Vaba Eesti astus pika sammu edasi

Väga tabavalt on kõrvaltvaatajatest naaberriikide ajakirjanikud iseloomustanud Toomas Hendrik Ilvese valimist Eesti presidendiks – Eesti liikus lõplikult uude ajastusse. Nii ta on. Rüütel on siiski eelmise ajastu märgi kandja.

Olen viimastel kuudel inimestega kohtudes pidevalt rääkinud, et Arnold Rüütel on igati välja teeninud õiguse puhkuseks, pensionile minekuks. Kõige rohkem oli see Rahvaliidu ja Keskerakonna juhtide tahe, et tuleb uuesti kandideerida. Vastumeelselt nõustus kandideerimisega Rüütel ise ning perekond jäigi tal lõpuni teist meelt. Ilma kandideerimiseta ei oleks keegi hakanud välja tooma Rüütli nõukogude aegse tegevuse erinevaid tahke ning president oleks saanud pensionile hoopis väärikamalt. Reiljani ja Savisaare nõudel ta seda teha ei saanud. Seega ei ole Ilvese võit Rüütli kaotus, pigem vastupidi. Ka Rüütel võitis. Tema saab nüüd rahulikult pensionipõlve hakata pidama.

Ilvesel on aga ees suur töö. Rahvas on andnud talle suure poolehoiu ning valijamehed on ta ära valinud. Järgmised presidendi poolt astutavad sammud on väga tähtsad. Järgmise aasta märtsis toimuvad parlamendivalimised muudavad olukorda vaid keerulisemaks. Üks Ilvese presidendiks saamisega seonduv lootus on, et inimeste hirm võimu ees peaks taanduma. Ühes euroopalikus riigis ei pea tavakodanik ega ka riigiametnik kartma välja öelda oma arvamust. President saab häirekella lüüa, kui edaspidigi toimuvad demokraatlikku ühiskonda sobimatud tegevused nagu näiteks kellegi tuludeklaratsiooni vaatamine.

Mul on kahju, et osa Järvamaa valijameestest siiani ei julge öelda, kelle poolt nad Estonias oma hääle andsid. Kas on põhjuseks, et nad kardavad pahandada keskerakonda? Kui saadakse teada, et hääletati Ilvese poolt, siis äkki ei saagi omavalitsus lubatud lisaraha riigieelarvest. Või on hoopis pelg, et võidakse hakata muud moodi taga kiusama.
Vabas Eestis ei tohiks inimestel olla selliseid hirme. Soovitan keskerakonnal ja rahvaliidul maha matta mõte „mittekuulekate” omavalitsuste rahataotluste kõrvaletõrjumisest jmt käitumisest. Kedagi ei tohi karistada tema meelsuse pärast. Mitte ühegi omavalitsuse rahataotlust ei tohi ainult sellepärast toetada, et nad Rüütlit lubasid valida. Samuti ei tohi Ilvese valimise pärast rahataotlus rahuldamata jääda. Riigi rahaga hääli ei osta!

Nüüd on möödas see aeg, kus presidendilt saab ordeni sinimustvalge lipu mahakiskuja. Presidendivalimised tõid päevakorda jälle nõukogude aja teema. Kes siis kus positsioonil oli ja mida tegi. Eks 2006 aastal tuleks ikka rohkem seda vaadata, kas inimene on ka muutunud. Kas ta ajab ikka sama joru mis tollal või on 15 taasiseseisvunud Eestis elatud aastat väärtushinnanguid muutnud.

On Järvamaalgi endiste aegade hõngu. Kunagine Järvamaa esikommunist juhib omavalitsuste liitu vägagi endisaegsetel meetoditel. Kes ei ole tema poolt, loeb ta enda vaenlasteks. Soovib saavutada kontrolli meedia üle, olgu selleks siis Järva portaal, Kuma raadio või ETV ja ER korrespondent.  Need on kommunistlikud põhimõtted, mitte demokraatlikud. Vabad inimesed vabal maal ei tohi olla takistatud oma arvamuse väljendamisel.
Toomas H. Ilvese saamine Eesti presidendiks on märk sellest, et nõuka-aegsetel meetoditel ei ole tulevikku. Eesti rahvas ei taha vanu aegu tagasi ja sellega tuleb ka Järvamaal arvestada.

Tõnis Kõiv
Järva-Viljandimaalt valitud Riigikogu liige

Postitatud 25.septembril 2006

Lugu avaldatud muudetud kujul Järva Teatajas, 26.sept 2006

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga