Tõnis Kõiv

2012 aasta kokkuvõte

Tõnis KõivDecember 30, 2012

2012 aasta kokkuvõte

Mööduva aasta viimastel päevadel on tavaks aastast kokkuvõte teha. Valijad tahavad teada, millega nende valitud poliitik aasta jooksul tegelenud on ja endalegi tekib parem ülevaade. Siin ta siis on, kokkuvõte 2012 aasta tegemistest: Alustuseks kordan üle, et minu blogimisel on vähemalt kaks eesmärki: esiteks informeerida toimunust ehk avaldada minu seisukohti ja teiseks edastada infot tehtud või ees ootavate valikute kohta. Veebipäeviku kaaslane on ka Facebook, aga sealne suhtlemine on seotud teatud piirangutega (konto omamine, sõbraks olemine jmt). Samas nii mõnedki lühiarvamused leiavad kajastamist ainult FB-s ja blogisse ei jõuagi. Teemadeks jaotatuna olen 2012 aastal tegelenud järgmistega:
  1. Meid ümbritsev keskkond ehk eelkõige mets, reoveepuhastus ja jäätmed. Loe näiteks: http://www.toniskoiv.ee/teadmiseks-metsaomanikule-ja-uhistu-liikmele/
  2. Järvamaa – minu valimispiirkond (uue võimuliidu sünd Türi vallas, arengud Mäos,  Ambla ning Tapa valla võimalik ühinemine ja palju muud). Loe näiteks: http://www.toniskoiv.ee/turi-areng-sai-uue-hoo/
  3. Viljandimaa – samuti minu valimispiirkond (Suure-Jaani veeprojekt, Mulgimaa arengukonverents ja palju muud). Loe näiteks: http://www.toniskoiv.ee/mulgimaa-tulevikust/
  4. Hea Eesti asja tutvustamine välismaal („Teeme ära“ algatusest IPU – Rahvusvaheline Parlamentide Liit – pea-assambleel Kampalas, Eesti edust Soome-ugri maailmakongressil Siofokis, e-meditsiini ekspordist  IPU pea-assambleel Quebecis). Loe näiteks: http://www.toniskoiv.ee/ipu-quebecis/
  5. Üldpoliitilised teemad ehk sotside pakutava Eesti arengumudeli kriitika, sotsidega liitunud Vene Erakonna juhtide Eesti okupeerimise eitamisest, aga samuti Savisaare etteaimatavatest käikudest ja Keskerakonna järjekordsest pereheitmisest. Loe näiteks:  http://www.toniskoiv.ee/aitah-sven-mikser/
  6. ACTA ehk ühest küljest anonüümselt levitatavate hirmude alusetusest ning teisalt uue autoriõiguse kontseptsiooni vajalikkusest tänapäeva infoühiskonnas. Ootamatult emotsionaalselt alanud arutelu tõi siiski kaasa suurema selguse ja viis edasi asja edasi. Loe näiteks: http://www.toniskoiv.ee/acta-loo-jarelkajad/
  7. Euroopa Liidu tulevik (olen kaasa löönud kahel EL-i tuleviku teemalisel rahvusvahelisel konverentsil ning veendunud suurema koostöö pooldaja). Loe näiteks: http://www.toniskoiv.ee/elagu-euroopa-uhendriigid/
Kõige hingelähedasemad on siiski keskkonnaga seotud teemad. Riigikogu keskkonnakomisjon otsustas 2012 aastal koostada lausa kaks raportit, üks neist seotud metsaga, teine „haisuga“. Raport pealkirjaga Raskeveokite täismassipiirangute mõju metsanduse arengukavale sai aasta lõpus valmis ja komisjoni esimehest raportöör Tõnis Lukas esitles seda avalikkusele Loodetavasti annab raport tõuke teistele ametkondadele, eelkõige pean silmas Maanteeametit, et kaas-ajastada nii tee-ehitusnorme kui suhtumist maanteesse kui ühte majanduse toimimise vältimatusse osasse. Raport toob välja võrdlused Soome, Rootsi, Lätiga ehk maalib must-valgelt igaühe ette meie metsanduse pudelikaela – täismassipiirangu transpordis. Kui analoogselt naabritega pöörata veokite täismassi asemel rohkem tähelepanu teljekoormusele siis väheneks mõju teedele ning kasvaks kogu sektori konkurentsivõime, sealhulgas töökohtade arv maal ning metsaomaniku tulu. Nn „haisuraporti“ ehk Reoveepuhastis käsitletavast jääkmudast tekkiva keskkonnahäiringu vähendamise võimalused koostamine on olnud üks minu mööduva aasta peateema. Lõviosas kokku kirjutatud raport saab esitlemisküpseks järgmise aasta jaanuari algul. Raport on suunatud mitmete Eesti linnade elanikke häiriva reoveepuhastite mudakäitlusest leviva haisu kui probleemi lahendamiseks. Reoveemuda käitlemine on probleemiks mitte ainult Eestis. Mitmed teised Ida-Euroopa riigid on samasuguse probleemi ees. Investeeringud puhta joogivee saamiseks ja reovee ärajuhtimiseks puhastisse on juba nõudnud suuri investeeringuid, kuid sellegipoolest on vaja ka protsessi viima osa ehk mudakäitlus korrektselt ära lahendada. Kas igal reoveepuhastil eraldi või hoopis üheskoos, näiteks biogaasi tootes veel lisaväärtustki luues, palju see kõik maksma võiks minna ning millal tehtud saaks – kõikidele nendele küsimustele peaks valmiv raport vastuse andma. Põhiline on inimeste elukvaliteedi parandamine, et üheski Eesti linnas ei peaks inimesed reoveepuhastist levivat paha haisu kannatama. Olen rõõmus, et see teema pälvis ka ajakirjanduse mõistvat tähelepanu. Soovin kõigile blogi lugejaile Eestist (keskmiselt ca 90 % kõigist lugejaist), aga ka ülejäänud 19 maailma riigist ilusat aastavahetust ja toredat uut aastat!