Visiit algas Kuhjavere külast, kus külaliikumise juht Romeo Mukk tutvustas külaseltsi ajalugu ja jooksvaid tegemisi.

Kogunenud külarahvas aga uuris saadikutelt, kas uus Töölepinguseadus ikka jõustub, kas eurotoetused ei lähe kaduma jt päevakajalisi küsimusi. Meie vastuseid kuuldes tekkis kohe uus küsimus – miks reformierakondlased nii vähe ajalehes asju lahti seletavad. Kohaletulnud olid üksmeelel, et nad soovivad ajalehest lugeda samasuguseid arukaid ja kaalukaid selgitusi nagu nad küsimustele vastates suuliselt said. Inimesed on tüdinud opositsionääride lihtlabasest kirumisest ja sajatamisest. Lubasime Kuhjavere rahvale, et kirjutame rohkem lugusid ajalehtedesse.

 

Õhtul Viljandi linnas, Centrumi hotellis kuulasime erakonnakaaslaste ülevaadet erinevate piirkondade arengust. Õhtusöögi ajal üllatas positiivselt kohalikest moodustunud ansambel, kus linnapea Kalle Jents kitarri mängis. Väga head sõnad ja meeleolukas esitus.

 

Reedel oli kogu fraktsiooni ühine sihtkoht Pärimusmuusika Ait, kus Ando Kiviberg tutvustas põhjalikult maja ja võimalusi. Rõõm oli kuulda, et pärimuskultuur üha suuremat populaarsust võidab ning ait külastajate puuduse üle ei kurda.

Peale aida külastust jagunes fraktsioon kolmeks. Mina suundusin kolmanda grupiga, kolleeg Tõnu Juuli ja Saarepeedi vallavolikogu esimehe Marek Tanvaldi juhtimisel kõigepealt Saarepeedi põhikooli. Direktor Enna Tikas tutvustas lühidalt kooli, vaatasime ka samas majas asuva lasteaia rühmadesse sisse. Uus Põhikooli-ja gümnaasiumi seadus kütab kirgi igal pool, nii suurtes kui väikestes koolides. Nüüd on seadusandjal Saarepeedi koolipere seisukohad teada.

 

Järgmine pikem peatus oli Oskar LT lihatööstus. Saime teada, et lihakehad tulevad Soomest, Eestis kasvatatud sead aga eksporditakse peamiselt Venemaale. Hoolimata üldisest majanduslangusest on lihatööstuse esimesed kolm kuud näidanud käibe kasvu. Oskar paneb oma toodangus rõhku suurele lihasisaldusele ning soovitas meilgi iga lihatoote ostmisel uurida pakendilt lihasisaldust. Üllatusega sain teada, et on olemas ka 0 %-lise lihasisaldusega viinereid. Prr!! Neid ei taha ise süüa ja veel vähem lapsele, kes ju levinud viinerisööjad anda. Kes meist on söögikohtades küsinud, et mitu protsenti liha on lastele pakutavates viinerites?! Oskari juhi Aldo Pariku sõnul teevad nemad kvaliteetseid lihatooteid, sealhulgas sellist täissuitsuvorsti Moskva, mis kannatab ka toasoojas seismist. Läheb sellest ainult paremaks. Müük toimub põhiliselt läbi kettide (Rimi, Selver, ETK). Saime ka maitsta uudistoodangut, milleks oli erinevalt maitsestatud õhukesed lihaviilud. Lahkudes luges tööstuse juht meile sõnad peale, keda me võimule lasta ei tohi J Lubasime teha oma parima!

 

OÜ Rootsi Mööbel käive ettevõtte juhi Andres Soosaare sõnul ei kasvanud vaid kahanes. Konkurents on läinud tihedamaks ning  suurtellija IKEA osa oma ostusid ümber mänginud. Sellegipoolest näeb mööbli osi tootev osaühing turul oma kohta ning tegeleb aktiivselt ka uute klientide leidmisega. Huvitav fakt oli, et toorainena kasutatav männipuit tuleb põhiliselt Brasiiliast ja Venemaalt. Eestis kasvanud mänd pidi väga kallis tooraine olema. Ettevõtja andis lahendamiseks kaasa  ka probleemi, mis puudutas tollivormistuse loogilisemaks tegemist.

  

Nüüd ootas meid SA Viljandi Haigla, kus haigla juhatus tutvustas meile maja, köögi võimalusi (sõime lõunat) ning haigla tulevikuplaane. Viljandi Haigla tuludest moodustab Haigekassast laekuv raha vaid 67 %, enamikul teistest Eesti haiglatest aga ca 90 %. See annab suurema paindlikkuse ning kindluse juhatusele väita, et nad on valmis kaas-rahastama mitmesaja miljoni ulatuses europrojekte. Suur plaan ongi nõukogude ajal ehitatud 9 kordne haigla maha jätta ning ehitada kõrvale kaasa-aja nõuetele vastav haigla. Värsked arvutused näitavad, et selleks kuluks vaid 200 miljonit krooni. Haigla finantsvõimekus lubaks tegelikult suurinvesteeringu ette võtta ka ilma riigipoolse abita.

Haigla juhtkonnalt kuulsime ka vajadusest muuta seadust kollektiivlepingute kehtivuse koha pealt. Nimelt sätestab seadus, et vana kollektiivlepingu sätted v a töörahu hoidmise kohustus, kehtivad seni kuni sõlmitakse uus kollektiivleping. Kui aga kollektiivlepingusse on sisse kirjutatud soodustused, mida seadus enam ei sätesta, puudub tööandjal võimalus kollektiivlepingu muutmiseks. Ikka leidub töötaja, kes ei ole nõus tema kasuks olevat punkti muutma ning nii kehtibki edasi vana kollektiivleping. Töötajale kasulik, tööandjale mitte.

Teine probleem tõusetus seoses seaduses fikseeritud visiiditasu suurusega. Meie vastuvõtjate arvates tuleks seadusest visiiditasu maksimummäär kas ära muuta või siis tõsta.

Kliiniku juhataja pr Jents tegi meile lühikese ülevaate ka Jämejala osast.

 

Viimane ettevõtte külastus viis meid Ain Otsa kudumise vabrikusse. Rõõmsameelne ja entusiasmi täis ettevõtja toodab kudumeid mitmele Skandinaavia firmale. Põhiline turg ongi Soomes, Rootsis ja Norras. Ettevõtte juhi sõnul tekkis esimene langus juba eelmise aasta sügisel. Selle üheks märgiks oli, et Eestis tegutsevad firmakingitustega tegelevad firmad tõmbasid oma tellimuste mahu väga kokku. Ka skandinaavlased pigem ootavad kui ostavad. Kindlaks sissetulekuallikaks on avalik sektor. Kui teistel ei ole raha, siis neil ikka on. Tööriided bussijuhtidele Soomes, päästjatele Rootsis ja riigiasutustele Eestis (nime jätan enda teada) aitavad kudujad raskest ajast üle.

 

Hiljem Centrumi saalis kokkuvõtteid tehes saime tõdeda, et mitte ühelegi grupile ei rääkinud Viljandimaa ettevõtjad, et nad ootavad riigilt ühte või teist abi. Meeleolu oli optimistlik ning lahenduste otsimisele suunatud. Saime mitmeid mõtteid seaduste parandamise osas ning võimaluse selgitada mitmeid vastuvõetud otsuseid. Suur tänu kõikidele vastuvõtjatele ja korraldajatele.

 Viljandimaa on ise hakkama saavate inimeste maa.