Keelamise hirm viib tegudele
Tõnis Kõiv • February 7, 2014
Keelamise hirm viib tegudele
Rohkem kui pooltes Euroopa liidu riikides kasvatatakse farmides minki ja sealhulgas ka Eestis. Karjaküla farmis toimunu avatud uste päeval sai palju infot otsustamiseks meie karusnahatootmise tuleviku üle...Balti Karusnahk korraldas reedel, 7.veebruaril avatud uste päeva ja kohale oli tulnud nii loomakaitsjad, kohalikud elanikud, ametnikud kui RK keskkonnakomisjoni liikmed.
Külalistele näidati farmi turvatult
Vastuvõtjad andsid ülevaate firmast ja näitasid loomulikult farmi, loomade pidamist, toitmist, kasimist, tutvustasid probleeme ja nende lahendamisi jne. Võimalike eksesside ärahoidmiseks olid kohal ka turvamehed. Ilmselt kardeti, et äkki hakkavad loomakaitsjad omavoliliselt loomi puuridest välja päästma, seda on ju mujal maailmas juhtunud. Õnneks Karjakülas midagi taolist ette ei tulnud.
Tänaseks vastab Balti Karusnahk oma tootmisega kõikidele normidele, aga selle saavutamine sai olulise kiirenduse kui Keskkonnaministeerium lubas minkide pidamise üldse ära keelata. Alles keelamise hirm pani ettevõtja tegutsema, vajalikke investeeringuid farmi ümbritsevasse tarasse, sõnnikuhoidlasse jm tegema.
Teiste Euroopa riikidega võrreldes on Eesti karusnaha toodang suhteliselt väike (270 000 tk aastas), võrreldav näiteks Saksamaa ja Prantsusmaaga, aga jäädes üle kümne korra maha Soomest ja lausa kümneid kordi Taanist. Samas on Karjakülas karusnaha tootmine asunud aastakümneid ja tegu on Keila valla olulise tööandjaga. Inimesed töötavad farmis lausa mitmendat põlve.
Sellistes puurides siis elataksegi
Huvitav fakt veel sellest kuidas karusloomafarmi külastamine mõjutab inimeste arvamust farmist. Üle-euroopalise uuringu kohaselt toetab karusloomafarme vaid 35 % neist, kes ei ole seal kunagi käinud. Farmi külastanute seas tõuseb toetus lausa 69 %-ni.
Karusloomapidamise puhul on oluline keskkonnaoht, aga räägitakse palju ka loomade "õigustest". Viimasest ei tahaks väga midagi arvata, aga oht keskkonnale on tõsine asi. Farmis peetav mink (ameerika naarits) on Eesti looduse jaoks võõrliik, meie jaoks on omane euroopa naarits. Seega kujutab minkide pidamine Eestis ohtu keskkonnale kui loomad pääsevad farmist välja ja putkavad vabasse loodusesse ning tõrjuvad välja euroopa naaritsa. Kui loomad suudetakse tõestatult farmis hoida, on oht tunduvalt väiksem.
Kollases torus on elektriga soojendatud joogivesi loomadele
Nõudlus karusnahkade järele maailmas kasvab ning kunstkarusnaha tootmise ökoloogiline jalajälg on tunduvalt suurem. Kuni on nõudlust, on ka pakkumist ja seega on karusnahaäri tulevik üldises plaanis pigem helge. Õnneks areneb ka sertifitseerimise süsteem ehk väidetavalt juba 2017 aastast ei ole võimalik ilma sertifikaadita karusnahka müüa. Kui tootmine nõuetele ei vasta, sertifikaati ei saa.
Kokkuvõttes tuleb tunnistada, et tänu keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannuse resoluutsele liikumisele minkide keelustamise suunas oleme täna olukorras, kus karusloomafarmid täidavad kehtivaid nõudeid. Väga hea tulemus. Sellelt baasilt on võimalik uuesti hinnata olukorda ja kavandada edasisi samme.
Kahekordne aed ulatub 0,5 m maa sisse ja üleval on plekk üleronimise vältimiseks
Taamal on betoonpõranda ja -seintega sõnnikuhoidla
Külalistele näidati farmi turvatult
Vastuvõtjad andsid ülevaate firmast ja näitasid loomulikult farmi, loomade pidamist, toitmist, kasimist, tutvustasid probleeme ja nende lahendamisi jne. Võimalike eksesside ärahoidmiseks olid kohal ka turvamehed. Ilmselt kardeti, et äkki hakkavad loomakaitsjad omavoliliselt loomi puuridest välja päästma, seda on ju mujal maailmas juhtunud. Õnneks Karjakülas midagi taolist ette ei tulnud.
Tänaseks vastab Balti Karusnahk oma tootmisega kõikidele normidele, aga selle saavutamine sai olulise kiirenduse kui Keskkonnaministeerium lubas minkide pidamise üldse ära keelata. Alles keelamise hirm pani ettevõtja tegutsema, vajalikke investeeringuid farmi ümbritsevasse tarasse, sõnnikuhoidlasse jm tegema.
Teiste Euroopa riikidega võrreldes on Eesti karusnaha toodang suhteliselt väike (270 000 tk aastas), võrreldav näiteks Saksamaa ja Prantsusmaaga, aga jäädes üle kümne korra maha Soomest ja lausa kümneid kordi Taanist. Samas on Karjakülas karusnaha tootmine asunud aastakümneid ja tegu on Keila valla olulise tööandjaga. Inimesed töötavad farmis lausa mitmendat põlve.
Sellistes puurides siis elataksegi
Huvitav fakt veel sellest kuidas karusloomafarmi külastamine mõjutab inimeste arvamust farmist. Üle-euroopalise uuringu kohaselt toetab karusloomafarme vaid 35 % neist, kes ei ole seal kunagi käinud. Farmi külastanute seas tõuseb toetus lausa 69 %-ni.
Karusloomapidamise puhul on oluline keskkonnaoht, aga räägitakse palju ka loomade "õigustest". Viimasest ei tahaks väga midagi arvata, aga oht keskkonnale on tõsine asi. Farmis peetav mink (ameerika naarits) on Eesti looduse jaoks võõrliik, meie jaoks on omane euroopa naarits. Seega kujutab minkide pidamine Eestis ohtu keskkonnale kui loomad pääsevad farmist välja ja putkavad vabasse loodusesse ning tõrjuvad välja euroopa naaritsa. Kui loomad suudetakse tõestatult farmis hoida, on oht tunduvalt väiksem.
Kollases torus on elektriga soojendatud joogivesi loomadele
Nõudlus karusnahkade järele maailmas kasvab ning kunstkarusnaha tootmise ökoloogiline jalajälg on tunduvalt suurem. Kuni on nõudlust, on ka pakkumist ja seega on karusnahaäri tulevik üldises plaanis pigem helge. Õnneks areneb ka sertifitseerimise süsteem ehk väidetavalt juba 2017 aastast ei ole võimalik ilma sertifikaadita karusnahka müüa. Kui tootmine nõuetele ei vasta, sertifikaati ei saa.
Kokkuvõttes tuleb tunnistada, et tänu keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannuse resoluutsele liikumisele minkide keelustamise suunas oleme täna olukorras, kus karusloomafarmid täidavad kehtivaid nõudeid. Väga hea tulemus. Sellelt baasilt on võimalik uuesti hinnata olukorda ja kavandada edasisi samme.
Kahekordne aed ulatub 0,5 m maa sisse ja üleval on plekk üleronimise vältimiseks
Taamal on betoonpõranda ja -seintega sõnnikuhoidla