"Katuserahad" 2014 a riigieelarves
Tõnis Kõiv • December 5, 2013
"Katuserahad" 2014 a riigieelarves
Pealtnägija tekitas "katuserahade" ehk Riigikogu saadikute tehtud ettepanekute tekkimise ja riigieelarvesse jõudmise teemal väikest furoori ja tänasest (5.dets) on avalikustatud kõik järgmise aasta eelarvesse lisanduvad ettepanekud...
27.novembri Pealtnägija näitas vilksamisi ma minu blogi, sest oli sealt leidnud aastavanuse postituse Järva-ja Viljandimaa "katuserahadest". Eelmise aasta 10.detsembril tehtud postitus leidis aasta hiljem palju lugejaid ning tõi ka AK uudistereporti minu käest selgitusi pärima. Seletasin põhjalikult lahti kuidas toetatavad objektid tekivad ja lõpuks Riigikogu rahanduskomisjoni lauale ja riigieelarvesse jõuavad. Kahjuks jõudis sellest sama päevas Aktuaalsesse kaamerasse vaid killuke. Kaheldamatult oleks ma sama juttu ajanud ka Pealtnägija meeskonnale, aga see oleks nende saate kandva telje ära lõhkunud. Seepärast saate tegijad ei minu ega kellegi teisega Reformierakonna fraktsioonist kontakti ei otsinudki. Mis seal siis ikka.
Lühidalt siis veel kord sellest, kuidas protsess käib. Iga parlamendisaadik suhtleb oma valimispiirkonna inimestega, kohtub omavalitsusjuhtidega ja ilmselt on üsnagi hästi kursis nii murede kui rõõmudega. Lisaks kuulub saadik erakonda, mille meeskonnas ta on Riigikokku valitud, millist maailmavaadet ta esindab, millist poliitikat ajab. Reformierakonnal on enamuses Eestimaa omavalitsustest moodustatud erakonna piirkonnad. Ühe maakonna piirkonnad moodustavad maakonnaorganisatsiooni (MKO), mille juht on ühiselt valitud kas ringkonnast kandideerinud Riigikogu liige või omavalitsusjuht. Milliseid ettepanekuid riigieelarvesse ühest maakonnast teha, arutab läbi ja otsustabki maakonnaorganisatsioon. Otsustamisprotsessi on kaasatud ka ringkonnast valitud RK liikmed. MKO juht edastab ettepanekud fraktsiooni juhtkonnale ning peale läbiarutamist, kaalumist jõuavadki ettepanekud rahanduskomisjoni.
Milliseid aspekte üks või teine erakond arvestab, otsustades millist ettepanekut kui suures ulatuses toetada, millist mitte, see on juba iga erakonna enda otsustada. Iga summa kaalutakse hoolega läbi ja vähemalt Reformierakonna puhul on püsikulude katmine ja endaga seotud kulude toetamine välistatud.
2014 a eelarvesse tehakse ettepanekuid kokku 6,0 mlj euro eest (kogu nimekiri avaldatud näiteks Postimehes) eraldi väärib märkimist toetus Eesti Olümpiakomiteele ning ERR-ile jalgpalli MM-i näitamiseks. Detailsema ülevaate teen seekord Harjumaa ja Raplamaa eraldistest.
Harjumaa
Rae vald Jüri mänguväljaku rajamine €20 000
Rae vald Rae valla Seltside maja (Rae koolimaja) rekonstrueerimine €5 000
Jõeähtme vald Kostivere mõisa remont €10 000
Jõelähtme vald Loo lasteaed Pääsupesa mänguväljaku rajamine €5 000
Viimsi vald Püünsi mänguväljaku palliplatside renov. ja rulapargi ehitus koos valgustusega €20 000
Harku vald Tabasalu Tui parki mänguväljaku rajamine €15 000
Harku lasteaed Lasteaia mänguväljak-varjualuse rajamine 5 000
Saku vald Saku Sauna remont €5 000
Saku vald Saku skateparki valgustuse rajamine 7 500
Kuusalu vald Kolga rahvamaja renoveerimine €7 500
Raasiku vald Aruküla kooli staadioni skatepargi rajamine €5 000
Raasiku vald Raasiku alevikku rajatud laste mänguväljaku II etapp €5 000
Keila vald Lohusalu küla mänguväljaku rekonstrueerimine €5 000
Keila linn Raamatukogu riiulite soetus €10 000
Kehra vald Kehra staadioni inventari soetamine 5 000
Kuusalu vald Kolga rahvamaja renoveerimine 7 500
Padise vald Lasteaia Harju-Risti hoone rekonstrueerimine 5 000
Saue linn Sarapiku terviseraja arendustööd 5 000
Paldiski linn Spordikeskuse inventari soetus 6 000
Saue vald Vanamõisa mänguväljaku rajamine 5 000
Raplamaa
Rapla vald Rapla Ühisgümnaasium, tiibklaveri renoveerimine 6 000
Kohila vald Kohila Gümnaasium, IT vahendid 9 500
Kehtna vald Kehtna Põhikool, IT vahendid 6 000
Vigala vald Vana-Vigala lasteaia pesuruumide rekonstrueerimine €5 000
Juuru vald Juuru Gümnaasiumi küttesüsteemi ja valgustuse rekonstrueerimine €10 000
Käru vald Noorte ja kultuuriaida küttesüsteemi rajamine €15 000
Käru vald Käru Põhikool renoveerimine 6 000
Rapla vald Lasteaedade mänguväljakute rekonstrueerimine €10 000
Rapla vald Lasteaedade mänguväljakute rekonstrueerimine 10 000
27.novembri Pealtnägija näitas vilksamisi ma minu blogi, sest oli sealt leidnud aastavanuse postituse Järva-ja Viljandimaa "katuserahadest". Eelmise aasta 10.detsembril tehtud postitus leidis aasta hiljem palju lugejaid ning tõi ka AK uudistereporti minu käest selgitusi pärima. Seletasin põhjalikult lahti kuidas toetatavad objektid tekivad ja lõpuks Riigikogu rahanduskomisjoni lauale ja riigieelarvesse jõuavad. Kahjuks jõudis sellest sama päevas Aktuaalsesse kaamerasse vaid killuke. Kaheldamatult oleks ma sama juttu ajanud ka Pealtnägija meeskonnale, aga see oleks nende saate kandva telje ära lõhkunud. Seepärast saate tegijad ei minu ega kellegi teisega Reformierakonna fraktsioonist kontakti ei otsinudki. Mis seal siis ikka.
Lühidalt siis veel kord sellest, kuidas protsess käib. Iga parlamendisaadik suhtleb oma valimispiirkonna inimestega, kohtub omavalitsusjuhtidega ja ilmselt on üsnagi hästi kursis nii murede kui rõõmudega. Lisaks kuulub saadik erakonda, mille meeskonnas ta on Riigikokku valitud, millist maailmavaadet ta esindab, millist poliitikat ajab. Reformierakonnal on enamuses Eestimaa omavalitsustest moodustatud erakonna piirkonnad. Ühe maakonna piirkonnad moodustavad maakonnaorganisatsiooni (MKO), mille juht on ühiselt valitud kas ringkonnast kandideerinud Riigikogu liige või omavalitsusjuht. Milliseid ettepanekuid riigieelarvesse ühest maakonnast teha, arutab läbi ja otsustabki maakonnaorganisatsioon. Otsustamisprotsessi on kaasatud ka ringkonnast valitud RK liikmed. MKO juht edastab ettepanekud fraktsiooni juhtkonnale ning peale läbiarutamist, kaalumist jõuavadki ettepanekud rahanduskomisjoni.
Milliseid aspekte üks või teine erakond arvestab, otsustades millist ettepanekut kui suures ulatuses toetada, millist mitte, see on juba iga erakonna enda otsustada. Iga summa kaalutakse hoolega läbi ja vähemalt Reformierakonna puhul on püsikulude katmine ja endaga seotud kulude toetamine välistatud.
2014 a eelarvesse tehakse ettepanekuid kokku 6,0 mlj euro eest (kogu nimekiri avaldatud näiteks Postimehes) eraldi väärib märkimist toetus Eesti Olümpiakomiteele ning ERR-ile jalgpalli MM-i näitamiseks. Detailsema ülevaate teen seekord Harjumaa ja Raplamaa eraldistest.
Harjumaa
Rae vald Jüri mänguväljaku rajamine €20 000
Rae vald Rae valla Seltside maja (Rae koolimaja) rekonstrueerimine €5 000
Jõeähtme vald Kostivere mõisa remont €10 000
Jõelähtme vald Loo lasteaed Pääsupesa mänguväljaku rajamine €5 000
Viimsi vald Püünsi mänguväljaku palliplatside renov. ja rulapargi ehitus koos valgustusega €20 000
Harku vald Tabasalu Tui parki mänguväljaku rajamine €15 000
Harku lasteaed Lasteaia mänguväljak-varjualuse rajamine 5 000
Saku vald Saku Sauna remont €5 000
Saku vald Saku skateparki valgustuse rajamine 7 500
Kuusalu vald Kolga rahvamaja renoveerimine €7 500
Raasiku vald Aruküla kooli staadioni skatepargi rajamine €5 000
Raasiku vald Raasiku alevikku rajatud laste mänguväljaku II etapp €5 000
Keila vald Lohusalu küla mänguväljaku rekonstrueerimine €5 000
Keila linn Raamatukogu riiulite soetus €10 000
Kehra vald Kehra staadioni inventari soetamine 5 000
Kuusalu vald Kolga rahvamaja renoveerimine 7 500
Padise vald Lasteaia Harju-Risti hoone rekonstrueerimine 5 000
Saue linn Sarapiku terviseraja arendustööd 5 000
Paldiski linn Spordikeskuse inventari soetus 6 000
Saue vald Vanamõisa mänguväljaku rajamine 5 000
Raplamaa
Rapla vald Rapla Ühisgümnaasium, tiibklaveri renoveerimine 6 000
Kohila vald Kohila Gümnaasium, IT vahendid 9 500
Kehtna vald Kehtna Põhikool, IT vahendid 6 000
Vigala vald Vana-Vigala lasteaia pesuruumide rekonstrueerimine €5 000
Juuru vald Juuru Gümnaasiumi küttesüsteemi ja valgustuse rekonstrueerimine €10 000
Käru vald Noorte ja kultuuriaida küttesüsteemi rajamine €15 000
Käru vald Käru Põhikool renoveerimine 6 000
Rapla vald Lasteaedade mänguväljakute rekonstrueerimine €10 000
Rapla vald Lasteaedade mänguväljakute rekonstrueerimine 10 000