Tõnis Kõiv

Kelle huvides on Eesti Iraagis ja Afganistanis?

Tõnis KõivNovember 7, 2007

Kelle huvides on Eesti Iraagis ja Afganistanis?

Eesti sõdurid võtavad osa rahvusvahelistest missioonidest Iraagis ja Afganistanis Eesti rahva ja riigi julgeoleku huvides. Panustades rahu tagamisse mujal, vähendame sõja ohtu Eestis.

Toetan Eesti kaitseväe osalemist Iraagis

 

Iraagis on praegu käimas kaks rahvusvahelist operatsiooni: rahvusvaheliste koalitsioonijõudude operatsioon OIF (Operation Iraqi Freedom) — ÜRO julgeolekunõukogu resolutsiooniga volitatud mitmerahvuseliste relvajõudude ühisoperatsioon eesmärgiga tagada julgeolek ja stabiilsus Iraagi ülesehituse õnnestumiseks ning NATO väljaõppemissioon NTM (NATO Training Mission), mis keskendub Iraagi julgeolekujõudude väljaõppele ning nõustamisele eesmärgiga võimaldada Iraagi valitsusel endal võimalikult kiiresti tagada riigis stabiilsus ning julgeolek.

 

Tänane diskussioon — mitte ainult Eestis, vaid ka mujal — keskendub Iraagist väljumise strateegiale. Väljumisstrateegia eeltingimuseks on riigi enese suutlikkus oma julgeolekuprobleemidega hakkama saada.

Selleks vajab Iraak piisavalt tugevat riigikaitse ja sisejulgeoleku võimekust. Kuni see on loomisel, toetavad teised riigid. Siit ka kahe paralleelse rahvusvahelise operatsiooni mõte Iraagis.

Eesti peab oma otsused Iraagis osalemise kohta tegema lähtuvalt rahvusvahelistest arengutest ning partnerriikide, Iraagi valitsuse ja ÜRO julgeolekunõukogu seisukohtadest. Peame otsustamise eel küsima:

kuidas ja mil määral toetame Iraaki kriisist ülesaamisel? Kas on aeg vähendada otseselt korda hoidvaid jõude ning näiteks tugevdada oma panust NATO treeningmissioonil, et aidata paremini kaasa üldise väljumisstrateegia eeldusena püstitatud eesmärkide saavutamisele?

 

Eestlastel on unikaalne võimalus anda oma panus liitlaste juhitud rahutagamisoperatsioonides ja kasvatada niimoodi Eesti rahvusliku julgeoleku pagasit.

 

Eesti liitumisel NATO-ga on meie julgeolekualane kindlus seotud NATO lepingu kollektiivse kaitse klausliga. Üks kõigi, kõik ühe eest. Kui NATO liikmesriiki rünnatakse, loetakse, et tegemist on rünnakuga kogu NATO vastu. Eesti panus rahvusvahelistesse rahutagamisoperatsioonidesse on täiesti kohane meie suurust ja võimalusi arvestades. Kahjuks ei ole Eesti näiteks võimeline oma õhuruumi kaitsma. Nii lendavadki meie õhuruumis NATO liikmesriikide hävitajad. Me oleme kaitstud ja rahul.

 

Iraagi seaduslik valitsus on väga üheselt palunud Eestilt aidata nende riigis rahu tagada veel mõnda aega. Väga vastutustundetu oleks just nüüd jalga lasta, kindlalt teades, et Iraagi valitsus ei saa veel ise korra tagamisega riigis hakkama.

 

Jah, me oleme sellel missioonil kandnud ka inimkaotusi ning sellest on tõeliselt kahju. Langenud kaitseväelased andisid oma elu Eesti ja kogu maailma vabaduse eest. Eesti riik toetab peresid, kus lähedane inimene on langenud või töövõime kaotanud. Nõustun president Ilvesega, et sõdurid ja nende lähedased peavad tundma: neist hoolitakse.

 

Ent kui räägime rahvusest ja langenutest, ei saa me mööda vaadata ka asjaolust, et hoolimatus nõuab noori elusid me keskelt Eestis iga päev. Nõuab alkoholismi, liiklusrumaluste, AIDSi läbi ja neid hukkunuid on palju enam, kui väljaõppinud kaitseväelaste seas välismissioonidel.

 

Mul on kaks ettepanekut.

Esiteks: hoolime igapäevaelus endast ja lähedastest ning väldime mõttetuid inimkaotusi kodumaal.

Teiseks: pikendame Eesti sõdurite missiooni nii Iraagis kui Afganistanis aasta võrra. Suurendame turvalisust seal ja anname panuse Eesti julgeoleku kindlustamiseks siin.

 

Internetis levib vastutustundetu üleskutse loobuda liitlaskohustuste täitmisest Iraagis. Kutsun siinkohal üles avaldama toetust Eesti julgeoleku kindlustamiseks ja Iraagi missiooni pikendamiseks.