Tõnis Kõiv

EV 105. aastapäeva kõne Rae kultuurikeskuses

Tõnis KõivFebruary 25, 2023

EV 105. aastapäeva kõne Rae kultuurikeskuses

24.02.2023 tähistati Jüris Eesti Vabariik 105. aastapäeva piduliku lipuheiskamisega Jüri keskväljakul, mõned tunnid hiljem jalutuskäigu ja küünalde panekuga Jüri kalmistul ja kirikaias, sellele järgnes mälestustseremoonia ja pärgade panek Vabadussõja mälestusmärgile, rongkäik Rae kultuurikeskusesse ja pidulik kontsert-tänuaktus kultuurikeskuses.  Jüri keskväljakul toimunud päikesetõusu lipuheiskamisel Lipuheiskamine Jüri keskväljakul. Foto: O.Kattel Puhkpilliorkester mängis, kammerkoor laulis ning palju sünnipäevalisi kuulas. Foto: O.Kattel lõid meeleolu Jüri puhkpilliorkester ja Rae kammerkoor.  Sünnipäevalisi oli seekord tavapäraselt rohkem, tervitussõnad ütles vallavanema asemel abivallavanem Anna Õuekallas. Jalutuskäik ja küünalde panemine Jüri kalmistul ja kirikaias algas 10.45 ning toimus kahes grupis. Ühte gruppi juhtis kaitseliitlane Ülo Timuska ning teist koduloouurija Varje Malsroos.   Kaitseliitlased andsid au. Foto: O.Kattel Vabadussõja mälestusmärgi juures toimus seejärel mälestustseremoonia, kus peeti lühikesi kõnesid (valla poolt abivallavanem Bärbel Salumäe) ning pandi pärjad. Seejärel liiguti rongkäigus Rae kultuurikeskuse juurde. Koos abivallavanem Bärbel Salumäega rongkäigus. Kõige ees kaitseliitlased rivisammul, seejärel teised rongkäigulised ja lõpus orkester.   Liikusime mööda kõnniteed, inimesed möödasõitvatest autodest lehvitasid ning tee ääres olnud inimesed tervitasid.    Kohe seejärel toimus Rae kultuurikeskuses pidulik kontsert-aktus, kus pidasin Rae vallavolikogu esimehe aastapäevakõne:   Lugupeetud Rae valla kodanikud! Austatud aukodanikud! Head külalised, daamid ja härrad!   Rae vallavolikogu esimehe aastapäevakõne. Foto: O.Kattel Rõõmustagem koos Eesti Vabariigi 105.aastapäeva puhul. Ma tunnen rõõmu, et Eesti on vaba riik, et 1918 aastal algatasid kolm meest, Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik manifesti koostamise, mis seejärel avalikult  ette loeti ja millega pandi alus püsivale Eesti riigile, mis on loodud kestma igavesti. Ma tunnen rõõmu, et Eesti kuulub demokraatlikkusse maailma, mis põhineb kokkulepetel ja õigusel, kus üksikisik saab tugineda seaduse kaitsele ja omab õigust vabale eneseteostusele. Eesti on osa maailmast, kus riigid viivad oma huve ellu mittesõjaliste vahenditega, kus sõnal on jõud ja inimesi kuulatakse.   Ma rõõmustan, et me näeme Vene impeeriumi lagunemise algust. Praegu paistab see meile küll alles verise ja julma sõja näol Ukrainas, mille aktiivsest algusest täna täpselt aasta sai, aga olen veendunud, et sellele järgneb lagunemine. Putini Venemaal on seni kõik läinud vastupidi soovitule. Sooviti suurendada „Vene maailma“ mõju, aga saavutati venelaste paariaks muutumine. Sooviti ära hoida NATO laienemine, aga tulemuseks on Soome ja Rootsi liitumine. Sooviti lõhestada läänemaailma, aga saavutati suurem ühtsus, mida siis kibedalt „kollektiivseks lääneks“ nimetatakse. Soovitakse taastada Nõukogude liitu ehk endist impeeriumi, aga saavutatakse tänasegi koosluse lagunemine. Ajaloost teame, et kõik impeeriumid lagunevad kord. Laguneb ka Vene impeerium ning see ei ole mingi katastroof kui täna ühtse riigi koosseisus elavad rahvad oma riigi loovad. Näiteks jakuudid. Kuigi hiljuti saime endise Vene riigijuhi lapselapse arvamusest teada, et jakuudid kindlasti iseseisvad olla ei saa, siis miks mitte?! Ametliku nimega Sahha (Jakuutia) vabariik on autonoomne, asudes Venemaa koosseisus. Elanikke on miljon, pooled neist etnilised jakuudid, territooriumi üle 3 mlj ruutkilomeetri, kasutusel oma keel. Maavarade poolest rikkal vabariigil on oma rahvas ja territoorium ning muudki eeldused iseseisvumiseks. Jällegi ajalugu meenutades, Aafrikas on hulgaliselt riike, mille on loonud rahvad, kelle kohta imperialistid arvasid, et nad ei ole võimelised omariikluseks. On küll.   Ma rõõmustan Eesti kuulumise üle Euroopa liitu ja NATO-sse. Euroopa liit on meie väärtusruum ja majandusedu. NATO on meie kaitsekilp. Eesti rahvas toetab ülekaalukalt Eesti kuulumist mõlemasse organisatsiooni. Toetus ei ole sajaprotsendiline, seega on meil poliitikuid, kes mängivad mõtetega Eesti välja EL-ist ja iseseisev kaitsevõime väljaspool NATO-t. Kreml on aga loonud mõiste „kollektiivne lääs“ ja sõdib Ukrainas enda arvates NATO-ga. Seda viimast võib ju mõista, sest kaotust NATO-le on lihtsam venelastele seletada. Aga kui vaatame nüüd korraga meie EL-i ja NATO vastaseid poliitikuid ja Kremli poliitikat, siis avastame, et nad ajavad ühte ja sama asja – soovivad Eestit „päästa“ EL-ist ja NATO-st, et me oleksime Moskva mõjusfääris ja NATO vihmavarju alt väljas. Eesti rahva enamus ei soovi ega vaja „päästmist“ ei EL-ist ega NATO-st. Me tahame vabas ja iseseisvas riigis ise oma asju otsustada, oma edu luua.   Ma rõõmustan, et kohe on valimised ja valijad saavad vabadel valimistel otsustada, keda nad toetavad. Minu valik on Reformierakond, sest jagan neid väärtuseid, mille eest oravad seisavad. Pean tähtsaks isikuvabadusi ja õigust teha iseseisvaid valikuid, pean oluliseks mõistmist, et kõik inimesed on erinevad ja selliselt just väärtuslikud. Rae valla valijatel on võimalik valida Reformierakonna esimehe Kaja Kallase poolt või Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimehe Mart Võrklaeva poolt, vallaelanikust teadlase Mario Kadastiku poolt või abivallavanem Anna Õuekallase poolt. On veel palju häid kandidaate.   Mulle teeb rõõmu, et meie inimesed on väga abivalmid ja head. Ukrainast tulnud sõjapõgenikud on hästi vastu võetud, neid abistatud eluks vajalikuga ning püütud jalule aidata. Rõõmu teeb kui kiiresti õpivad ukrainlased ära meie armsa emakeele, et saada paremini hakkama kogukonnas. Rõõmu teeb kui laialdaselt ja erineval viisil meie inimesed aitavad ukrainlasi Ukrainas, et nad võidaks sõja.   Mulle teeb rõõmu, et Eesti riik on Ukraina aitamises esirinnas, näidates eeskuju otsustamise kiiruse ja otsuste kvaliteediga. Tore on seegi, et Eesti poolt ära antud sõjalised võimekused on NATO liitlaste poolt kiirelt taastatud, et Eesti kaitsevõime ei ole sugugi langenud vaid hoopis paranenud. Tunnen uhkust, et meie riigijuhtide sõnal on kaalu, neid kuulatakse ja see tõstab minu turvatunnet.   Ma rõõmustan meie Kaitseliidu kasvamise üle. Isegi selle üle tunnen rõõmu, et me mõtleme läbi küsimused, et kuhu ma varjun ohu korral, milline on minu kriisivaru ja kus ma seda hoian. Ka valusamad küsimused, et kas minu kodu võib olla sihtmärgiks, mis on mu alternatiiv, millal ja kuidas sinna pääseda, tuleb läbi mõelda, et paremini valmis olla. Hea valmisolek on ka tubli heidutus.   Daamid ja härrad!   Tihti rõõmustan ma, et meie lastega tegelevad, neid õpetavad ja suunavad väga tublid inimesed, nii lasteaedades kui koolides. Ilmekalt paistab see välja oktoobris kui traditsiooniliselt tunnustame parimaid ja kandidaate jagub. Näiteks eelmisel aastal esitati 69 kandidaati erinevatele (kokku 11) nominatsioonidele. Elutöö preemia vääriliseks peeti Anne Rentel’it Peetri Lasteaed-Põhikoolist. Suurt rõõmu tunnen ma Rae valla aukodaniku tiitli saanud Endel Albini ja Rein Karmi üle. Mõlemal juhul võib öelda, et nemadki said selle elutöö eest.   Tunnen rõõmu Rae valla hariduselu arengute üle. Rae gümnaasiumi ehitatakse, nurgakivi pandud ning valla poolt ehitatav Tuule spordihoone samuti ehitusjärgus. Sel aastal alustame Rae külla Raemõisa kooli projekteerimist, Uuesallu teeme uue lasteaia ning sel nädalal lubas volikogu Lilleorul asuda planeerima uut põhikooli. Seega on lisandumas uusi haridusasutusi ning uusi õpetajaid. Vallal on rõõm maksta õpetajatele lisapalka, et nad oleksid hästi motiveeritud ja lapsed ning lapsevanemad rahul. Kõik lapsed on erilised, kuid mõned lapsed on erilisemad, st vajavad erivajadustega laste kooli. Ka selle üle tunnen rõõmu, et me teeme ettevalmistusi HEV-laste kooli asutamiseks, asukoha valikuks jmt. Väga erilised lapsed peavad saama vajaliku tähelepanu, et kindlustada neile hilisem iseseisev hakkamasaamine ühiskonnas. Rõõmustan, et Peetri pargi teise etapi ehitus algab sel aastal, et Lagedi saab spordihoone, et Jüri tervisekeskuse ujula saab uue kuue, et Uuesallu tuleb uus lasteaed ning laienevad Assaku ja Lagedi lasteaiad, et sel aastal saame kehtestatud uue Põhja piirkonna üldplaneeringu, mis aitab muuhulgas seada mõistlikku ja jõukohast kiirust valla arengule, elanike juurdekasvule.   Tunnen rõõmu, et oleme muutustega hästi kohanenud ja saame kindlasti hästi hakkama 2023.a, kohanemise aastal. Me oleme kohanenud põgenikekriisiga, st me oleme saanud juurde uusi töökäsi, lapsi koolidesse, kes on suutnud vähem kui aastaga omandada eesti keele. Me oleme kohandumas energiakriisiga, st valla eelarvesse on lisatud vajalikud kulud kõrgemate kulude katteks, aga samuti investeeringud energiakulu vähendamiseks. Plaanis on valla tänavavalgustus muuta järk-järguliselt n ö targaks, mis põleks just siis ja just sellise valgustugevusega, mida inimene ootab. Elanikud on teinud omad valikud ehk kohanenud elektri-ja gaasi hindadega, mis on tänu oskuslikule ja õigeaegsele tegutsemisele asunud langema. Väga ei mäletagi enam koroonakriisi, sest vaktsiinid on olemas ja toimivad ning me oleme õppinud selle haigusega elama. Venemaa pool algatatud täiemõõdulisest sõjast Ukrainas alguse saanud julgeolekukriis on toonud kaasa suured investeeringud kaitsevaldkonda, aga ka muutused energiakaubanduses, idasuunalises kaubanduses laiemalt, sh raudtees. Rae vallavolikogu kiitis sel nädalal heaks Harjumaa arengustrateegia 2040+, kuhu meie ettepanekul sai lisatud nii viide Venemaa osakaalu olulisele vähenemisele Harjumaa majanduses kui Vene raudtee rööpalaiusest lahkumise kohta tehtud Euroopa Komisjoni ja Euroopa nõukogu otsused. Kõiki eesootavaid mõjusid ei pruugi me ette näha, aga ega nad seepärast tulemata jää.   Tunnen rõõmu ja tänan südamest kõiki eesliinitöötajaid, kes on eelnimetatud kriisides pingutusi teinud ning hästi hakkama saanud.   Tunneme kõik rõõmu oma riigi ja rahva ja lähedaste üle! Foto: O.Kattel Rõõmustan kõigi valla palgal olevate inimeste üle, kes on andnud oma panuse, et meie ühine heaolu kasvaks ja et keegi meist ei murduks ühegi kriisi tõttu. Rõõmustan meie valla elanike üle, keda on aina rohkem ja kes on iga aastaga üha tublimad maksumaksjad, lapsevanemad, elanikud. Rõõmustan oma kalli abikaasa Marge üle, kellega koos tähistame juba 24ndat korda Eesti riigi sünnipäeva, oma poja üle, kes ülikooliõpingute kõrvalt Eesti kaitsevõimesse panustab, oma tütarde ja lastelaste üle. Tunneme kõik rõõmu oma lähedaste üle ja ütleme neile seda.   Tunnen rõõmu, et elame vabas riigis, poeet Gustav Suitsu sõnadega: “Tõsta lipp! See aja käänul, tunnistagu tuulte väänul, üle maa ja vee ja tee: tund on tulnud vannet vandu, et ei iial enam andu ikke alla rahvas see.“   Lehvitame Eesti lippu ning tunneme üheskoos rõõmu! Elagu Eesti!!!  Rae vallavolikogu tänukiri Tiit Keermale. Foto: O.Kattel Peale kõne lõppu andsime koos abivallavanem Anna Õuekallasega valla teenekale finantsjuhile Tiit Keermale üle Rae vallavolikogu tänukirja 16,5 aasta valla rahandusameti juhtimise eest. Tiit Keermat teatakse kui põhjalikku ja usaldusväärset professionaali. Kiirelt kasvava valla puhul on kvaliteetsel finantsplaneerimisel olnud märkimisväärne osa Rae valla edukal toimetulekul.  Sinimustvalgeks värvitud roos. Aktusel anti üle veel Rae vallavalitsuse tänukirjad Varje Malsroosile, Natalia Kaptyugile ja Ülo Timuskale. Samuti autasustati  fotokonkursi võitjaid. Muusikat tegi Rae huvialakooli õpetajate ansambel "Õpik". Kuula lühikest katket: totildenis_kotildeiv_Õpik_0732   Vabariigi sünnipäev jätkus koduses õhkkonnas sõpradega telerist presidendi vastuvõttu vaadates. Õhtusöögi järel läksime romantilisele jalutuskäigule, mis tipnes tuledesäras pealinna vaate nautimisega Skoone bastionil, tundsime koos rõõmu ilusast päevast. Ajal, mil mina valla asju ajasin, hoolitses abikaasa Marge õhtusöögilaua eest.  Väga hästi hoolitses, nagu alati.  Teeb rõõmsaks:), mõlemad:)