5 aastat Riigikogus

Peaminister Andrus Ansip on olnud viis aastat peaminister ning täpselt sama pikk staaz on minul Riigikogu liikmena. Täpsemalt 12.aprillil 2005 soovisime Riigikogus vastastikku õnne, mina olin just andnud parlamendi liikme ametivande ja tema peaministri oma.

Järgnev on Ansipi ülevaade viimasel viiel aastal Eestis tehtust. Enamusel neist on ka Riigikogul roll olnud.

Riigi rahandus on korras
Eestil on arvestatavad reservid ja madal välisvõlg. Eesti liigub eurokursil
Valdav osa riigi reservidest on kogutud aastatel 2003-2007, umbes 20 miljardit krooni. Headel aegadel maksti tagasi ka välisvõlgu ning Eestil on väikseim valitsussektori võlakoormus Euroopa Liidus. Ilma selle baasita oleks palju raskem majanduskriisiga toime tulla.

Lapsi sünnib rohkem
Veel 2005. aastal oli Eestis iive oluliselt negatiivne: surmasid oli sündidest rohkem ligikaudu 3000 võrra. Vanemahüvitise ja erinevate teiste meetmete toel on 2009. aasta esimene üle väga pika aja, mil on lootust, et iive on Eestis positiivne.

Inimeste palgad on kasvanud
Keskmine brutopalk oli 2004. aastal 7287 krooni, 2008. aastal 12 912 krooni. See tähendab, et nelja aastaga on Eesti keskmine palk kasvanud 177%.

Pensionid on kasvanud 2X
Veel 2005. aastal oli Eesti keskmine vanaduspension 2302 krooni. Alates 2009. aasta aprillist on see tõusnud 4723 kroonini. Seega on Ansipi valitsuste ajal pensione tõstetud rohkem kui 2 korda. Aastatel 2005-2009 on pensione tõstetud kokku tervelt seitsmel korral!

Langenud tulumaks jätab töötavale inimesele rohkem raha kätte
Veel 2004. aastal oli tulumaks 26%, tänaseks on see langenud 21 protsendini. Seega keskmist palka teenivale inimesele jääb aastas kätte 7747 krooni rohkem, kui oleks ilma tulumaksu alandamiseta. Lisaks on ka tulumaksuvaba miinimum tõusnud 1400-lt kroonilt 2004. aastal 2250 kroonini kuus 2009. aastal.

Ettevõtjasõbralikkust on rohkem
Ettevõtlusega alustamine on lihtsustunud, ettevõtlus on bürokraatiavabam. Tööturg on liberaalsem.

Prioriteetsete ametigruppide (õpetajad, päästeametnikud jne) palgad on tõusnud
Andrus Ansipi valitsused on oluliselt tõstnud seni tööjõuturul nõrgemas seisus olevate avaliku sektori töötajate palku. Prioriteetseteks ametigruppideks on valitsusele õpetajad, politsei, päästjad, piirivalvurid ja vanglaametnikud. Näiteks pedagoogide palga alammäär oli 2004. aastal 5710 krooni, 2009. aastal on alammäär 10 077 krooni.

Eestlased saavad maailmas vabalt liikuda
Alates möödunud aasta lõpust on eestlastel võimalik viisavabalt sõita Ameerika Ühendriikidesse. Hetkel saab Eesti Vabariigi kodanik viisavabalt reisida juba rohkem kui kuuekümnesse maailma eri paigus asuvasse riiki ja see number kasvab pidevalt. 2008. aastast oleme ka Schengeni viisaruumi liikmed ja see võimaldab Eesti elanikel piirikontrollita liikuda pea kogu Euroopa Liidu territooriumil, lisaks veel Norras ja Islandil.

Investeeritud on haridusse
Hariduse tegevusvaldkonna kulud on riigieelarves kasvanud ligi 6 miljardilt kroonilt umbes kümnele miljardile kroonile. Kulutused teadus- ja arendustegevusele on alates 2004. aastast mitmekordistunud. Aastatel 2005-2008 on haridusse suunatud raha 43 miljardit krooni. Oluliselt on suurenenud investeeringud teadus- ja arendustegevusse, täiend – ja ümberõppes osalejate arv on kasvanud peaaegu kaks korda.

Rahva tervisesse on investeeritud 60 miljardit krooni
2004. aastal olid tervishoiu kogukulud 7,7 miljardit krooni. Käesoleval aastal saavad need olema umbes 14 miljardit krooni, seega on kasv viie aastaga olnud pea kahekordne. Ajavahemikul 2005-2009 a. on tervishoiukulud kokku hinnanguliselt 60 miljardit krooni.

Võitlus HIV-ga
Eesti on olnud kaua suurima levikuga HI-viirusega nakatunute arvuga riik elanike suhtarvu kohta Euroopa Liidus. Lõpuks ometi on selles võitluses hakatud saavutama ka edu – 2004. aastal oli miljoni elaniku kohta 567,8 uut nakkusjuhtumit, 2008. aasta detsembri seisuga on õnnestunud see number saada 390,7-ni. Aastatel 2005-2009 on HIVga võitlemiseks suunatud raha mitmekordistunud ja on summas 700 miljonit krooni.

Kunsti uued pühamud
Alates 2006. aastast on olnud avatud Eesti Kunstimuuseumi uus peahoone KuMu, mis võitis ka auhinna Euroopa muuseum 2008 ja seda võrreldakse valdkonna olümpiavõiduga. Tehtud on ettevalmistustöid Tartusse Eesti Rahva Muuseumi uue peahoone ehitamiseks, mis peaks lõplikult valmima aastaks 2012.

Eesti keel on kaitstud põhiseaduses
Riigikogu sätestas põhiseaduse preambulis, et Eesti riik peab tagama lisaks eesti rahvusele ja kultuurile ka eesti keele säilimise läbi aegade. Ammu kavandatud ja korduvalt edasi lükatud eestikeelse õppe sisseviimine vene koolidesse käivitus 2007 aastal.

Eesti elanikud on eluga rahul
Kui veel 2003. aastal olid eluga rahul vaid 53 % eestimaalastest, siis 2008. aastal olid eluga rahul juba 76 % ja kuulume selle näitajaga tavaliste eurooplaste hulka.
Eestit on rohkem, oma riigi tunne on tugevam.

Ebavõrdsus Eestis on vähenenud
Aastal 2000 oli tulude jaotumine Eestis kõige ebavõrdsem Euroopa Liidus. Aastaks 2008 oli tulude jaotus Eestis vastupidiselt Euroopa trendile oluliselt võrdsustunud ning Eesti saavutas tulukvintiilide võrdluses Euroopa Liidu keskmise taseme.

Eesti on turvalisem ja usaldusväärsem
Riigikaitse rahastamine on oluliselt paranenud – kaitsekulutused moodustavad 1,86 protsenti SKT-st. Varasematele valitsuse ja riigikogu koosseisudele üle jõu käinud põhiseaduslik kaitseväe korralduse seadus on vastu võetud.
Usaldus oma riigi ja tema institutsioonide, eriti politsei ja kaitseväe vastu on oluliselt kasvanud. Ka valitsusel on usaldusväärsus kõrge – Eurobaromeetri järgi oleme valitsuse usaldusväärsusega Euroopa Liidu 27 liikmesriigi hulgas kaheksandal kohal.

2 mõtet “5 aastat Riigikogus”

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga