Komistasin täna raamatupoes Tarmo Vahteri raamatu „Lennart Meri. Kolmat põlve poliitik“ otsa, kus autori sõnul lugusid, dokumente ja pilte Lennart Merist ja tema esivanematest. Ostsin ära ja lugesin läbi. Suhteliselt kergesti loetav raamat, palju fakte ja sõnade taha peitunud emotsioone. Eriti väärtuslikult mõjuvad Lennart Meri Kadriorus töötamise ajast pärit omakäeliselt viseeritud, parandatud dokumendid ja muud märkmed. Täiesti omaette lugemismaterjali moodustab Meri ja ta pere Berliinis viibimise ajal 1978 aastal Stasi agentide poolt saksa täpsusega koostatud jälgimisraport. Alguses oli isegi huvitav lugeda, kuid muutus siis oma mõttetu detailsusega tüütavaks. Aga eks vabas ühiskonnas elades ongi raske mõista nõuka-aegseid mõttekäike ja tegutsemisloogikat.
Lennart Meri oli väga värvikas president. Paide linnapeana kohtusin temaga, kui ta tuli Paide Kultuurikeskusesse kodukaunistamise auhindu üle andma. Saabus helikopteriga haigla kõrval asuvale maandumisplatsile ning sammusime sealt kultuurikeskusesse. Rahvast oli kogunenud kõrvalasuvasse Lembitu parki päris palju ning plaksutati ja hüüti tervitusi. Paidelased armastasid Lennartit. Leidsin koduarhiivist selle kohta ka fotojäädvustuse:
Raamatut lugedes tulid meelde nii mitmedki Lennart Meri kõned vabariigi aastapäeval. Nende üle arutleti ja kirjutati arvamuslugusid veel mitu nädalat peale kõnet. Sisukad arutelud aitasid lahendustele jõudmisele kaasa. Kvaliteet-päevalehed ei langenud siis nn „kleidirallisse“, mille eest neid nüüd presidendiproua õigustatult sarjab.
Igal juhul soovitan lugeda raamatut Lennart Merist, kolmat põlve poliitikust, kes lahkus meie hulgast täna kolm aastat tagasi ja mõelda tema poolt meile jäetud vaimsele pärandile.