarevet avaldas, et volikogude vahelisel ajal said volikogu liikmed e-kirja Meelis Kasemaalt deklaratsiooni kohta. Sarevet kontrollis täna, Kasemaa deklaratsioon ei ole Maksuameti süsteemis nähtav.    
Kõiv- selgitas, et volikogu liikmetele saadetud e-kirjavahetusest saime kõik lugeda, e Kasemaal on deklaratsioon esitatud, MTA kinnitab esitamist, aga möönab, et tehnilistel põhjustel esitatud deklaratsiooni infosüsteemis ei kuvata. Arusaadavalt ei saa seda probleemi lahendada mitte deklaratsiooni esitaja vaid siiski deklaratsiooni vastuvõtja (MTA).  
Ain Böckler kurtis, et volikogu liige Raili Salvet juhib Vaidat nagu idanaabri president riiki. Elanikelt küsitakse arvamust sotsiaalmeedias, aga kõik ei ole seal. Vaidlus käib istepingi üle, mida osad elanikud väidetavalt soovivad paigaldada, aga külaselts eesotsas külavanemaga mitte. Elektri hindadega ei tegele keegi. Kas keegi on ettevõtjatega suhelnud? Istepingi teema algatajana pöördub ilmselt kohtu poole.  
Tõnis Kõiv tunnustas vallavolikogu enamust raudtee teemalise otsuse üle. Kui vallavolikogu tegi kevadel otsuse, et Rae valda vene laiusega raudteed ei ehitata ja selgitustes kõlas juurde, et paslik oleks kogu raudteevõrk tavalaiusele (1435mm) ümber ehitada, siis augusti alguses saime ERR-ist lugeda Euroopa Komisjoni initsiatiivist minna üle vene laiuselt (1520 mm) tavalaiusele (1435mm) ning Vabariigi Valitsuse seisukohast, et raudtee küsimuses tuleb kahe Balti naabriga ühine seisukoht kujundada. Rae vald oli tõeliselt sammuke ees oma kevadise volikogu otsusega.     
Rae (riigi)Gümnaasiumi teemal teavitasin volikogu, et kuna vallavalitsus on esitanud eelnõu, millega volikogu saab heaks kiita Rae (riigi)Gümnaasiumi spordihoone hankelepingu, siis andsin teada, et kutsun täna õhtul kokku Rae vallavolikogu erakorralise istungi 30.augustil 2022 kella 8.00-ks Rae kultuurikeskuses. Tegemist on parima võimaliku ajaga, mis võimaldab korraldada juhtivkomisjoni koosoleku 29.augusti õhtul. Palusin volikogu liikmetel sellega arvestada.  
Seejärel kinnitasime päevakorra.  
1.     Rae valla 2022.aasta 6 kuu majandustegevuse ülevaade. Valla finantsjuht Tiit Keerma – füüsilise isikut tulumaks on laekunud 52 %, aasta tuleb + 800 tuh üle eelarve (kui majandus enam-vähem samamoodi kasvab). Maamaks tuleb samuti täis. Kaupade/teenuste müügis (teenuste müük, suured arendajad) laekub 0,9 mlj, laekumata jääb 0,6 mlj. Nihkub muidugi järgmisesse aastasse. Põhitegevuse kuludest on 46 % kulutatud. Majanduskulude osas läheb eelarve lõhki, kuigi ennustatakse sooja talve. Tulumaksu ülelaekumine kulub sinna kõik ära. Nov-dets vaja kindlasti teha lisaeelarveid.
Aasta lõpp ei saa kerge olema majanduskulude osas. Investeerimistegevuse kulud – täitmine suht väike. Põhivara soetust 18,4 % (tavapärane I p a puhul), hoone ehitamist on sel aastal prognoositud 0,7 mlj. Põhivara sihtfinantseeringud jäävad ära, sest kergliiklusteede investeeringuteks abiprogrammid ei ole avanenud. Laenu vald seni võtnud ei ole. Esimene laenuosa on plaanitud võtta 10.oktoobril 2022, kokku 4 mlj (investeeringukuludeks).  
Küsimusi ei olnud, võtsime info teadmiseks.  
  2.     Rae vallavolikogu 20.12.2016 otsusega nr 179 kehtestatud Rae valla kaugküttepiirkondade soojusmajanduse arengukava aastateks 2015-2026 täiendamine.  Ettekandja abivallavanem Anna Õuekallas –Energiahinnad on oluline teema ja seetõttu ongi ette valmistatud soojamajanduse arengukava(AK) täiendamine. Kuldalas on kõige kõrgemad hinnad ja seetõttu tellisime töö, et leida olukorrale lahendus. Täpsema ülevaate annab üks töö teostajatest. Ülo Kask:  Kuldala Soojuse hind väga kõrgele tõusnud. Vaja selgust, kas gaasiga kütmine on ainuke võimalus. Soojamajanduse AK loob võimaluse, et Konkurentsiameti nõudel tehakse uus konkurss võrguettevõtja poolt soojatootja leidmiseks. AK-s on kaalutud alternatiividena põlevkiviõlikatla rajamist, ühendamist Tallinna kaugküttevõrguga ja pelletikatla rajamist.
Võimalik asukoht pelletikatlamajale Kuldala piirkonna jaoks
Teadaolevaid asjaolusid kalkuleerides on parim variant pelletikatlamaja rajamine. Võimalus rajada Rae valla vee-ettevõtja Elveso kinnistule ja selle kõrval asuvale kinnistule pelletiküttel katlamaja, taotleda KIK-ist investeeringutoetust ning saavutada ühe MWh hinnaks alla 100 euro. Sellele lisandub võrgutasu, aga võrguettevõtja poolt maksimaalselt võetav võrgutasu on Konkurentsiameti poolt kinnitatav, raamid on ranged. Juhtivkomisjoni ettekanne tegi eelarve-ja arengukomisjoni aseesimees Ain Böckler: komisjon toimus 15.08.2022. Kohal oli 13/15-st. Ettekanne oli põhjalik. Lõppkokkuvõttes otsustas komisjon 10 poolhääle ja 3 erapooletuga toetada vastuvõtmist volikogus. Küsimus – kas selliseid piirkondi on veel vallas? Vastus – Mõigus on teine samalaadne piirkond. Ülejäänud on üksikobjektid. See võiks olla järgmine töö, kuidas üksikobjekte lahendada. Tegeleme teistega ka edasi, aga kuna Kuldala mure on kõige suurem, siis lahendus kõige kiirem. Küsimus – miks praegune ala on valitud, volikogu liikmega seotud? Vastus – oleme vaadanud laiemalt, ka kõrvalalasid. Utilitase alternatiiv on suuremalt laual. Aga Kuldalas siiski 400 perekonda mõjutatud. Küsimus – mis siis nende kõrvalpiirkondadega siis on? Kuidas nendega saab? Vastus – lasteaiani vaja u 700-800 m toru ehitada,  u 150 tuh eurot kulu. Neid teemasid tuleb vaadata eraldi, sest lasteaiale võib sobida alternatiivne kütteviis, mitte ühendus kaugküttega. Järgmine etapp peakski olema üksikobjektide alanüüs, sest lahendused võivad olla erinevad. Küsimus  - kas Rae vald peaks keskenduma tuumaenergeetikale? Vastus – tuumajaamad vajavad veekogu jahutuseks. Seetõttu on kaalumisel mereäärsed asukohad või saared. Rae vallas ei ole jahutuseks piisavat veekogu. Küsimus – on ka tuumajaamu, mis jahutusi ei vaja. Vastus  - need on uued tehnoloogiad, mida ei ole veel rajatud.  
Kuldala on suur elurajoon, ühele pildile mahtus napilt neljandik, vaadatuna tulevase katlamaja poolt
Kaarel Koger sõnavõtt – täna on ajalooline päev, meie ees on väga suur otsus. Küsimuste järgi otsustades ei ole kõik ilmselt veel süveneda jõudnud. Kuldalas on toimiv kaugküttepiirkond, elab 1000 inimest. Ootab ees raske talv vene gaasiga. AK täiendamine loob võimaluse hoida inimestel reaalselt raha kokku, u 0,5 mlj eurot kokkuhoidu, see on gaasilt pelletiküttele ülemineku mõju. Reaalselt võimalik midagi inimeste jaoks ära teha. Kui volikogu võtab otsuse vastu, on edasine pall juba Konkurentsiameti käes. Sareveti repliik – Kuldala tee 11 juhatuses volikogu liikmed. Vahari repliik – sealsamas on kõrval teised objektid, mis on elektriküttel. Ka nemad ägavad kõrge hinna all. Rosenfeldi repliik – tuleb midagi hirmsat, kägistav talv. Kas need hirmulood on üldse tõsised? Kogeri repliik – Kuldalas on hirmu allikaks Konkurentsiameti kehtestatud soojahind, mis on maagaasi kasutades 300 eurot MHW. Ühiselt saame midagi ette võtta vaid siis kui tegu kaugküttepiirkonnaga. Kuldalas elab 1000 inimest, mitte üksikud inimesed.  
Volikogu võttis 13 poolthäälega otsuse vastu ja andis rohelise tule Kuldalas toasooja hinna alanemisele. Üks hääletas vastu ja 7 olid erapooletud.    
3.     Rae valla heakorraeeskiri muutmine. Ettekandja abivallavanem Anna Õuekallas: heakorraeeskiri saab selgemaks ja täpsemaks. Lisasime „risustamise“ mõiste, mis annab võimaluse tiheasustuses paremini heakorda tagada. Vallavalitsus saab õiguse teha niitmiskohustusest vabastust, et teha näiteks nn lilleniite. Praegu sellist võimalust ei ole. Lõkke tegemise määruse viidet on täpsustatud. Muudetud, et haljastusnõuded projekteerimisel ja ehitamisel kehtestab volikogu määrusega. Palun saata II lugemisele. Juhtivkomisjoni kaasettekanne keskkonnakomisjoni esimees Kaido Kivistik: koosolek toimus 10.08.22, kohal 13/15-st, selle päevakorrapunkti ajaks olid 2 lahkunud. Ametnik tegi tutvustuse, tekkis arutelu, ettepanekud. Kokkuvõttes komisjon toetas II lugemisele suunamist ja parandusettepanekute tähtaja määramist 31.08.2022 kell 12.00-ks. Küsimus – niitmise nõue on väga vana teema. Pean ebamõistlikuks. Anname VV-le õiguse otsustamiseks. Miks niitmise kohustust ära ei kaota? Vastus – igapäevaliselt nähes kirju, mis elanikelt tulevad, ei anna alust nõude ärakaotamiseks. Kaalutlusotsus on hea kompromiss. Küsimus – kas nõuded kehtivad ka vallale endale? Vastus – jah, ikka kehtivad. Küsimus – kas on võimalik reguleerida lusitaania tigude vastast võitlust? Vastus – pöörame sellele tähelepanu, teeme teavituse, aitame kogumisel, võimaldame äraviimist. Sareveti repliik – risustamine on ebakorrapäraselt laotamine, see on terve mõistusega vastuolus. Rosenfeldi repliik – ebakorrapärasus oli ka komisjonis arutusel. Elurikkus ja looduslähedus on toredad. Maal elades on ikka taimed. Kui ei meeldi, kolige ära! Võrklaeva repliik -  vallast inimeste minema saatmine läheb ikka üle piiri. Minul on küll hea meel, et inimesed meil elavad. Mõistlikkus ongi subjektiivne, mõne jaoks on kõik korruptsioon ja venesõbralikkus lokkab. Elu läheb edasi ja tasakaalu otsimine on mõistlik. Rosenfeldi repliik  – korrigeerin oma eelmist repliiki. Kaebajaid ja rahulolematuid ei taha oma naabriks keegi. Otsige omale meelepärasem elukeskkond. Sareveti repliik – ma ei ole venemeelne. Tere tulemas Rae valda, näeme kuidas pakutakse vallas lasteaiakohti. Pidurdakse planeerimist. Ei nõustu M.Võrklaevaga. Kivistiku repliik– korrapärasust ja ebakorrapärasus- oli komisjonis arutusel. Juures klausel, et peab sobima üldpilti. Kahjuks on inimesi, kes ei ole nõus üldise heakorraga ja nende korralekutsumiseks on vaja. Volikogu saatis eelnõu teisele lugemisele ja määras parandusettepanekute esitamise tähtajaks 31.08.2022 kell 12.00.    
4.     Peetri alevik, Järveääre tee 1a kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamisest keeldumine.Ettekandja abivallavanem Anna Õuekallas: tegemist endise pumplaga, mida soovitakse teha elamumaaks ja selleks algatada üldplaneeringut muutev detailplaneering. Ettepanek on vastuolus kehtiva ÜP-ga. Vallavalitsus ei näe ettepanekus laiemat avalikku huvi ja seega teeb ettepaneku keelduda algatamisest. Kaasettekanne keskkonnakomisjoni esimees Kaido Kivistik – samas komisjonis arutasime. Kohal 10/15-st. Komisjoni seisukoht – 9 poolt,  1 hääletamata, toetada vastuvõtmist volikogus. Küsimus – kas puurkaevu maa? Vastus – tootmismaa, seal ei ole enam puurkaevu. Küsimus – mida tähendab avaliku huvi puudumine? Kas on küsitlus tehtud? Kõiv – seaduse kohaselt on vallavalitsusel ja antud juhul volikogul kohustus avalik huvi sisustada, rahvaküsitlus on vaid üks võimalik sisend avaliku huvi sisustamisel. Vastus – eelnõu esitamise põhjus on seletuskirjas ja juhtivkomisjonis toimub detailsem arutelu. ÜP-sid muutvaid dp-sid algatakse siis kui on laiem avalik huvi. Antud muudatusest saaks kasu taotleja, aga mingit laiemat kasu sellest ei sünni. Küsimus – puurkaevu maa piirangud, kas piirangud üldse lubavad elamumaad teha? Vastus – antud juhul ei ole seda arutatud. Kivistiku repliik – tegelikult saab maaomanik Põhja piirkonna ÜP kehtestamise järel uue avalduse teha. Volikogu võttis 16 poolthäälega otsuse vastu.    
5.     Rae külas, Loopera tee 54 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamisest keeldumine. Ettekandja abivallavanem Anna Õuekallas: samuti ÜP-d muutev ettepanek, soov muuta ärimaa elamumaaks. Kehtivas DP-s on kirjas, et ei tohi muuta sihtotstarvet. Avalik huvi puudub, keeldume. Kaasettekanne keskkonnakomisjoni esimees Kaido Kivistik – samas komisjonis arutasime. Kohal 10/15-st. Komisjoni seisukoht – 9 poolt,  1 hääletamata, toetada vastuvõtmist volikogus. Volikogu võttis 17 poolthäälega otsuse vastu.  
6.     Vahtra kinnisasja omandamine. Ettekandja abivallavanem Anna Õuekallas: ostame kaasomandi, teine pool on juba valla omandis. Omandamisega kaasomand lõpeb. Valla ja eraisiku kaasomand on varasemalt probleeme toonud. Seal kandis puuduvad avaliku funktsiooniga hooned. Tegemist on ajaloolise hoonega, kus asus algkool. Kultuuripärandi hoidmine/säilitamine oluline. Antud kinnistul on mõistlik hind ning ost ka majanduslikult otstarbekas. Hind 62 tuh. Tänased omanikud võivad peale ostu maksimaalselt sees elada ühe aasta kuni uue elupaiga leidmiseni. Palun vastu võtta.
Kaasettekanne keskkonnakomisjoni esimees Kaido Kivistik – samas komisjonis arutasime. Kohal 10/15-st. Komisjoni seisukoht – 8 poolt,  1 vastu, toetada vastuvõtmist volikogus. Küsimus – tahaks tunnustada hea eelnõu eest. Kas Rae koolimaja eelnõu on järgmine? Kõiv – selgitasin volikogule, et võrdselt tuleb kohelda võrreldavaid. Vahtra kinnisasja omandamise tingimused ei ole võrreldavad Rae koolimaja asjaga ja seetõttu ei ole ka ebavõrdset kohtlemist. Edaspidi palun aga siiski püsida Vahtra kinnisasja omandamise teemas. Vastus – Rae koolimaja teemas on väga suuri erinevusi praegusega võrreldes. Samadel tingimustel ja samal moel oleme muidugi kaasomandi lõpetamisest huvitatud.
Küsimus -  ainult üks hindaja on hinnanud. Ostame kultuuripärandi, mis eelduslikult halvas seisukorras. Millised on tulevikukulud? Miks lastakse aasta sees elada? Vastus – tulevikukulud on volikogu otsustada. Ostame nüüd, sest inimesed soovivad uue kodu otsimiseks siiski ju selgust, et vana saab müüdud.
Küsimus – toetan omandamist. Millisest allikast raha tuleb? Vastus – eeldab lisaeelarvet. Küsimus – aasta sees elamist, kas lepitakse kokku täpne kuupäev notariaalses lepingus? Kas nad maksavad renti sellel ajal? Vastus – jah, lepingus fikseeritakse täpselt ja rendi maksmine on kindlasti kokku lepitav
Küsimus – inimesed elavad sees, hoone peab säilima, mis siis kui ei säili? Vastus – üldiselt siiski tavapärase kinnisvaratehinguga tegu. Müüja vastutab. Kogeri repliik – tunnustan VV-d töövõidu eest, kaasomandi lõpetamine on alati hea lahendus. See on VV hea töö tulemus. Kivistiku repliik -  Kaarel võttis sõnad suust. Muidugi nõuab see meilt lisainvesteeringuid, aga on hea otsus. Võrklaeva repliik – hea otsus, vallavalitsust on asjakohane kiita. Rõõm ei ole ainult VV ja volikogu tasemel, Patika elanike jaoks rohkemgi veel. Kinnisvara ja ajalugu vaadates on see koht olnud alati probleemne. Ka külakogukond ei ole senise kasutamisega rahul olnud. Patika küla plaanid on suured, küla ja valla koostöö, välisraha ka tulemas loodetavasti. Rae koolimajaga sarnasust ei ole. Sareveti repliik – VV võiks kõikides kantides inimeste eest ühtmoodi hoolt kanda. Põldmäe repliik – Patika inimeste positiivsus võib teistes pingeid tekitada. Rae koolimaha vajab ka lahendust. Volikogu võttis 15 poolthäälega otsuse vastu.  
Tänasin volikogu ja vallavalitsust ning kordasin veelkord üle, et kohtume juba 30.augustil 2022, et otsustada Rae Gümnaasiumi juurde spordihoone ehitamise üle.