Tõnis Kõiv

ACTA loo järelkajad

Tõnis KõivFebruary 12, 2012

ACTA loo järelkajad

Eelmine blogipostitus tõi kaasa rekordilise arvu kommentaare, mis enamuses keskendusid siiski probleemidele, mitte müütidele. Edasiviiv on arutleda autoriõiguste üle internetiajastul. Eestil on siin ideaalne võimalus astuda esirinnas, aga kuidas?! Kindlasti ei vii meid esirinda, kui me kordame Ameerikas toodetud anonüümse videoklipi äärmiselt lihtsustatud sõnumeid "ilma kohtuta vangi", "salajased seadused", "kodukoopia keeld", "interneti kinnikeeramine" jmt. On täitsa mõistetav, et selle peale soovitab Ansip fooliumit mütsi sees kanda või mullivanni võtta (vt AK-s näidatud videot).  Vahelepõikena veel, et tegelikult oli väga punk näha veel tund aega pärast laupäevast meeleavaldust Vabaduse platsil ja mujalgi linnas fooliumimütsikesi ja (Ameerikas loodud) näomaskides inimesi. Hea põhjus välja tulla ja tunda end osana millestki suurest (ja hoomamatust). Suur osa blogipostituse kommentaaridest ja meedias ilmunud analüüsivad artiklid viitavad siiski sisulistele küsimustele - kas internetiajastule on praegused autorikaitse seadused kohased, kust jookseb piir vabakasutuse ja autori õiguste vahel. Olen saanud mitmeid viiteid tõesti kaheldavatele kohtuotsustele (täpsemini küll uudistele kohtuotsustest UK-s ja USA-s), mis ei tundu Eestist vaadatuna kuigi mõistlikud. Samas ega me ei tea ju ka mõlema poole argumente. Loodetavasti jätkub sisuline arutelu, et jõuaksime konkreetse sammudeni, mida peaks algatuseks Eesti õiguses muutma. Eesti riigi jaoks on Euroopa Liidu siseturu arendamine üks prioriteetidest. Euroopa Liidu riigijuhtide nõupidamisel ehk Ülemkogul arutatakse siseturu arengut ja vähemalt ühel korral on olnud eestkõnelejaks meie peaminister Andrus Ansip. Siseturu üks orgaaniline osa on ka digitaalne siseturg, mis nõuab kaasaegseid reegleid. Ameerikas toodetud videod ja näomaskid on hea vahend mingi teema tähtsustamiseks, inimeste teadvusesse toomiseks, aga ei enamaks. Nüüd on aga vaja edasi liikuda sisuliselt. Riigikogu Reformierakonna fraktsioonil on järgmisel nädalal ees Võltsimisvastase lepingu teemaline arutelu, sama plaan on ka koalitsioonipartneril. Veel ei ole küll teada, aga kindlasti võtavad ka kaks ülejäänud parlamendierakonda teema ette. Minu ACTA teemaline postitus tõi aga kaasa rekordilise arvu lugejaid ja kommentaare, aga samuti etteheiteid erinevate fotode kasutamises oma blogis. Nii Delfist kui Järva Teatajast pärit fotode kasutamiseks on mul load olemas. Õhtuleht sai vastuse filmi Autod ajendil kirjutatud artikli juures kasutatud illustreeriva foto kohta. Kirjutasin artikli "Ei Radikaribi linnale", mis oli ajendatud filmist Autod. Artiklis kasutasin nii Radikaribi linna nime kui nimetasin võidusõitjat Pikne McQueeni. Ärilisi eesmärke mul sellel kasutamisel ei olnud (kui üldse sellest artiklist keegi kasu sai siis oli see filmi levitaja, sest vahetult peale artikli ilmumist Paide kultuurikeskuses esilinastunud film oli väga menukas). Möönan, et tegemist on vaieldava olukorraga, aga erinevalt ACTA vastastest ei karda ma kohtuta vangi panekut, interneti sulgemist ega avaldamata seaduste järgi kohtumõistmist. Ei ole teilgi põhjust kahelda riigi toimimise põhialustes. Mina ootan uuelt nädalalt, et selguvad Eesti ja laiemalt EL-i digitaalse siseturu arendamise takistused, mille ületamise viiside üle siis aru pidada. Näiteks, et nii Eestis kui mujal Euroopas oleks lihtne internetist muusikat ja filme osta, mitte varastada. PS! Reedel külastasime koos sotsiaalminister Hanno Pevkuriga Oisu perekodu, Türi tervisekeskust ja kohtusime huvilistega Türi kultuurimajas. Võltsimisvastase lepingu kohta küsimusi ei olnud.