Autori admin postitused

Tallinn on tööpuuduse mootor

Tänasest Delfist sai lugeda, mida Edgar Savisaar arvab tööpuudusest, sotsiaalsetest töökohtadest ja eurostki. Nii nagu ikka on mündil teine külg, mis ei ole sugugi nii läikiv ja ilus kui Savisaare poolt näidatud külg. Aga mündil on alati mõlemad küljed.

Kõigepealt faktidest.
On üldteada, et Eesti on majanduskriisi põhja juba läbinud ning majanduse tõus on alanud. Rääkimata omadest prognoosijatest, teevad ka väljastpoolt hindajad panuseid, kui suureks majanduskasv sel aastal kerkib. Igatahes järgmise aasta prognoos on lausa üle 3 protsendi, mis on märkimisväärne majanduskasv teiste EL-i riikidega võrreldes. Tööpuudus aga ei saagi langeda nii kiiresti kui ta tõusis. Inimeste ümber õpetamine, tööjõu kvaliteedi tõstmine võtab aega. Sellegipoolest on registreeritud töötus aeglaselt vähenenud juba käesoleva aasta veebruarist saadik. Valitsus investeerib otseselt tööturu elavdamiseks ja tööpuuduse leevendamiseks 2010. aastal 4 miljardit krooni, mis moodustab 1,9% SKPst.
 
Sotsiaalne töökoht on ajutise abinõuna tervitatav, aga siiski mitte mingi püsiv lahendus. Eriti kui andmed näitavad, et tegelikult töötajate arv Tallinna Autobussikoondise aktsiaseltsis 2009 aastal hoopis vähenes. Ei saa tööjõuturule positiivseks pidada kui alalisi töökohti kaotatakse, et juurde luua ajutisi sotsiaalseid töökohti?!
 
Võrreldes Tallinnat ülejäänud Eestiga ütlevad karmid arvud, et kui 2008 a I kvartalis moodustas Tallinn Eesti töötute koguarvust 22 % siis 2010 a I kvartalis tervelt 35 %. Savisaare arvamust lugedes peaks ju vastupidi olema, aga võta näpust.
 
Osa Eestimaa inimesi on tõesti nii tublid, et nad mõtlevad ja tegutsevad laiemalt kui ainult oma kodumaakond või Eesti. Välismaale tööle minejad on ettevõtlikud inimesed, kes räägivad võõrkeeli ja suudavad ka teises keskkonnas ajutiselt hakkama saada. Just ajutiselt, sest Eesti majanduse arenemine ja hästitasustatud töökohtade tekkimine kodumaal toob nad jälle koju tagasi. Seetõttu ongi valitsus pingutanud ja pingutab edasi, et luua parimad tingimused ettevõtluse arenguks Eestis, mis toob kaasa uute töökohtade tekke. Valimiste võtmes on aga välismaal töötajad pigem Reformierakonna valijad, ettevõtlikud ja positiivse ellusuhtumisega inimesed. Savisaar võiks muretseda hoopis selle pärast, kas need bussipargi töötajad, kes enne reisisaatjate tööle võtmist lahti lasti, ikka tema poolt oma hääle annavad. Karta on, et ei anna.
 
Ei lähe meelest ühe Eesti telekanali vahendatud lihtsa inimese kommentaar reisisaatjate töölevõtmise kohta – "pakazuhha". Usk Savisaaresse kipub inimestel kaduma, sest kõik tema viimase aja suuremad väljaütlemised on valeks osutunud. Paljud inimesed kaotasid reaalselt raha, kui nad Savisaarelt krooni devalveerimisest kuuldes oma säästusid valuutaks ümber vahetasid. Hiljem jälle tagasi, sest mingit devalveerimist ei tulnud ja eesti kroon püsis kindlalt. Seda tänu Eesti inimeste pingutustele, kes toetasid valitsuse majanduspoliitikat ja mõistsid raskete otsuste vajalikkust.
 
Raskem on mõõta eakatele tekitatud emotsionaalset kahju kui Keskerakonna esimees teatas täie kindlusega, et 2009 a oktoobris, kohe peale kohalikke valimisi vähendatakse pensione. Seda ei juhtunud. Ei ole kuulnud Savisaare suust vabandust eakate ees, kahetsemisest rääkimata. Mõni ime siis, et tema juttu on üha raskem tõsiselt võtta. Kuigi ju võiks, ikkagi suurima opositsioonierakonna juht…
 

Eesti mehed elavad kauem tervena

Mõned nädalad tagasi avaldatud tervena elatud eluaastate statistika näitab, et viimase viie aastaga on tervena elatav eluiga tõusnud seitsme aasta võrra. Ka Eesti keskmine oodatav eluiga oli 2008 aastal viimase 50 aasta kõrgeim – veidi üle 74 aasta.

Inimesed elavad kauem ja tervemana mis on selge märk paranenud elukvaliteedist.

2009. aastal oli tervena elada jäänud eluiga sünnihetkel meestel 54,8 aastat ja naistel 59 aastat, veel 2005 aastal olid numbrid meestel 48,1 ja naistel 52,2 aastat.
Naiste keskmine eluiga oli 2008. aastal rekordiline 79,2 aastat, meestel 68,6 aastat. Kümne aastaga on oodatav eluiga pikenenud naistel 3,5 ja meestel nelja aasta võrra.
Inimeste tervisekäitumise parandamine ning varase haigestumuse ja suremuse vähendamine on üheks peamiseks väljakutseks Eesti konkurentsivõime tõstmisel. Tervis on meie hinnalisim vara ja iga lisanduv eluaasta suurim kingitus.
Igaüks meist peab ise pingutama, et elada tervena võimalikult kaua ning mehed on olnud siinkohal eriti tublid. Selle parimaks tõestuseks ongi seatud eesmärkide täitumine oodatust kiiremini — 2012. aastaks seatud vahe-eesmärk (54,5 a) on meeste puhul juba ületatud.
Rahvastiku tervisega seotud eesmärkide täitmisel on tervena elatud aastate arv kasvanud kiiremini kui valitsus on strateegilistes kavades eesmärgiks seadnud. Rahvastiku tervise arengukavas 2009-2020 on seatud üldeesmärgiks  jõuda tervena elatud elueana naistel 65 aastani ja meestel 60 eluaastani aastaks 2020. 
Arvestades viimaste aastate kiiret kasvutempot tervena elatud eluea osas siis on 2020 aastaks seatud eesmärkide saavutamine realistlik.
Rahvastiku tervise arengukavas on peamised rõhuasetused tervisliku toitumise ja sportimisharjumuste juurutamisel ning alkoholi tarbimise ja suitsetamise vähendamisel.
Alkoholi tarvitamine on vähenenud, sest alkohol on kallim alkoholiaktsiisi tõstmise tulemusena, alkohol on vähem kättesaadav öise üleriikliku müügikeelu tõttu, alkoholireklaamile on lisatud tervisehoiatus ja laialdast mõju on avaldanud ka Tervise Arengu Instituudi korraldatud kampaania alkoholi tarvitamise riskipiiride ja isikliku alkoholitarvitamise koguste teadvustamisel.

Häda õhtuste uudiste pärast

Poliitikas on ütlemine, et riiki ei saa juhtida õhtuste uudiste nimel. Monopolide ohjamise seaduse menetlemine aga natuke just nii tundus liikuvat. Ajalehtedes olid artiklid alatoonidega, et vaid monopolistid ja nende käsilased seavad selle seaduse regulatsioone kahtluse alla. Leidus ka isegi pisut koomilisi lugusid, kus “Tipp ja Täpp” paljastasid monopolistide käsilasi.

Miks sellest üldse enam täna rääkida? Sest Vabariigi President on otsustanud kiirelt tehtud Monopolide ohjamise seaduse välja kuulutamata jätta.
  
Presidendi sõnum on lihtne – Põhiseadusvastane seadus seaduseks ei saa, olgu temaga koos käiv sõnum nii õilis kui tahes. Nüüd on parlamendi käes võimalus olukord viisakalt ja lõplikult ära lahendada, aga on ka oht piinlikuks jandiks. Kindlasti oleks paaril asjaomasel, kes selle seaduse oma valimiskampaania nurgakiviks planeerinud, aus ja mõistlik öelda, et selles, et seadus kehvake sai, ei kanna teised vastutust ja lõpetada süüdistuste loopimine. Ja siis saame selle koos ära parandada – sest mõte on ju õige – tarbijat tuleb kaitsta ning tagada kommunaalteenuste õiglane hind. Aga seadus tuleb ära parandada rahulikult ning silte kleepimata ja süüdistusi jagamata.
 
Riigikogu kokkukutsumisega ei ole kiiret
 
Riigikogu kodu-ja töökorra seaduse (RKTS) § 114 sätestab Vabariigi Presidendi poolt väljakuulutamata jäetud seaduse Riigikogus uuesti arutamise korra. On kaks võimalust, kas võtta seadus vastu muutmata kujul või mitte. Muutmata kujul vastuvõtmisel on jant täielik. Vabariigi President pöördub siis tõenäoliselt Riigikohtusse ning mingitki regulatsiooni monopolide tegelikuks ohjamiseks ei tule niipea.
Kui Riigikogu otsustab seadust muutmata kujul mitte vastu võtta, toimub edasine menetlemine RKTS § 99-108 ja 110-112 ettenähtud korras. Ehk siis enne hääletamist toimunud arutelu loetakse esimeseks lugemiseks ning seejärel antakse parandusettepanekute esitamise tähtaeg.
 
Seega peab Riigikogu ühe erakorralise istungi järel kokku tulema ka teist korda, et majanduskomisjonis läbi arutatud, muudatusettepanekutega täiendatud seadust teist korda lugeda. Põhiline saabki olema ju muudatusettepanekute arutelu, veel varem nende tekkimine, aga sellest hiljem.
 
Kolmandat korda peab Riigikogu kokku tulema, et Presidendi poolt väljakuulutamata jäetud seadust kolmandat korda lugeda ja seadusena vastu võtta. Teine ja kolmas lugemine võivad toimuda ka samal päeval. 
 
Kõigepealt on vaja muudatusettepanekuid
 
Vabariigi Presidendi poolt on välja toodud mitmeid probleeme nii seadusega muudetud Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seaduses kui ka Kaugkütteseaduses. Mõnele neist (üleminekutähtaegade puudumine) juhtis tähelepanu õiguskantsler Indrek Teder enne seaduse vastuvõtmist, mõne probleemi olemasolu on möönnud Riigikogu menetluse käigus ja mõni on lausa uus. Näiteks liitumistasude hinna arvutamise õiguslik tühimik, mis võib kaasa tuua tarbijale ebasoodsa olukorra.
 
Vabariigi Presidendi poolt väljatoodud puuduste kõrvaldamiseks vajalikud muudatusettepanekud peavad enne olemas olema kui Riigikogu kokku tuleb. Minu arvates tuleks teha tõsist eeltööd mitme erineva ministeeriumi ametnike kaasamisel. Suure tõenäosusega suur osa neist ametnikest praegu puhkab. Postimees kirjutas hiljuti kui suureks takistuseks on üheainsa, aga teemaga ainukesena kursis oleva ametniku puhkus…
 
Vabariigi Presidendi poolt väljakuulutamata jäetud seaduse parandamisel ei saa enam vigu lubada. Tuleb teha korralik eeltöö ja valmistada ette muudatused, mis viivad seaduse Põhiseadusega kooskõlla. Vaid nii on võimalik tagada inimestele õiglane toasooja ja vee hind.
 
 
PS! Eelmainitud Postimehe artiklis tõdetakse, et meie poolt veetud ja lõpuks ka teiste erakondade toetuse pälvinud muudatus Elektrituruseadusesse vähendab taastuvenergia kulu 240 miljoni krooni võrra aastas ehk vähendab tarbija poolt makstavat elektri hinda nelja sendi võrra kilovatilt. Raskelt tuli see teadmine leheveergudele, aga siiski tuli.
 
Elektrituruseaduse menetlemisel süüdistati Reformierakonda seitsmes surmapatus, kuigi me tahtsime lihtsalt tarbijale soodsamat hinda vaba konkurentsi tingimustes – mis nüüd on ka ajakirjanduses selgeks saanud. Asi seegi, ehkki kahtlen, et kõik need kes tollal ühe monopoli huvide eest kas makstuna või lihtsalt teadmatusest seisid, on täna nõus möönma, et nad eksisid.
Loodame, et Monopolide ohjamise seaduse puhul saame nüüd siltide kleepimisest mööda.

Jalgpallist ja jalgrattasõidust

Saksamaa võitis jalgpallis Inglismaad, Paide sai uued kuningad ning linn astus sammukese vallaga ühinemise suunas. Jalgrattasõit viis aga Mäo-Särevere jalgrattamarsruudi mõtteni.

Kuna tänane jalgrattasõit võttis natuke rohkem aega ja venis algselt plaanitust ka pikemaks (tervelt 86 km tavapärase 30-40 asemel) siis esimest jalgpalli MM-i poolaega Saksamaa-Inglismaa vahel ei näinud. Kuid teine poolaeg oligi huvitavam, sest näitas häid väravaga lõppenud rünnakuid ning ei näidanud kohtunike eksimusi. Inglismaa löödud värava arvestamata jätmine jäi ju esimesse poolaega. Saksamaa võit oli ülekaalukas ning tegi tuju heaks.
 
Head jagus Jaanipäeva nädalasse veel. Näiteks Paide sai omale uued kuningad. Mõne aastaga on kuningate valimine kenasti paika loksunud ning seega ei olnudki midagi imestada kui seekord neli kuningat kõik erakondade esindajatega täidetud said. Reformierakonnast Vello Talviste, Keskerakonnast Mart Mikson, IRL-ist Ako Aasma ja sotsidest Kalle Grünthal. Eelnimetatutest kolm esimest ka linnavolikogu liikmed.
Ajaloost on teada, et Paide kuningate saatus ei olnud just kergete killast… Soovime valitutele parimat.
  
Majavahetus Paide moodi. Paide linn andis Põllumajandusministeeriumile maja Paide kesklinnas ning vastu sai äärelinna kolossi. Uusi töökohti ei looda, sest ega Türilt Paidesse toodud töökohti ei saa ju uuteks pidada. Rahalist võitu ka Paide ei saanud, sest äraantava maja renditulude asemel on vastuvõetud maja ülalpidamiskulu. Aga see kõik selleks, vaatame positiivse pilguga. Tänu majavahetusele kolib Paide vallavalitsus ilmselt linnavalitsusega ühte majja ning see on samm kahe omavalitsuse ühinemise poole. Paide linna päästab pika-ajaliselt rahaprobleemidest ainult ühinemine teiste omavalitsustega ning seega ollakse praegu igati õigel teel. Soovin ühe tuntud „jalgrattasõitja“ sõnadega – „pärituult purjedesse ja laululusti südamesse!“
 
Jalgrattasõidust veel. Ootan pikisilmi, millal saab Paide ühendatud Türiga ehk valmib Kirna ristmik koos kergliiklusteega. Minu veelgi suuremaks sooviks on tekitada võimalus jalgratturitele sõita Mäost otsejoones Säreverre mööda kergliiklusteed. Üks ots ca 20 km, edasi-tagasi 40 km. Täpselt paras marsruut väikeseks vahetreeninguks kõigile, kes näiteks Tallinnast sõitmas sportlikku puhkust veetma Lõuna-Eestisse. Võiks Mäosse reklaami üles riputada: „Tule ja tee lühike sõit Paides ja Türil. Turvalise sõidu pikkus 10-st kuni 40 kilomeetrini ja meeldivad elamused garanteeritud.“
Mäo-Särevere marsruut võiks välja näha järgmiselt: sõit Mäost Paidesse ning seejärel valik, kas pöörata linna sisse või mööda ringteed otse Türi peale. Viimasel juhul tuleb Reopaluni sõiduteel sõita, seejärel saab jälle turvalisele kergliiklusteele. Samas on võimalik nii hoiduda ekstreemsevõitu sillaületusest Reopalus. Rahulikumas tempos tuleb sõita Türil, sest peatänava ääres on palju ristmikke. Samas aga saab suuremagi elamuse, kui viitadega juhtida jalgratturid kõrvaltänavatele, et näeks aedlinna kauneid aedu.
Säreveresse sõites saab ületada silla ning näiteks pilgu heita hobustele. Tagasiteel on paslik natuke kehakinnitust võtta Türi Kultuurimaja terassikohvikust. Rattad kenasti silma all ning terassilt oivaline vaade.
 
Unistada on ilus, aga see kõik on ju ka tegelikkuses saavutatav. Kogukonna kaasamine tee valikul Paide ja Türi linnas, mõnede siltide ja reklaamide paigaldus ning uued kliendid (uued töökohad) tulemas. Teeme üheskoos ära?!  

Valimisreform – mis ja milleks?!

Sel nädalal arutas Riigikogu I lugemisel nn Valimisreformi ehk viisi, kuidas saada valimised toimuma nii, et absoluutselt iga aasta ei oleks kas valimisaasta või vahetult valimistele eelnev aasta. Et poliitikas ei oleks lühiajalised otsused eelistatud pika-ajaliste, strateegiliste ees. Järgnevalt kaks lahtikirjutust, üks põhineb Riigikogus peetud ettekandel, teine on emotsionaalsem.
Osad poliitikud on ühiskondlike protsesside suhtes tundlikumad kui teised. Inimesed, kes on korduvalt vastutanud Eesti Vabariigi ja selle eelarveprotsesside juhtimise pärast, Andrus Ansip ja Mart Laar tunnetasid, et pidevalt toimuvate valimiste surve võib pikaajaliselt anda tulemuseks suured probleemid – juhul kui vastutavatel kohtadel ei ole eelarvedistsipliini ja konservatiivsesse eelarvepoliitikasse vastutustundlikult suhtuvad poliitikud. Järgnesid erinevad mõttearendused, kuidas neid riske võiks vähendada. Ansip käis 2009 a Eesti Vabariigi aastapäeva kõnes välja mõtte ühendada selleks Riigikogu ja kohalikud valimised. Käesoleva aasta jaanuaris teatas IRL-i esimees Mart Laar, et tema arvates võiks ühel päeval toimuda nii parlamendi kui kohalikud valimised või europarlamendi valimised ja kohalikud valimised.
 

Teadlased on läbi viinud erinevaid uurimistöid, selgitamaks välja valimiste mõju poliitilistele otsustele. On üldteada, et valimistel on otsene mõju demokraatlikult valitud organite otsustele. Nüüd on küsimus selles, millise mõju on. Uuringud näitavad, et valimiste eel tehakse rohkem otseselt valijale lühiajalist kasu toovaid otsuseid ja samaväärselt vähenevad investeeringukulud, eriti pika-ajalised investeeringud. On ilmselge, et pika-ajaliselt ei ole võimalik langetada üksnes lühiajalise mõjuga otsuseid, on vaja vastu võtta ka strateegilisi otsuseid ja teha pika-ajalisi investeeringuid.

 

WTO on uurinud 24 riigi praktikat perioodil 1973-1992, Prantsuse uurimisinstituut 42 riigi praktikat lausa perioodil 1975-2001. Lissaboni Ülikooli majandusteaduskonna poolt avaldatud uurimustöös on võrreldud Portugali, UK ja Itaalia avalike otsekulutuste muutumist võrrelduna investeeringukuludega seoses valimistega. Kõigis neis uuringutes on tuvastatud väga selge seos, et valimiseelsel ajal vähenevad pika-ajalised investeeringud ning asenduvad valijatele lühiajalist kasu toovate meetmega. Kujutame nüüd ette, et Eesti on olukorras, kus järgmise saja aasta jooksul on lühiajaline poliitika soodustatud! Teame ju  praktikast, et ikka on küsimusi, mille kohta öeldakse, et ärme seda aruta, sest valijad ei pruugi seda mõista. Kuigi on tegemist vajaliku ja lahendamist väärt küsimusega.

  

Kuna järgmise saja aasta jooksul ei ole ühtegi aastat, mis ei oleks valimisaasta või valimistele otseselt eelnev aasta, tunnetas Reformierakond vajadust olukorra muutmiseks ning moodustas valimisreformi teemal teiste erakondadega läbirääkimisteks kaheliikmelise delegatsiooni koosseisus Põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde ja Riigikogu fraktsiooni aseesimees Rain Rosimannus. Konsultatsioonide käigus kohtus delegatsioon korduvalt kõikide Riigikogus esindatud fraktsioonide esindajatega. Erinevaid kavasid valimisaastate arvu vähendada arutati Ain Seppiku, Eiki Nestori, Karel Rüütli ja Marek Strandbergiga ning loomulikult Isamaa ja Res Publica Liidu ning Reformierakonna juhtivtegelaste ja fraktsioonidega. Riigikogu menetlusse jõudnud eelnõu ongi nende konsultatsioonide tulemus – kokkulepe, mis suudeti saavutada. Kahjuks ei pidanud sotsiaaldemokraadid, rahvaliitlased ja keskerakondlased antud teemat enda jaoks piisavalt oluliseks, kuigi uks valimisreformile õla alla panemiseks oli lahti siis ja on tegelikult ka praegu.

Valminud eelnõule palusid algatajad esialgse kiirhinnangu anda ka valimiste korraldamisega seotud praktikutel-ekspertidel. Oma märkused saatsid Alo Heinsalu, Ülle Madise, Aaro Mõttus, Mihkel Pilving ja Heiki Sibul. Osade märkustega on eelnõus juba ka arvestatud, osad on poliitilisemat laadi ja neid tuleb kaaluda edaspidi, menetluse käigus. Kindlasti vajab see eelnõu I ja II lugemise vahel põhjalikumat käsitlemist ka teiste valimis- ja põhiseadusekspertide poolt, kuid kui tahta protsessiga edasi minna, tuleb seda vähemasti alustada. Seaduseelnõu menetlemise protsess algas 54 Riigikogu liikme allkirjadega eelnõu menetlusse andmisega, toimunud on arutelu Põhiseaduskomisjonis ja esimene lugemine suures saalis. Kiirustamiseks seda nimetada ei ole alust, sest algatajate soov on võtta eelnõu vastu kahe Riigikogu koosseisu häälteenamusega ja selle Riigikogu tööaega on jäänud veel mitmeid kuid.

 

Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu ning Erakonna Eestimaa Rohelised saadikute allkirjastatud eelnõu näeb ette valimisaastate vähendamise reformi, mille tulemusel demokraatia ei vähene, kuid muutub tõhusamaks.

 

Ettepanek on korrastada valimiste rütmi taoliselt, et järgmise saja aasta jooksul ei oleks meil absoluutselt iga aasta kas valimisaasta või vahetult valimistele eelnev aasta. Kodanike võimalused riigi arengus kaasa rääkida ei vähene, kõik valimised jäävad endiselt toimuma eraldi ja mitte ükski valimine ei jää ära. Ka valimiste toimumise ajad – vastavalt märtsis Riigikogu, juunis europarlamendi, augustis-septembris presidendi ja oktoobris kohaliku volikogu valimised jääksid samaks, kuid oluliselt muutuks valimiste toimumise rütm.

 

Soovitud valimisrütmi saavutamiseks tuleb valida 2017 aastal KOV-I volikogud kaks korda järjest kolmeks aastaks ning alates 2021 aastast Vabariigi President kaks korda järjest neljaks aastaks. Seejärel valitaks alates aastast 2027 KOV ja RK samal aastal ja alates aastast 2029 EP ja P samal aastal.

 

Nii tekib iga 4 aasta tagant Riigikogu ja kohaliku volikogu valimiste aasta, mis on keskendunud peamiselt riigisisestele teemadele. Ja iga 5 aasta järel europarlamendi ja presidendi valimiste aasta, mil valimised keskenduvad ennekõike välispoliitilistele küsimustele. Kuna valimised toimuvad eri aegadel, pole ka ohtu, et kohalikud teemad jäävad riiklike või presidendi kvaliteedid Euroopa teemade varju.

 

Reformikava tulemusel valimiste arv ei vähene, küll aga kahaneb oluliselt valimisaastate arv – järgmise saja aasta kestel 70lt 46le. Tekib tervelt 24 aastat, mil ei ole valimisi ja mis ei ole ka valimistele eelnevad aastad. Tänase korraldusega jätkates oleks selliste aastate arv null.

 

Et erakorralised valimised soovitud valimisrütmi taas segi ei paiskaks, kavandatakse kokkuleppe kohaselt täiendada põhiseadust sättega, mis ütleb, et erakorralistel valimistel valitakse vastavad rahvaesindajad või esinduskogud kuni korraliste valimisteni.

Riigikogu erakorralised valimised toimuvad PS §-des 89, 97, 105 ja 119 ettenähtud juhtudel varemalt kakskümmend ja hiljemalt nelikümmend päeva pärast valimiste väljakuulutamist. Erakorralised valimised tuleb Presidendil välja kuulutada juhul:

  • Kui Riigikogu ei suuda ära otsustada peaministrit või kinnitada valitsuse koosseisu PS § 89
  • Valitsusele või peaministrile umbusalduse avaldamise korral võib Vabariigi President kolme päeva jooksul valitsuse ettepanekul välja kuulutada Riigikogu erakorralised valimised PS § 97 (siin on Presidendil kaalutlusõigus, ta võib, aga ei pea erakorralisi valimisi välja kuulutama)
  • Kui rahvahääletusele pandud seaduseelnõu ei saa poolthäälte enamust, kuulutab Vabariigi President välja Riigikogu erakorralised valimised PS § 105.
  • Kui Riigikogu ei ole riigieelarvet vastu võtnud kahe kuu jooksul pärast eelarveaasta algust, kuulutab Vabariigi President välja Riigikogu erakorralised valimised PS § 119.
 

Õnneks ei ole seni Eestis erakorralisi RK valimisi toimunud. Poliitiline süsteem on enam-vähem stabiilne ning erakonnad on leidnud lahendused edasiliikumiseks ilma erakorraliselt mandaadi värskendust vajamata. Loodetavasti jätkub nii ka tulevikus.

 

Algatajate ettepanek on muuta Põhiseadust kahe järjestikuse Riigikogu koosseisu poolt. PS-e § 162 kohaselt saab PS-e I peatükki „üldsätted“ ja XV peatükki „Põhiseaduse muutmine“ muuta vaid rahvahääletusega. Kuna algatajad ei soovi muuta eelnimetatud peatükke siis on vastavalt PS-e § 163 PS-e muutmiseks kolm võimalust: juba eespool mainitud rahvahääletus, seaduse vastuvõtmise kahe järjestikuse koosseisu poolt või kiireloomulisena. PS-e järgi tuleb Põhiseaduse muutmise viis otsustada enne kolmandat lugemist.

Algatajad on eelistanud PS muutmise vastuvõtmist kahe järjestikuse RK koosseisu poolt, kuna sel juhul on ka rahvas (kaudselt küll) kaasatud PS-e muutmise protsessi. Sel juhul kujunevad eesootavad parlamendivalimised muuhulgas võimaluseks teha otsus PS-e muutmise pooldajate ja vastaste vahel. Sarnane muutmisviis on muide olemas ka näiteks Hispaania ja Rootsi põhiseadustes.

 

Vahevalimistest. Praeguse süsteemi puhul on tegemist pideva valimisolukorraga ehk siis sisuliselt toimuvad pidevad vahevalimised. Eelnõu rakendumise järel tekib valimiste järel vähemalt paar aastat poliitika rakendamise aega ja siis järgneb nn vahevalimiste aasta näiteks EP valimiste näol. Vahevalimisteks tulebki uue korra järgi pidada teisi valimisi. Loodetavasti tõuseb muudatuse tagajärjel ka osalus EP valimistel.  

 

Loodetavasti tekib laiapõhjaline arutelu valimiseformi teemal mitte ainult parlamendis vaid kogu ühiskonnas.  

 

Emotsionaalsemat põhjendust valimisreformi vajalikkusest saab lugeda Rain Rosimannuse sõnavõtust.

KIK-i rahalaev jõudis Järva-Viljandimaale

Tänane Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) nõukogu koosolekul otsustati muuhulgas milliseid keskkonnaprogrammi esitatud projekte toetada ja milliseid mitte. Järvamaalt ja Viljandimaalt esitatud projektidele jagus toetust kokku üle 26 miljoni krooni.

Projektide esitajad on tunnustamist väärt, sest toetust leiavad siiski ainult hästi koostatud taotlused. Järgnevalt ülevaade toetust leidnud projektidest koos summadega.
 
Kõigepealt Järvamaa projektid:
 
  1. Kirna asula kanalisatsiooni torustiku parendamise I järk summas 1 307 750 krooni
  2. Taikse küla kanalisatsiooni parendamine II ehitusjärk summas 239 918 krooni
  3. Kirna asula joogiveetorustiku parendamine summas 109 056 krooni
  4. Türi valla Metsaküla veetorustiku renoveerimise II järk summas 231 696 krooni.
  5. SA KENK Järvamaa noorte keskkonnalane programm HOIA METSA! 2010 summas 103 609 krooni.
  6. Tartu Ülikooli Türi Kolledzi keskkonnahariduskeskuse tegevuse jätkamine ja arendamine summas 416 946 kr.
  7. Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskuse (KEJK) projekt Ohtlike jäätmete kogumisringide korraldamine KEJK piirkonnas 2010 summas 725 076 kr.
  8. KEJK projekt Konteinerpargi soetamine jäätmejaamadesse summas 454 500 kr;
  9. KEJK projekt Ohtlike jäätmete infovoldik summas 4 266 krooni;
  10. OÜ Väätsa Soojus taotlus Väätsa aleviku Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni rekonstrueerimise projekteerimiseks 264 400 kr.
  11. Paide Ühisgümnaasiumile Paide linna matkaraja arendamiseks 146 761 krooni;
  12. Kohaliku ja Regionaalarengu partnerid taotlus Simulatsioonimäng Kõrvemaal keskkonnateadlikkuse tõstmiseks Türi, Paide ja Tapa lastele summas 41 251 krooni;

Kokku Järvamaa summa 4 045 229 krooni.

 
Viljandimaa projektidest leidsid seekord toetust järgmised:
 
  1. Tarvastu valla Soe küla reoveepuhasti rekonstrueerimine summas 1 592 364 krooni
  2. Suure-Jaani linna vee-ja kanalisatsiooni ehituse II etapp summas 8 897 377 krooni.
  3. Kõpu asula ühisveevärgi ja kanalisatsiooni rekonstrueerimist summas 9 146 595 krooni,
  4. Õisu aleviku veepuhastusseadme paigaldamist summas 830 208 krooni.
  5. Joogivee kvaliteedi parandamise projekti Kamara puurkaevus Abja vallas summas 759 217 krooni.
  6. MTÜ Suislepa Külaliikumine projekti Õhne jõe ja selle kallasraja puhastamiseks summas 432 270 krooni
  7. Viljandi lossipargi rekonstrueerimise projekti (hoolduskava) koostamiseks toetus summas 293 760 krooni.
  8. Viljandimaa Omavalitsuste liidu loodusõppeks Viljandimaa 1-6 kl õpilastele summas 417 000 krooni.
  9. SA Holstre-Polli Tervisekeskuse projekti Polli mägede matkaraja infostendid summas 89 280 krooni
  10. SA Holstre-Polli Tervisekeskuse projekti Viljandimaa Spordi-ja Puhkekeskuse tarbijate varustamine kvaliteetse veega summas 125 055 krooni.
  11. MTÜ Soomaa Sõprade Selts projekti päevaliblikate uuring Soomaa rahvuspargis ja Varesemägede maastikukaitsealal summas 36 000 krooni.
  12. MTÜ Soomaa Sõprade Seltsi projekti Pauna kultuuriloolise matkaraja hooldustööd ning talgupäevade korraldamine Soomaa rahvuspargis summas 37 250 krooni.

Kokku tuli Viljandimaale täiendavat rahas summas 22 656 376 krooni.

Kindlasti saavad mitmed inimesed tööd saadud toetusraha kasutamisest ning töötus väheneb ja majandus kosub. Lisaks saavad mitmed asjad ka lihtsalt korda ja inimeste elukvaliteet paraneb. Jõudu taotlejatele oma toetust saanud mõtete elluviimisel!

Omavalitsuste lisarahaga selgus majas

Kohalike omavalitsuste tulude stabiliseerimise meetme summad on selgunud ning Järva-ja Viljandimaa omavalitsustel põhjust rõõmustamiseks. Lisaks veel Reformierakonna Üldkogust, Grillfestist ja pankuri sünnipäevast.

KOV-ide toetusrahaga selgus majas
 
Vabariigi Valitsuse poolt jaotatav kohalike omavalitsuste tulubaasi stabiliseerimise summad arvestatakse kooskõlastusringi läbinu määruse kohaselt varasema kolme asemel nelja kuu arvestuses. Seetõttu suurenes jaotatav summa 26 miljonilt 39 miljonile kroonile. Järva-ja Viljandimaa omavalitsuste jaoks tähendab 4 kuu arvestus tunduvalt suuremaid toetussummasid, välja arvatud Albu vald. Tabelist on puudu nn "nulliringiga" omavalitsused.
 
JÄRVA MAAKOND     3 kuud                4 kuud
Paide L                       1 846               2 404  
Albu                             5                      0
Ambla                         312                  472
Järva-Jaani                 204                  286
Kareda                        28                    45
Koeru                          57                    92
Koigi                            139                  224
Roosna-Alliku               0                      17
Türi                             1 254               1 920
Väätsa                         249                  368
KOKKU                      4 094               5 828
 
 
VILJANDI MAAKOND     3 kuud            4 kuud
Mõisaküla L                 74                    112
Viljandi L                     1 975               2976
Võhma L                     40                    87
Abja                             192                  247
Karksi                         313                  401
Kolga-Jaani                 59                    78
Paistu                         83                    103
Saarepeedi                 205                  305
Viiratsi                        105                  161
KOKKU                     3 046               4 470
 
Kogu tabel on avalikustatud Rahandusministeeriumi kodulehel.
 
Pühapäeval Reformierakonna üldkogu Haapsalus. Ilm oli jahe ja tuuline, kuid nagu öeldakse, ei ole halba ilma, on kehv varustus. Üldkogul osalejate varustus oli hea, kohapeal võis seda veel täiendada pleedi ja vihmakeebiga (viimast õnneks vaja ei läinudki, sest vihma ei sadanud). Kõned said peetud ja otsused vastu võetud ning lauludki kuulatud. Haapsalu linn paistis kehvast ilmast hoolimata kaunis ning linnapea Urmas Suklese sõnul on elu linnas jälle käima minemas. Toimuvad erinevad üritused ja külalised on oodatud. Peatselt saab sissesõidutee remont kah valmis.
 
Reformierakonna meeskond oli järjekordselt esindatud laupäevasel Türi Grillfestil. Küsisime külastajatelt arvamust oluliste teemade kohta (vt pildilt) ning kostitasime neid maasikate ja grillvorstidega. Loomulikult osalesime ka grillimise võistluses. Olenemata ilmast oli igati tore laupäev kevadpealinnas.
  
Pankur sai 60 aastaseks
 
Järvamaa pankur ehk SEB Paide kontori juhataja Arne Malmre pidas reedel Paide restoranis oma 60 a juubelit. Tema staaz panganduses on 18 aastat ning murrangulisi aegu arvestades on tegemist märkimist väärt saavutusega. Minu esimene kokkupuude Arnega oli Paide piimakombinaadi päevil. Noore juristina olin kaasatud nõupidamistesse, kus osales ka pankur Arne. Tema selged ja majanduslikult ratsionaalsed mõtted olid tol ajal mõnevõrra ajast ees, kuid igatpidi õiged sellegipoolest. Need, kes teda kuulasid ja usaldasid, ei ole pidanud senini kahetsema.
Arne Malmre nõuanded on väärtuslikud tänaseni. Tema puhul on tegemist alati soliidse pangahärraga, kes kuulub vaieldamatult Paide linna väärikamate kodanike sekka. Veelkord palju õnne juubeli puhul!
 
 

Üksmeel koalitsioonis

Hea meel on Toompea koalitsioonis valitseva üksmeele üle – ka IRL toetab põhimõtet eelistada Vene gaasile Eesti metsajääke.

Täna leppisid Reformierakonna ja IRL-i delegatsioonid kokku, et Monopolide ohjamise seaduse muudatustega minnakse edasi tuginedes kolmele põhimõttele:
1. Taastuvenergia eelistamine;
2. Vene gaasi mõju vähendamine;
3. Ettevõtjatele taastuvenergeetikasse investeeringukindluse andmine vaba konkurentsi säilitades.
 
Eelnimetatud kolmele põhimõttele tuginedes sõnastatakse paari päeva jooksul vajalikud muudatusettepanekud, et siis neljapäeval seaduseelnõu menetlemisega edasi minna.
Minu arvates vägagi mõistlik kokkulepe. Kellegi huvides ei ole, et Monopolide ohjamise seadusest kujuneks Eesti suurima monopoli Eesti Energia (EE), Tallinna Vee või mõne küttemonopoli kindlustamise eelnõu. Ja tööd selle eelnõuga tuleb veel teha, et seadus ei jääks tühjaks retoorikaks.
 
Lugesin meeldetuletuseks pea kolm aastat tagasi Postimehes avaldatud lugu, kus märkisin, et Eesti vajab energiapoliitikat, mitte Eesti Energia poliitikat.  Kui aastal 2010 vaadata ühe suurema monopoli Eesti Energia toimetamisi siis tuleb tunnistada, et võimu ja ambitsiooni neil jagub. EE kulutas hiljuti „tühised“ 50 miljonit krooni, et teha selgeks firma omanikele ehk Eesti rahvale, et firma aktsiad vaja viia börsile. Rahva esindajad Vabariigi Valitsusest aga ei saanud kalli raha eest ettevalmistatud sõnumist aru ja ei pooldanud börsiplaani. Mis seal salata, ka mulle jäid uduseks suured ja uljad lubadused näiteks põlevkiviõli uudsest masstootmisest.
 
Aktsiate emiteerimise aluseks olnud äriplaan sisaldas suuremas koguses põlevkivi kasutamist kui näeb ette alles hiljuti Riigikogu poolt heaks kiidetud põlevkivi arengukava. EE selles probleemi ei näinud, nende sõnum poliitikutele oli, et „te võite selle kava ju ära muuta?!“
 
Värsketel andmetel on Eesti Energia arveldusarvetel raha ca 7 miljardi krooni jagu. Meeldetuletuseks, et aktsiate börsil noteerimisega sooviti raha saada samuti 7 miljardit krooni. Kas tulevad meelde 90-ndate aastate erastamised, kus ettevõtte juhid ostsid riigilt ettevõtte välja samast ettevõttest välja võetud raha eest?!  
 
Aga see selleks – tegu on rahvale kuuluva ettevõttega, nii et küllap kohtleme seda suurt monopoli koos hellalt. Põhiline on siiski, et ükski seadus ei saa olla mõne monopoli põlistamise seadus, isegi kui see  on riigi oma ja põhjendusi jagavad laiali tublid PR töötajad. 
 

Kas Eesti mets või Vene gaas?

Mida peaks Eesti seadusandja oma otsustega eelistama, kas taastuvenergiat, mis toodetakse kohalikust toorainest või hoopis imporditud fossilset kütust? Just sedavõrd lihtne valik ongi Monopolide ohjamise seaduse eelnõule esitatud muudatusettepaneku taga. Kelle huvid siis mängus on, sellest allpool pikemalt.

Tarbijate huvides on soodsam hind. Täna on Valgas Konkurentsiameti kirjast nähtuvalt sooja hind 30% odavam kui Tallinnas ja Tartus 20 – 25% odavam kui Tallinnas. See on tingitud maagaasi kasutamisest ja selle kõrgest hinnast Tallinnas. Reformierakond seisis juba Elektrituruseaduse menetlemisel elanikele soodsama hinna eest ning edukalt. Tänaseks on selgunud, et meil oli igas väites õigus ning surve hinnatõusuks on maha võetud. Reformierakonna eesmärk on saavutada olukord, kus ettevõtjad investeerivad pikalt soodsate kütteallikate kasutamisse.  Seadusemuudatus lühendaks täna 20-aastaks sõlmitud lepingu 12-aastaseks, mis on energeetikas enimlevinud tasuvusarvestuste tsükkel. Aga isegi pika-ajalisest lepingust ei ole kasu, kui taastuvenergiast toodetu ei ole hinna poolest konkurentsivõimeline. Sel juhul tuleb hinda langetada või müüb võrku teine soojatootja.

Näiteks Tallinnas oleks hinna langus väga suur rahaline võit paljude inimeste jaoks – see tähendaks mõnele 500 krooni ja mõnele mitu tuhat krooni säästu talvisel ajal. Abiks ikka.

 

Eesti huvides on töökohad Eestis. Majandusminister on väitnud, et metsamaterjali kasutamisel taastuvenergia tootmisel tekiks Eestisse täiendavalt 500-1000 uut töökohta. Imporditud gaasi tarbimise suurendamisel läheb raha riigist välja ning Eestisse uusi töökohti ei teki. Nii näiteks kulutab Põlva maakond ca 100 miljonit krooni aastas gaasile. Kui poolgi sellest rahast jääks peale taastuvale kohalikule küttele üleminekut Põlvamaale, saaksid paljud kohalikud inimesed tööd. Põlvamaal oli aprilli lõpu seisuga ca 1900 töötut. Nad võiksid rakenduse leida oma kodukohas, kasvõi puiduga seotud ettevõtetes. 

Taastuvenergia eelistamine motiveeribki eelkõige metsasektorit, sest EL-i direktiivi kohaselt ei loeta jäätmeid ega turvast taastuvallikateks. Eesti Metsatööstuse Liidu andmetel kasvab igal aastal metsa juurde 12,5 mlj tm, maha aga raiutakse sellest napilt 50 %. Selle asemel, et puud metsas ära mädanevad, võiks neid hoopis rohkem kasutada, muuhulgas taastuvenergia tootmiseks. Metsameeste huvi on olemas, oleks vaid rohkem võimalusi.
 

Eesti huvides on julgeolek. Eesti kliimas ei ole inimestel valikut selles osas kas kütta kodu või mitte kütta. Valik on aga selles, millega kütta. Suures plaanis valides Vene gaasi või Eesti metsa vahel, ei tohiks ka nagu kaalumise kohta olla. Isegi siis mitte, kui gaasi mingil eesmärgil odavamalt pakutakse. Odavus on tavaliselt lühiajaline (dumping?) ja seejärel peab selle eest ränka hinda maksma. Tuletame meelde Ukraina juhtumit. Kõigepealt keerati neil vana-aasta õhtul Venemaa poolt gaasikraan lihtsalt kinni ja Ukrainaga koos kannatas pea pool Ida-Euroopat. Alles hiljuti aga oli Ukraina sunnitud mereväebaasi talumiseks pika-ajalise lepingu sõlmima, et odavama hinnaga gaasi saada.
 

Eesti julgeoleku huvides on vähendada sõltuvust välisest energia-allikast (gaasist) ja kasutada rohkem kodumaist taastuvenergiat. Nii nagu on kokkuvõtlikult öelnud konkurentsiameti juht Märt Ots – „Lisaks on Eesti energiapoliitika suunatud energiasäästu edendamisele ning alternatiivsete energiaallikate kasutuselevõtule, mis on pikas perspektiivis kindlasti jätkusuutlikum tee kui odava gaasihinna väljakauplemine.“ Ärielu 2008

 

Nii ongi riigikogulaste laual väga lihtne valik:

kas Eesti tarbijale parim hind, Eesti julgeolek ja uued töökohad

või suurenev sõltuvus Vene gaasist.

 

Reformierakondlased seisavad tarbijatele parima hinna, Eesti julgeoleku ja uute töökohtade eest kodumaal.

 

On aeg selgitusi jagada ka neil, kelle eelistuseks on suurenev sõltuvus Vene gaasist. Võib-olla juba uus nädal toob siin kellegi „kapist välja“?!

 
 

PS! Vene Föderatsiooni eelarve tuludest moodustab Gazpromist tulev raha 31 %. Gazpromi eksport Euroopasse on küll vaid ca 30% kogumüügist, kuid 70% tuludest, sest Venemaa siseriiklik gaasihind on (subsideeritult) 40-50USD/m3 võrreldes Euroopasse müüdava 200-280 USD/m3.